Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev kiirgus ei hävitaks uuritavat objekti. Tulemused Sellise omadustega röntgenlasereid on maailmas kaks tükki. Õnnestus salvestada pildid, mis tekivad röntgenlaseri difraktsioonil mimiviiruselt. Kokku saadi 198 pilti. Iga pilt vastas ühele mimiviiruse orientatsioonile.
Lained tugevdavad teineteist kui on samas faasis. Suurte avade puhul me seda ei näe, sest tugeva valguse taustal jäävad ribad märkamatuks. INTERFERENTS-*nim.valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb. Valgus lained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus *Difraktsiooni ja inter.-i saab jälgida, kui valgulained on koherentsed st neil on sama Lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe *Laser on koherentse valguse vahe *Interferents tekib kiledes siis kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud Lainejada osad *kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist * selgendav kile on Kile mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastandfaasis
Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. 7. Kuidas tekib hologramm? Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotografeermine. Selle tulemusena saadakse hologramm, mis erineb mitmeti tavalisest fotost. Fotol jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. Hologrammil on aga jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi. Laserist tulev valguslainekimp (tugikimp) juhitakse peegliga fotoaparaadile. Teine kimp suunatakse sinna pärast kologradeeritavalt esemelt peegeldumist. See on esemekimp. 8. Sõnasta peegeldumise seadus ja 9. Sõnasta murdumise seadus ja tee tee joonis. joonis. Valguse peegeldumisel on valguskiire Valguse murdumisel on valguskiir
liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nim interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Laser on koherentse valguse allikas. Õhukeste kilede värvus tuleneb sellest, et neile langev valge valgus on liitvalgus (joonis lk 40). d-võrekonstant, k-järk. dsin =k. =dsin/k sin=b/a. Valguse murdumisel muutub valguse lainepikkus. Üleminekul optiliselt hõredamast kk-st tihedamasse lainepikkus väheneb, vastupidisel levikul suureneb. Täielik sisepeegeldus esineb, kui on üleminek tihedamast keskkonnast hõredamasse. Antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim selle keskkonna absoluutseks
interferentsiks. -käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. -difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. 41. -difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. -aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. -laser on koherentse valguse allikas. -valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. 55. -interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. -õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. -selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis. -Newtoni rõngad on läätse ja plaadi vahele jäävas õhupilus tekkivast käiguvahest tingitud interferentsiribad
välju. 16. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. 17. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). 18. Selgendav kate: need vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. 19. Mingi eseme holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse kiirtekimbu interferentsi. Tugikimp, suunatakse peegliga enne holografeeritava esemeni jõudmist fotoplaadile või – filmile. Esemekimp suunatakse sinna pärast holografeeritavalt esemelt peegeldumist. 20. Kui asetaksime nn loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid, siis sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. 21
kiige jõudmist aina kõrgemale. Kui proovida kiikujat lükata kiiremini või aeglasemini (valel ajal), on tulemuseks palju väiksem ,pendli' ehk kiige kaar (hoog on väiksem). Resonants esineb veel: muusikainstrumentides (akustiline resonants) nt kitarr; tasakaalurattal mehaanilise kella sees; Fundy lahes (hoovusresonants); päikesesüsteemis (orbitaalne resonants); juuremembraanis (bioloogiline nähtus); häälestusühendustes raadiotes (elektriline resonants); koherentse valguse loomisel laseriõõnsuses (optiline resonants); klaasi vibreerimisel tugeva hääle esinedes. Kuidas resonants esineb? Resonants võib panna eseme liikuma edasi ja tagasi või üles ja alla. Seda kutsutakse võnkumiseks. Vahel on resonantsi võimatu näha (nt elektronid vooluringis võivad võnkuda, kuid see juhtub molekulaarsel tasemel). Resonantsi võnkumine toimub kindlal sagedusel. Sellised võnkumised võivad kasvada tormakalt kõrgetele tasanditele
vaibumist või väljaspool tuule mõjupiirkonda. • Siselained tekivad erinevate tihedustega veemasside lahutuspinnal. • Pikad lained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. • Lühikesed lained on lained, mille pikkus on väiksem veekogu sügavusest. • Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt. • Seisulained tekivad kahe vastassuunalise koherentse ja võrdse LOODED • Looded on Maa ja teiste taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõju poolt põhjustatud Maa perioodilised deformatsioonid. • Loodete mõjul paiknevad maailmameres ümber suured veemassid, tekitades tõusu ja mõõna. • Loodeline veeliikumine kujutab endast hiigellainet, mille perioodiks on pool ööpäeva (täpsemalt: 12 h 25 min).
