kategooria Gobio gobio - - - Vimba vimba - - - ARUTELU Töö käigus selgus, et karpkalalastest on ohustatud ainult Tõugjas(Aspius Aspius) nii Eestis kui Lätis(VII;II Leedus on selle liigi arvukus palju parem ja liik ei ole kantud punasesse raamatusse liik. (VIII)Tõugjat ohustavad koelmute hävitamine, takistused teel koelmutele, veekogude eutrofeerumine ja reostumine, röövpüük, kobraste arvukuse tõus.(VI) Teiste liikide arvukus on piisav ja ka nende paljunemine piisavalt kiire, et meid ära toita samal määral nagu me seda praegu teeme. Karpkala (Cyprinus carpio) kadumist Eesti vetest pole oodata, kuna igal aastal asutatakse neid erinevatesse järvedesse ja jõgedesse.(V) Nende püüdmine on aga väga raske, seepärast tekibki inimestele arvamus, et liik on välja suremas.
Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: * ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud elu- ning sigimispaigad; * rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; * tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. * rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka veekogu hea füüsiline seisund ja looduslähedane reiim. Riigi kulutused reovee puhastamiseks muutuvad mõttetuks, kui rikume veekogud mõnel teisel viisil, näiteks elektrit tootes.
Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse suure tammiga veehoidla. 2. jõeorg peab olema kristalsetes (tugevates) kivimites. 3. jõe langus peab olema piisav. Saab rajada mägede eelsetele aladele. (kasulik, sest tasub ära vaid veerikastel või suure languga jõgedel) Sobivad kohad hüdroelektrijaamadeks: Jõed Volga, Nepr, Doonau, Daugava. Siberi jõgedel, nt Angara. Ehituse juurde kuuluvad : lüüsid laeva transpordiks kalatrepid 10-15 cm astmestik, koelmutele pääsemiseks. EELISED: vee-energia omahind on madal; ei PUUDUSED: hüdroelektrijaama rajamine on lõpe otsa, veehoidlad vähendavad üleujutuste kapitalimahukas; tammi ehitamine on väga ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede tehisveekogu sobib puhkemajanduse veereziimis + takistavad setete arendamiseks jne. edasikandumist ja häirivad kalade liikumist,
· HAUG 2004.a. 48 t, arvestatav Väinameres, mujal rannikumeres on sigimistingimused halvenenud.. Koeb magedas vees, mille soolsus ei ületa 1,5 %o. · ANGERJAS 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. · VIMB saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava jõe koelmutele juurdepääs takistati HEJ tammide rajamisega. · SÄINAS saak paarkümmend tonni. Arvukas Saaremaal Nasval kudenud säinapopulatsioon on praeguseka ajaks hääbunud. · TUULEHAUG tungib Eésti rannikumerre kudemisajal ja viimaste aastate töönduspüük 135 t. · LEST saak oli kõrge 1980ndatel 1800 t ja langes 1995.a. 100 t. Viimasel ajal püütakse 400-500 t aastas. Koelmutel sõltub sigimisedukus eelkõige piirkonna vee soolsusest ja
Isaslõhe kindel tunnus on konksjas kõhrjätke lõua otsas. Emaslõhe pulmarüü jääb tagasihoidlikumaks, keha värvus muutub vähem. Emased lõhed pöörduvad sünnijõkke pärast kaht kuni viit, isased pärast üht kuni nelja meres veedetud aastat. Jõkke tõusu soodustavad meretuuled ja kõrge veetase nii jões kui ka meres. Lõhe koeb kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga jõelõikudes. Isased kalad tõusevad koelmutele varem, võideldes parimate kohtade eest ja kaitstes neid sissetungijate vastu. Hiljem saabuvad emased, kes valivad sobiliku kudemispaiga. Tugevate sabalöökidega kaevab küljele kaldunud emaslõhe jõe põhja pesalohu, mille sügavus ulatub 30 sentimeetrini ja pikkus paari meetrini. Pesalohku lastakse mari. Seda tehakse mitu korda (portsjonilised kudejad) ning kudemine võib kesta kuni paar nädalat. Emas- ja isaskala ujuvad kõrvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm
· ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule veeelustikule väärtuslikud elu ning sigimispaigad; · rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; 9 · tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. Eestis näiteks VastseRoosa paisuni Vaidava jõel merest ligikaudu 300 km kaugusele; · rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Lõhilaste mari aga peab arenema veekogus terve talve ning vajab piisava hapnikukoguse saamiseks voolavat vett kogu inkubatsiooniajal. Kui vesi vahepeal kaob, siis mari hukkub.
