Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas
Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga
Säärasel juhul oleks siis müüdi sümbolistliku külje taga õige sisu. Kreeta väljakaevamisi on toimetatud Arthur Evans. Hilisemail aastail on ka ameeriklased seal kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest. Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal. Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest
Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad. Kaunistused on ühesugused. VAASIMAALID http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Härjapea kujuline jooginõu Knossosest. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf MÜKEENE LINNAPLAAN Mükeene losside kaitsemüürid Tohutud kivimürakad Kükloopilised müürid Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias Lõvivärav Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav. Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge.
Tarbekunstist on olulisemad keraamikaleiud. Kreeta saare keraamika jaotatakse kaheks tüübiks: ·varasem Kamareskeraamika ·hilisem Paleekeraamika EGEUSE KUNSTIST Kamares-keraamika on väga ebapraktiline. Hilisemad paleekeraamika nõud on paksemad. Kaunistused on ühesugused. VAASIMAALID http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Härjapea kujuline jooginõu Knossosest. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf MÜKEENE LINNAPLAAN Mükeene losside kaitsemüürid Tohutud kivimürakad Kükloopilised müürid Kükloobid ühesilmsed hiiglased klassikalises mütoloogias Lõvivärav Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav. Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge.
tamme tükk, mille oma laeva külge kinnitasid Kolhisesse sõitvad argonaudid. Edaspidi hakati pühadesse paikadesse püstitama ohrialtarid ja seejärel jumaluse hoone naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Türannia valitsemisajal koondus Efesosse suuri rikkusi, mis tõid kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Linnakodanikud olid väga tänulikud ning otsustasid oma kaitsejumalannale uue suurejoonelise templi püstitada, mis varjaks ära kõik seniehitatud. Knossosest kutsuti kuulus arhitekt Hersiphronos, et tema hakkaks ehitama templit. Ilmselt oli arhitekt rikas mees, kuna kui ehitustööd ületasid veerandi linna poolt kinnitatud eelarvest, siis kasutati ehitustöö lõpetamiseks mehe enda varustust. Arhidekt Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada marmortempel gigantse joonia stiilis, mida pidi ümbritsema sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad
-laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare -Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta
paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. · Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. · Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose
populaarne ja paljude Kreeka linnade kalendrites oli üks kuu tema auks nimetatud artemisioniks. Efesoses oli artemision pühendatud täielikult Artemise sünnipäevale ja terve selle kuu jooksul toimusid jumalanna auks suurejoonelised pidustused. Efesos pidas end Artemise linnaks. Õitsenguperioodil 6 sajandil e. Kr. otsustasid linnakodanikud püstitada uue suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Templit ehitati 120 aastat. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas
Arheoloogide arvates on nad avastanud võlvid, mis moodustasid palee juurde kuuluvate aedade aluse. Artemise tempel Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, see asus Ephesoses, tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel Õitsenguperioodil 6 sajandil eKr otsustasid linnakodanikud püstitada uue,suurejoonelise templi oma kaitsejumalannale, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Tempel plaaniti ehitada marmorist. Kuna Efesose piirkonnas olid sagedased maavärinad, siis soovitas arhitekt ehitadatempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Hersiphronose eluajal lõpetati hoone püstitamine ja sammastiku paigaldamine. Pärast Hersiphronose surma jätkas tööd tema poeg Metagenes, kes juhatas templi ülaosade paigaldamist
Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele. [4] 4 5 3. Artemise tempel Efesoses Kreeklased rajasid jumalate austamiseks templeid. Ning see tempel oli rajatud jumalanna Artemise auks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Efesose piirkond kannatas sagedaste maavärinate all. Nende laastava mõju vähendamiseks soovitas Hersiphronos ehitada tempel soisele pinnale, Kaystrose jõesuudmesse. Vundamendisüvendi laskis ta kaevata hästi sügava ning täita selle puusöe ja loomakarvade seguga. Niisugune vetruv aluspind pidi allmaatõugete korral ära hoidma templi purunemise
pindalade summa võrdub hüpotenuusile ehitatud ruudu · Pürrhon Elisest (u.360-270) pindalaga. · Arkesdilaos (u. 315-241) · Meelelise reaalsuse aluseks peab ta koos · Karneades (213 -123) Empedoklesega tuld (tetraeeder), maad (kubus), õhku · Ainesidemos Knossosest (oktaeeder) ja vett (ikosaeeder). · Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on · SKEPSIS maailma aluseks. · Sõna skepsis tähendab "uurimist" või "proovimist". · Kui arv on maailma olemus, siis peab olema ka kõik · Skeptik on kahtleja, kes peab tõelist tunnetust võimatuks. matemaatiliselt väljendatav. Ta ei soovi end siduda ühegi arvamusega.
otsustasid oma kaitsejumalannale püstitada uue suurejoonelise templi, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta oli ilmselt jõukas mees, sest kui ehitustööde ülekulu oli suurem kui veerand linna poolt kinnitatud eelarvest, siis kasutati ehituse lõpetamiseks arhitekti enda varandust. Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistetud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti Efesose lähedal valge marmori lademed, siis oli ehitusmaterjali mure murtud.
