insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on: Infektsioossed haigused Alkohol Südamehaigused Nikotiin Kõik valusid põhjustavad Kofeiin haigused Vererõhku alandavad Kroonilised ravimid kopsuhaigused Steroidid Stress Vähivastased Paanikahäire preparaadid Kohanemishäire Jet lag Depressioon Kasvajad Kuidas ravida insomniat? Sageli tekivad unehäired mõne kindla haiguse kaasnähuna. Sellisel juhul tuleb esmalt ravida unehäireid põhjustavat haigust. Unehäireid on võimalik ravida tablettravi abiga, selleks kasutatakse psühhostimulante ja antidepressante. Kasuks tuleb regulaarne spordiga tegelemine ning alkoholist ja suitsetamisest loobumine. Tuleb lõpetada unehäireid põhjustavate ravimite kasutamine.
prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on kohanemishäire 8. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille kesksemad sümptomid on sundmõtted ja-teod 9. On leitud, et kõige tavalisem sundmõte on seotud määrdumis- ja nakatumishirmuga 10. Turvalisuskäitumine ärevuse säilimisel tähendab kardetud katastroofi ära hoidmist või minimaliseerimist 11. Ärevushäirete kognitiiv-käitumisteraapia pikkus on tavaliselt 12 seanssi 12
mõjutavad seda ka pärilikud tegurid. Teisteks riskiteguriteks on vanemate ebapiisav hoolitsus või vastupidi –ülehoolitsemine. Patsiendid kaebavad üsna tihti ka halba enesetunnet, turvatunde puudumist, lahusoleku ärevust ja sõltuvuse ning agressiivsusega seotud probleeme. Ärevust võivad tekitada ka mõned ravimid ja narkootiliste ainete tarvitamine, samuti liigne kohvijoomine. Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus
tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus; järsk isikliku suhtesüsteemi kadu. 2.Posttraumaatiline stressihäire- pikaajaline reaktsioon, hilinenud reacts hirmutavale või raskete tagajärgedega sündmusele, mis põhjust märgatava emotsion pinge. Sümptomid on nt trauma korduv läbielamine kujutlustes, eraldumine teistest. 3.Kohanemishäire- oluline muutus elus, mis toob kaasa püsivad ebameeldivad tingimused. 6. Ütluste kvaliteedi hindamine Mneetlusosalise ütlusi hinnates on võimalus, et ta ütlused on tõesed, tavaletab teadlikult või ta mäletab valesti, kuid ei teadvusta seda. Valetamine ei ole spetsiifiline psühholoogiline protsess, See ei ole tuvastatav psühholoogia meetoditega. Tõe teadasaamiseks võib kasutada polügraafitesti. Testide tüübid : 1. Konkreetse juhtumi uurimine : 1
Lapsel on õigus adekvaatsele elustandardile, vanemate esmane kohustus on tagada vastavalt oma võimetele ja rahalistele võimalustele lapse arenguks vajalikud elutingimused (art 27). 25. Kirjeldage lapse õigust vaba aja veetmisele. Lapsel on õigus puhkusele ja vabale ajale, mida ta saab kasutada mänguks ja meelepäraseks tegevuseks (art 31). 26. Laste vaimse tervise häired. Traumaatiline stressihäire Meeleoluhäire Kohanemishäire Regulatsioonihäired Unehäire Söömishäire Suhtlemis- ja kommunikatsioonihäired
sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus 7 · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid 8 UNEHÄIRETE MÕJUD INIMESELE Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva
Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole. Hüpersomnia ehk liigunisus Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus). Kui seisund ei vasta ühegi muu psüühikahäire kriteeriumile (kuigi üksikud sümptomid/tunnused on sageli olemas), siis 4 on diagnoosiks mitteorgaaniline hüpersomnia. Kindlaks diagnoosiks on vaja järgmisi tingimusi: 1. inimesel on ülemäärane päevane unisus või unehood, mis ei ole tingitud
Hüpersomnia Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1). Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Uneapnoe Uneapnoe. Enamusel uneapnoe-haigetest ülemäärane päevane unisus on seotud rahutu ja katkendliku unega (seega tegelikult sekundaarne insomnia) ning peale selle võib enamasti esineda: · öiseid hingamispeetusi, · tüüpiline intermiteeruv norskamine,
Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
muud düskomforditunnet põhjustavad haigused sage urineerimine kroonilised kopsuhaigused · Füsioloogilised jet lag (siirdumine teise ajavööndisse) muutuva ajagraafikuga tööiseloom (sekundaarne insomnia) · Psühholoogilised (primaarne insomnia) stress raske (tähendusega) haigus muutused inimese elus · Psühhiaatrilised alkoholi liigtarbimine, alkoholsõltuvus ärevusega kulgevad häired generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid (Elstein 1968 ) 7.3. Unehäirete mõju inimestele Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva
- Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud o Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp - Akuutne/äge stressreaktsioon ADS - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED - Persistent coplex bereavement disorder RHK11: Spetsiifiliselt stressiga seotud häired - 2018 - Traumajärgne stressihäire PTSD - Kompleks traumajärgne stressihäire CPTSD o Lapsepõlvetrauma järgne, kogu elu trauma põhjal kujunenud - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire AD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED
enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6% Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust. Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine
( hoolitsuse puudumine). Trauma elatakse läbi korduvalt, korduvad hirmuunenäod, traumat meenutavatest seikadest tingitud ärevus. Laps on endassetõmbunud, arenguliste oskuste ajutine taandumine, pingeseisund, uinumisraskused, keskendumisvõime langus, agressiivsus. Meeleoluhäire- jaguneb: ärevushäire, pikaleveninud kurbusereaktsioon, depressioon, segatüüpi emotsionaalse väljenduse häire, lapseea sooidentiteetsushäire, reaktiivne kiindumushäire. Kohanemishäire- mingist kindlast sündmusest tingitud ajutised, kerged sümptomid, mis kestavad mõne päeva kuni 4 kuud( ema tööleminek, uus hoidja, haigus, lasteaia vahetus) Regulatsioonihäired- lapse raskused reguleerida oma käitumist ja füsioloogilisi, sensoorseid, motoorseid ning tähelepanu ja meeleoluga seotud protsesse. Häire tõttu on lapsel raske saavutada ja säilitada rahulikku, aktiivset ja positiivse meeleoluga seisundit. Jaguneb: ülitundlik regulatsioonihäire-
lähedase ootamatu surm. - Erakordselt traumeeriv sündmus - Tekib paari nädala kuni 6 kuu jooksul - Peamised tunnused – taaskogemise sümtpomid, vältimine ja emotsionaalne tuimus, erutusnähud, kestab vähemalt 1 kuu Kohaneishäire: ärev-depressiivne reaktsioon - Subjektiivse distressi ja emotsionaalse häirituse seisus - Tavaliselt häirib sotsiaalset toimetulekut - Tavaliselt tekib olulise elumuutuse või stressitekitava sündmusega kohanemise perioodil Kohanemishäire - Kliinik on varieeruv ning võib avalduda: alanenud meeleolu, ärevuse, mure või nende sgune, tunne et ei saa hakkama - Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel - Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus - Lahutamiskartus on ärevuse fookuses - Ärevus ilmneb varases lapsepõlves - Erista normaalsest lahutamisärevuses – intensiivsus ebatavaliselt tugev, püsi kauem, põhjustab probleeme toimetulekus Valikuline mutism
annaabi.ee 