14. Mis on footon? Valguse kvant. 15. Mida nim interferentsiks? Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). 16. Mida nim difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. 17. Selgita holografiseerimist? Kahe koherentse kiirtekimbu interferentsi kasutamine. Kasutatakse kaht kumerläätse, mille abil muudetakse kitsas laserikiir laiaks paralleelsete lainete kimbuks. Üks osa sellest kimbust, suunatakse peegliga enne holografeeritava esemeni jõudmist fotoplaadile või -filmile. Teine osa suunatakse sinna pärast holografeeritavalt esemelt peegeldumist. 18. Tee hologrammi vaatlemise skeem: 19. Mis on polarisaator ja mis analüsaator?
kvantmehaanika mõisteid. AATOMFÜÜSIKA on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. AATOMILASER on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas. AATOMISPEKTER on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele. AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk aatomispektromeetria on spektroskoopiliste meetodite kogum keemiliste elementide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks. See on analüütilise keemia allvaldkond. AATOMITUUM on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist
On valdkond, millega tegeleb pigem psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siinkohal ka psühholoogidel. Lisaks abile kliinilistes tingimustes saab psühholoog kasulik olla isiksuse vaimsete häirete ja hälvete alal, aidates neid ennetada (Bachmann ja Maruste 2008). 2.3. ISIKSUSEPSÜHOLOOGIA Isiksusepsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib isiksust ja isiksuse variatiivsust indiviidide vahel. Peamised uurimissuunad on: · Koherentse arusaama loomine indiviidist ja tema peamistest psühholoogilistest protsessidest. · Individuaalsete psühholoogiliste erinevuste uurimine. · Inimloomuse ja psühholoogiliste sarnasuste uurimine. ( https://et.wikipedia.org/wiki/Isiksusepsühholoogia 2017). 2.4. ISIKSUSE UURIMINE EESTIS Eestisse jõudis teaduslik psühholoogia 19. sajandi teisel poolel. Emil Kraeplein, kes valiti 1886.
Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Lk 41. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. Laser on koherentse valguse allikas. Valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. Lk 57. Interferents tekib kiledes siis, kui liituvad kile esimeselt ja tagumiselt pinnalt peegeldunud lainejada osad. Õhukeste kilede värvus on tingitud valge valguse interferentsist. Selgendav kate on kile, mille pindadelt peegelduvad valguslained on vastasfaasis.
mõjupiirkonda. Siselained tekivad erinevate tihedustega veemasside lahutuspinnal. Pikad lained haaravad kogu veemassi veekogu põhjani. loodelained tsunami Lühikesed lained - pikkus on väiksem veekogu sügavusest. Merelainete liigid Lööklainete korral tekib veemassis liikuv pind (lainefront), milles tihedus, rõhk ja osakeste liikumise kiirus muutuvad hüppeliselt. Seisulained tekivad kahe vastassuunalise koherentse ja võrdse amplituudiga laine interferentsi korral (näiteks: kui laine peegeldub tema levimissuunaga risti olevalt pinnalt). Seisulaine sõlmedes on amplituud null, sõlmede vahel asuvates paisudes saavutab amplituud maksimumi. Kahe naaberpaisu vaheline kaugus on 1/2 lainepikkust. Kuidas lainetus tekkib Lainetuse tekkimine üksteise järel Lainetuse kuju ja tüüp Kõik tuuletekitatud lained jaotatakse kahte rühma:
6. HOLOGRAAFIA Gaaslaseril on võime katkematult kiirata heledat, äärmiselt koherentset valgust. Seda väärt omadust pööras oma kasuks uut liiki fotograafia, mida nimetatakse holograafiaks, sest ta kasutab kolmemõõtmelise kujutise andmiseks ära kogu optilise informatsiooni objekti kohta. Holograafia on ruumilise kujutise saamise meetod, mis põhineb objekti poolt tekitatud difraktsiooniefektide registreerimisel fotoplaadile ning mida seniajani on saatnud edu vaid koherentse valgusallika kasutamisel. Holograafia põhimõtte formuleeris esimesena D. Gabor Lodonis 1949. aastal, ent praktikas võimaldas selle idee realiseerida alles laseri loomine. Esimesed õnnestunud hologrammid tehti alles 1963. aastal. Holograafia kujutab endast iseäralikku ruumilise pildi saamise võtet, kus objekti kujutis moodustub difraktsiooni tõttu, ilma kujutist tekitava läätse vahenduseta. Koherentse valgusega valgustatud objektilt difrageerunud kiired on kõik koherentsed. Nad
Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud valguse, mida murdes läbi prisma valguslained murduvad erinevalt, sellepärast lahutub valge valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks. 2.2 Optiline kiirgus Optilise kiirguse allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. Jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. Miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrge hind. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites.