ulatusid umbes kahekümne kahe meetri kõrgusele, oli taimedel valgust ja õhku küllaldaselt. Seal oli haruldasi taimi ja ilusaid lilli. Ka meile nii tuttavat tulpi aretati Semiramise aedades. Artemise tempel Türannia valitsemisaeg koondas Efesosse suuri rikkusi, mis tõi kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Tänulikud linnakodanikud otsustasid oma kaitsejumalannale püstitada uue suurejoonelise templi, mis kõik seniehitatu varju jätaks. Templi ehitajaks kutsuti Knossosest kuulus arhitekt Hersiphronos. Ta oli ilmselt jõukas mees, sest kui ehitustööde ülekulu oli suurem kui veerand linna poolt kinnitatud eelarvest, siis kasutati ehituse lõpetamiseks arhitekti enda varandust. Hersiphronos tegi ettepaneku ehitada gigantne joonia stiilis marmortempel, mida ümbritseb sammaste kaksikrida. Enamiku kreeka templite sambad olid valmistetud lubjakivist, kuna aga just sel ajal leiti Efesose lähedal valge marmori lademed, siis oli ehitusmaterjali mure murtud.
-laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare -Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas
Kasutati hieroglüüfilaadset kirja, millest arenes lineaarkiri A. Lineaarkiri A oli kasutusel u 18001450 eKr. Kiri oli süllaabiline (tähistati silpe). Ühiskonnas süvenes käsitööde spetsialiseerumine. Jätkus kihistumine. Kreeta lääneosas püsis vana neoliitilise ilmega kultuur. U 1700 eKr eristatakse paleedes ja asulakohtades purustushorisonti, kuid märgatavat vallutust pole toimunud. Ilmselt suurem maavärin. Tuntud ja hästiuuritud on Anemospilia tempel (7 km Knossosest), mis hävis ka maavärinaga. Templi eesruumist leiti mehe luustik, kes varinguhetkel hoidis käes anumat ohverdatav verega. Luustiku asend: mees jooksis hoonest välja. Templi läänepoolses ruumis kolme inimese luustikud. Kaks neist: mees ja naine, olid surma saanud varingu läbi. Kolmas oli mees, kes lamas altaril, tema luustikus oli nuga see noor mees oli ohverdatud. Harilikult ohverdati sõnne, ilmselt olid 31
Õnnelikuks eluks on vaja jõuda selgusele kolmes küsimuses: 1)millised on asjade omadused; 2)kuidas asjadesse suhtuda; 3)mis kasu see suhtumine toob. Õnneliku elu jaoks on vajalikud apaatia (meelekindlus) ja ataraksia (hingerahu). Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsismkeskuseks Platoni akadeemia. ARKESILAOS (u.315-241 e.Kr.) & KARNEADES (u.213-128 e.Kr.) - kõik on arvamus, kuid ühed arvamused on tõenäolisemad kui teised. Hiline skeptitsismAINESIDEMOS Knossosest: tropide õpetus (kr. tropos - kõnekujund). SEXTUS EMPIRICUS (u.200 p.Kr.): püüab anda skeptitsismile empiirilise kuju. Arstiteadus tuleb rajada kogemustele. EPIKUURLASED EPIKUROS (341-270e.Kr.): selle suuna rajaja. Sündis Samosel vaeses perekonnas. Tegi kaasa Aleksandri sõjakäigu itta, masendub peale Makedoonia suurriigi lagunemist. Külastab Ateenas koole, kuid ei leia mitmetest koolidest enese jaoks rahu. Seega otsustab ise kooli luua. Vahepeal peab õpetajametit
kreeklased Knossose ning koos sellega tõenäoliselt ka suure osa saarest. Enamus losse hävis, kuid jätkuvalt jõukad asulad annavad tunnistust tsivilisatsiooni püsimisest ja Knossos säilitas kreeklaste võimu all oma endise hiilguse. Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka kreetalaste bürokraatliku lossimajanduse (lineaarkiri B oli põhimõtteliselt lineaarkirja A mugandus kreeka keelele, mis oli tarvilik lossimajanduse korraldamiseks). Samal ajal valitsesid nad Knossosest lähtuvalt suurt osa Kreetast (täpsemad võimupiirid pole siiski teada). Teine kreeka dünastia võis olla võimul Chanias saare lääneosas. Kreeta oli nüüd osa kogu Egeust hõlmavast Mükeene tsivilisatsioonist. Kui kaua Knossose hiilgus kreeklaste võimu all püsis, pole kindlat teada. Osa asjatundjaid dateerib Knossose languse 14. sajandi esimesse poolde, teised aga 13. sajandisse. Ka languse põhjused on selgusetud. Lineaarkirjatahvlite puudumine järgnenud
annaabi.ee 