üsna haruldane, see aga soodustaks kobraste arvu uut järsku suurenemist, mis toob kaasa juba uute ökosüsteemide hävimise. Koprauurijate sõnul on optimaalseks kobraste arvuks Eestis 4000. Kui koprad sulgevad tammidega kuivendussüsteemide magistraalkraavid või teetruubid, siis võib korraga surra suur hulk metsa. Kobrastele pannakse ka süüks seda, et jõeforellid ei pääse suurematest tammedest üles oma tavapärastele koelmutele (Kuresoo, 2005). Kobras võib muuta oma tegevusega jõeelustiku vähkide jaoks elamiskõlbmatuks, mis võib mõne aastaga hakata konkreetses veekogus vähi arvukust mõjutama. Kobras võib kahjustada kokku umbes kümmet protsenti Saaremaa vähi asurkonnast. Seni on Eesti suurim näriline end siin sisse seadnud Kuke ojas ja Laugi peakraavis. Kuigi Saaremaal on kobraste arv Mandri-Eestiga võrreldes pea olematu (umbes 30 isendit), võib nende arvukus väga kiiresti suureneda
Toitumis-, kudemis- jm ränded. Siiredekalad, anadroomne ränna, karadroomne ränne. Poolsiirdekalad. Siirdekalad: 13 · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). Üleminekud, poolsiirdekalad poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 10. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv. Kala pikkuse mõõtmine, kala kaalumine, tüseduskoefitsient Fultoni ja Clarki indeksid, suguküpsusastmed, plastiliste tunnuste (kõrgus, pea pikkus jne) arvutamine ja varieeruvus. Kalade kehaosade proportsioonid suhtelised mõõdud kala suuruse suhtes, mis muutuvad olenevalt kala vanusest, toitumisest, sugutsükli staadiumist jne. Näitkes paremini
väikesed marjasöödikud peavad nagunii hoiduma aupaklikku kaugusse. Inimesed tõmbavad peoülikonna selga enamasti ikka kodus ja alles seejärel asuvad teele pulmamaja poole. Kalade ümberriietamine nõuab aga rohkem aega, selleks kulub tavaliselt päevi, isegi nädalaid, mõnikord koguni kuid. Seepärast ühendavad nad sageli need kaks asja omavahel, tehes mõlemat korraga: kudemisrännet alustavad lihtsas kodukuues, täishiilguses pulmarüü saavad valmis aga alles koelmutele jõudes. Äsja võisime otsustada, kui uhke või tagasihoidlik see kellelegi on. ( E. Pihu ,,Meie kalad olelusvõitluses") 31 Pilt 25 . Kalade välimuse muutused kudemisajal.(E. Pihu ,, Meie kalad olelusvõitluses") 32 KOKKUVÕTE Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm
kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik
kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 76. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 77. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik
Ülesanne 5. Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga. 5.1. Selgita ühe näite põhjal, kuidas inimtegevus võib ökosüsteemi looduslikku tasakaalu rikkuda. Kirjuta inimtegevus ja selle mõju ökosüsteemi liikmetele. Näide. Põhjus: Inimene rajab hüdrojaama ehituse käigus jõele tammi. Tagajärg: 1. Kiirevoolulise jõe asemele tekib veehoidla, mille elutingimused ei sobi kiirevoolulise ja hapnikurikka veega kohastunud selgrootutele ja need hävivad. 2. Lõhed ei pääse koelmutele ja neil ei tule järelkasvu. 3. Kujuneb uus, liigivaesem ökosüsteem. Põhjus: inimene mürgitab umbrohtu mürkidega Mõju on loomadele -loomad hukuvad 5.2. Kirjuta looduslikke tegureid, mis võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda. Teised liigid, ilmastikuolud: looduskatastroofid, kuumus. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 36 Peatükk 38. Miks on elurikkus tähtis? Peatükk 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta?
Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük · Keelatud püügivahendite kasutamine ( elekter, TNT) 78. Millised on kalade arvukust soodustavad tegurid? (10) · jõgede looduslikkuse taastamine · reostuse vältimine, puhastusjaamade rajamine · setete vältimine kõigi tööde käigus · kaitsealuste liikide aastaringe püügikeeld · reguleeritud püük · püügivahendite õige valik
8.Kogemuste suurenemine lisandväärtuse andmisel toorainele 9.Piirkondlik väljakujunenud teadmusbaas Võimalused Ohud 1.Täiendav panustamine mitmekesistamisse, sh 1.Ebaseadusliku kalapüügi suurenemine püügihooaja pikendamine 2.Administratiivse koormuse kasv 2.Innovaatiline kalatöötlemine, sh tehnoloogiad tootmises, alternatiivse energia kasutamine 3.Koelmute taastamine, koelmutele ja 3.Kalatoiduliste liikide ebaproportsionaalne elupaikadele ligipääsu tagamine suurenemine (kormoranid, hülged), mis 4.Majanduslikult põhjendatud juhtudel kalade vähendab majanduslikult olulisi kalavarusid ettekasvatamine 4.Võõrliikide suurenemine ja mõju 5.Biomanipulatsioon põhjendatud juhtudel kohalikele liikidele 6.Teadusseire, rakendusuuringute, teadlastega
hh. (gonaatide) % kehamassist. 35. Kalade ränne ja selle tüübid. a. Siirdekalad: · anadroomne ränne meres toitumine ja magevees sigimine (lühe, meriforell, b. meritint) · katadroomne ränne sigimine meres, toitumine magevees (angerjas) c. Paiksed kalad mere või mageveekalad, ag aka neil toimub kuderänne (Peipsi latikas d. Värska lahte, meresärg jõgedesse, räim koelmutele). e. Üleminekud, poolsiirdekalad poolsiirdesiig (Pärnu siig), vimb, vobla. 36. Kalade analüüsi meetodid. 37. Kalade mõõtmed, kehaproportsioonid ja kasv. a. Kalade kehaosade proportsioonid suhtelised mõõdud kala suuruse suhtes, mis b. muutuvad olenevalt kala vanusest, toitumisest, sugutsükli staadiumist jne. Näitkes paremini c. toitunud kala keha kõrgus ja paksus võib olla suurem kui nälginud kalal, viimasel on aga d
öine hapnikupuudus ja kalade suremine, vetikamürgid vees, nihked fütoplanktoni liigilises koosseisus ja dünaamikas, zooplanktoni hulga drastiline vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, kaldavee reostuse suurenemine ja mudastumine. Kalakoelmute mudastumise tõttu on kalade sigimistingimused halvenenud. Roostike vohamise, luhtade võsastumise ja jõesuudmete kinnikasvamise tõttu on kalade pääs koelmutele takistatud. Järv on risustunud vette jäetud nakkevõrkudega, mis mitte ainult ei reosta järve surnud kaladega, vaid muudavad ka elustikukooslusi (võrgud on kinnituskohaks näiteks rändkarbile). Kalade looduslik rändetee on inimese poolt (hüdroelektrijaama) tammidega tõkestatud. 19. Vääriselupaikade kaitse puudulikkus erametsades Erametsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik, selleks on võimalik taotleda
annaabi.ee 