Holograafia Gaaslaseril on võime katkematult kiirata heledat, äärmiselt koherentset valgust. Seda väärt omadust pööras oma kasuks uut liiki fotograafia, mida nimetatakse holograafiaks, sest ta kasutab kolmemõõtmelise kujutise andmiseks ära kogu optilise informatsiooni objekti kohta. Holograafia on ruumilise kujutise saamise meetod, mis põhineb objekti poolt tekitatud difraktsiooniefektide registreerimisel fotoplaadile ning mida seniajani on saatnud edu vaid koherentse valgusallika kasutamisel. Holograafia põhimõtte formuleeris esimesena D. Gabor Lodonis 1949. aastal, ent praktikas võimaldas selle idee realiseerida alles laseri loomine. Esimesed õnnestunud hologrammid tehti alles 1963. aastal. Holograafia kujutab endast iseäralikku ruumilise pildi saamise õvtet, kus objekti kujutis moodustub difraktsiooni tõttu, ilma kujutist tekitava läätse vahenduseta. Koherentse valgusega valgustatud objektilt difrageerunud kiired on kõik koherentsed.
paaritu on max. Interferentsi maksimumi tingimus- lained liitumisel tugevdavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paarisarv pool lainepikkust. Käiguvahe täisarvkordne Interferentsi miinimumi tingimus- lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Käiguvahe täisarvkordne + 0.5 (ka 0 + 0,5) Lainete käiguvahe- teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. 53. Interferentspildi arvutus kahe koherentse valgusallika korral. (õpik) Salejev 3. osa lk 61 Interferents tekib kahe või enama koherentse laine liitumise tulemusel. Interferentsi korral tekib mingil alal püsiv valguse intensiivsuse maksimumide ja miinimumide jaotus-interferentsipilt. Lained on koherentsed kui nende faasivahe jääb konstantseks. Kaks ühesuguse sagedusega lainet on koherentsed. 29
Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. See on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral. Seetõttu ei sobi LED-diood kasutamiseks monomoodilistes, vaid ainult multimoodilistes fiibrites. Erinevalt LED-dioodist, kus valgussignaali võimsus väljundis sõltub lineaarselt sisendvoolust, on
samas faasis. Laineid jaotatakse lainefrondi kuju järgi keralaineteks ja tasalaineteks. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed v = / T = f. Laser on tugeva, monokromaatse ja koherentse kiirguse allikas. Liikuva vaatleja jaoks ajavahemikud pikenevad, pikkused lühenevad ja mass suureneb. Loodus (Universum, mateeria) on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. See on kõik, mis jääb väljapoole teadvust. Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). Loodus toimib vastavalt loodusseadustele.
3.4. Sageduse süntesaatorid- Süntesaatoreid, mis genereerivad signaale, katmaks vajalikku sageduste võrku, kasutakse vastuvõtjates sagedusliku häälestuse muutmiseks, häälestusvaba raadiokanalite ümberlülimiseks, numbrilistes faasijärgihäälestussüteemides ja paljudes muude rakendustes. Vajalik sageduste võrk saadakse ühe tugigeneraatori (tavaliselt kvartsgeneraatori) sageduse koherentse muundamisega, sageduse kordistamise ja jagamisega. Saadud signaalide pikaajaline sagedusstabiilsus on võrdne tugigeneraatori pikaajalise sagedusstabiilsusega. Realiseerimise põhimõttelt jagunevad süntesaatorid analoog- ja digitaalpõhimõttel töötavateks. Tänapäeval on levinud põhiliselt digitaalsüntesaatorid, analooglahendusi võib otstarbekaks pidada vaid väga kõrgetel sagedustel. Süntesaatorite põhiparameetrid oh järgnevad: ·Sagedusdiapasoon. On määratud vastuvõtja
pingete mõjul kaksikmurdvaks. Hajunud valguse fotoelastsusmeetod põhineb Rayleigh' hajumisel. Hajumistsentritena vaadeldakse murdumisnäitaja n fluktuatsioone, mis on ergastava valguse lainepikkusega võrreldes väikesed. Hajutavad kiirgustsentrid käituvad dipoolidena hajutades valgust risti peale langeva kiirega. Rayleigh' dipoolne hajumine Valgustades uuritavat kaksikmurdvat keskkonda lineaarselt polariseeritud koherentse valgusega, siis hajunud valguse intensiivsus I S hakkab sõltuma nurgast elektrivektori ja vaatesuuna vahel. Hajunud valguse intensiivsus I S saavutab maksimaalse väärtuse laserivalguse elektrivektoriga risti olevas sihis = 0 ja minimaalse väärtuse sellega paralleelses suunas = 90 (joonis 4) [8]. I S on pöördvõrdelises sõltuvuses valguse lainepikkuse neljanda astmega ning võrdelises sõltuvuses peale langeva valguse
d normaaliga ( mõtteline ristsirge C D pinnaga. Joonisel kujutatud punktiirjoonega.) nurga . Kiir, nagu teada, tähendab meil laine levimissuunda. ristsirge ( mõtteline normaaliga pinnaga. Joonisel kujutatud punktiirjoonega.) nurga . Kiir, nagu teada, tähendab meil laine levimissuunda. Interferentsi tekitamiseks kahe vajaliku koherentse laine saamine on käesoleval juhul võimalik selle vaalguslaine lahutamisel kelme esi - ja tagaküljelt peegelduse tõttu. Punktis B kohtuvad seega kaks koherentset lainet, millel on teatud käiguvahe, kuid mis erinevad valguse intensiivsuselt, sest peegeldumisel ja murdumisel ei kahane nende intensiivsus võrdselt. Osa lainest läbib tee SACBX , teine osa - tee SBX.Olenevalt käiguvahest, mida põhjustab ühe laine
, mis võivad omakarda olla nii detsimaalsed kui ka mitte-detsimaalsed. Näiteks on meetri (m) detsimaalne kordühik kilomeeter (km), meetri detsimaalne osaühik millimeter (mm). Mittedetsimaalsete ühikute korral eesliidet ei kasutata. Näiteks on sekundi (s) mittedetsimaalne kordühik tund(h). 17. SI ühikud SI sisaldab põhiühikuid ja tuletatud ühikuid. Kõik koos moodustavad need SI ühikute koherentse süsteemi. Selles süsteemis on igal suurusel ainult üks SI ühik ja tuletatud ühikute ammendav loetelu puudub. SI lähtub seitsmest põhiühikust: / Pikkus- meeter(m)/ Mass- kilogramm(km)/ Aeg- sekund(s)/ Elektrivoolu tugevus- amper(A)/Termodünaamiline temperatuur- kelvin(K)/ Ainehulk- mool(mol)/ Valgustugevus- kandela(cd). Nende ühikute abil saab avaldada kõik SI ühikud. SI
põhjalikum) kirjeldus määrava tähtsusega. Tegevusjuhised - Esmalt tuleb EASi juhendi alusel kirjeldada olemasolevaid turismitooteid ja pakette. - Keskenduda tuleb turismitoodete/-pakettide ja teenindusprotsessi konkurentsivõimelisuse tõendamisele, oluline on välja tuua turismitoote eripära (Unique Selling Point (USP) ehk turismitoote eristuvus konkurentide toodetest. Viimane peab seonduma turundusstrateegiaga ja seetõttu on USP väljatoomine abiks koherentse plaani loomisel). - Seejärel tuleb ära tuua projekti käigus turustatavad paketid. Kui olemasolevad ja turustatavad paketid on samad, siis piisab loomulikult ühest kirjeldusest. Kui teenuste nomenklatuur on laiem kui projekti käigus turustatavad turismipaketid, siis peab kirjeldusest välja tulema plaani objektiks olevate pakettide valiku ja nende turundamise vajalikkuse põhjendus ning lühidalt ka see, millised on arenguperspektiivid ülejäänud pakettide osas (et
Kuid fotol on võimatu näha eseme mingit osa, mis jääb teise varju. Ei aita siin ka pea liigutamine, mis ikka on "nurga taga", see sinna ka jääb. Hologrammil on aga jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. See tähendab, et hologrammi vaatamisel pead liigutades võib eset näha ka teistest külgedest. Kui ühest kohast hologrammi vaadates jäi mingi ese teisele osaliselt ette, siis teisalt vaadates võib näha ka segava detaili taha. Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi. Selleks juhitakse laserikiir läbi optilise süsteemi, mis tekitab laia paralleelse kiirtekimbu ehk 85 tasalaine. Üks osa sellest, nn. tugikimp juhitakse peegliga fotoplaadile Teine osa suunatakse sinna pärast holografeeritavalt esemelt peegeldumist. See on esemekimp. Kõik tugikimbus olevad lained jõuavad fotoplaadini samas faasis. Kuid esemekimbu
Õnnestunud on katsed pindtihedusega 100 bitti ruutmikroni kohta 1 mm paksuses materjalis; paksemas materjalis võib see ulatuda ligi 350 bitini ruutmikroni kohta. Võrdluseks, DVD puhul on pindtihedus 20, magnetketastel aga 4 bitti ruutmikroni kohta. Selle salvestustehnika potentsiaal on haaranud arendusse kaasa paljud firmad alates Bell Labsist kuni USDARPAni (kuhu kuuluvad näiteks IBM, Kodak, Polaroid jt). Meeldetuletus füüsikast Hologramm on kujutis, mis saadakse kahe koherentse valguskiirte kimbu lõikumisel tekkiva interferentsimustri salvestamisel. Tavaliselt jaotatakse laserikiir kaheks kiireks -- infot kandvaks signaalikiireks ning häirimata laservalguse tugikiireks -- ning salvestatakse nende ühinemisel tekkiv interferentsipilt. Sellise interferomeetrilise salvestuse põhiomaduseks on see, et kui seda salvestust valgustada lugemiskiirega, difrageerub lugemiskiir osaliselt signaalikiire nõrgaks 15 koopiaks
keemilisi ja bioloogilisis muutusi. Elektromagnetilised kiirgused nagu röntgeni- ja γ-kiirgus on kaudselt ioniseerivad. Nad ei põhjusta ise keemilist ega bioloogilist kahjustust, kuid liikumisel absorbeerivas aines annavad nad ära energiat, tekitades kiireid laetud osakesi. See, kuidas röntgenikiirgus neeldub, sõltub kiirgusvoo footonite energiast ja absorbeeriva materjali keemilisest koostisest. Neeldumine võib toimuda koherentse hajumisena, Comptoni hajumise e inkoherentse hajumisena, fotoelektrilise neeldumisena või paari moodustumisena. Radiodiagnostika ja –teraapia seisukohast on olulisemad Comptoni hajumine ja fotoelektriline neeldumine. Suurte energiate puhul, näiteks 60-Co või radioteraapiaks kasutatavatest kiirenditest saadav, on kiirguse neeldumisel domineeruv Comptoni protsess. Comptoni protsessi käigus toimub interaktsioon footoni ja nn vaba elektroni või
annaabi.ee 
