all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94). Kirjanduslukku on Tsehhov läinud eelkõige oma novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teostest tuntumad on näidentitest näiteks : "Ilma isata" (1878) , "Ivanov" (1887) , "Kajakas" (1896) , "Onu Vanja" (1899) , "Kolm õde" (1900) , "Kirsiaed" (1904) . Jutustustest ja novellidest näiteks : "Ametniku surm" (1883) , "Daam koerakesega" , "Duell" , "Hingevaev" , "Igav lugu" , "Inimene vutlaris" , "Kameeleon" (1884) , "Kiri õpetatud naabrile" (1880) , "Kirurgia" , "Lastepere" , "Magada tahaks"
Autorinimeks oli Tsehhonte. 1890. reis Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süvendab aga tema tuberkuloosi. Valmib jutustus "Sahhalini saar". 1892. ostab Melihhovo mõisa, elab seal. Olukorra sunnil jätkab arstina, ravib koolerat. 1892 - 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Oma loomingus kujutab ta väikest inimest ehk madalat inimest. Seda iseloomustab neis olev pugejalikkus. Lastest kirjutab vähe aga mõjusalt. Tsehhov leidis, et inimeses peab kõik kaunis olema. Tsehhovil oli 2 elueesmärki. Esimene oli lõpetada ülikool ja teine altruism ehk tahtlik teise heaolu või
Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna. Anton alustas oma kooliteed 7aastaselt kreeka algkoolis, seejärel läks klassikalisse gümnaasiumisse. Ta lapsepõlv lõppes sellega et ta pere jäi vaeseks ja 16 a pidi tsehhov üürima tuba enda lapsepõlvekodus, need aastad mis ta seal elas lõpetasid ta lapsepõlve. Ta läks ülikooli hariduteaduskonda. Ta abiellus Moskva näitlejaga Olga Knipperiga, lapsi neil ei olnud, kuna Olga rasedus katkes. Tolstoi käis Tsehhovil külas tema majas Jaltas, sealt sai alguse nende sõprus. 7. Tsehhovi näidendid, 3 pealkirja ja nende temaatika- ,,Kajakas" selles näidendis avaneb elu seesmise julma irooniaga, mida on raske omaks võtta. ,,Onu Vanja" peateema on väikeste inimeste eneseohverdav elu võõra õnne heaks. ,, Kolm õde" peateema on usk ja lootus paremasse ja õnnelikumasse ellu. 8
ülikool(arstiteadus) · Ülikooli kõrvalt hakkas raha teenima kirjutades artikkleid ja jutustusi ajalehte nime alt Antosa Tsehhonte(selle nime alt "Hingepalve" ,"Roimar" , "Jääger") Avaldab teoseod nädalalehes! · 1884. asus tööle raviarstina,ravib tasuta patsiente,jääb tuberkoloosi! · 1892. aastal ostis mõisa Moskva lähedale. · 1901. aastal abiellus siiski Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga. Tsehhovite abielu kujunes kirjavahetusabieluks · HAIGUS: Vajas kliimavahetust- sõitis Lõuna-Prantsusmaale. Tuli tagasi Venemaale, müüs maha oma mõisa, siirdus Jaltasse. 1904. aastal sõitis Saksamaale ravile, mis aga ei andnud tulemusi ning Anton Tsehhov suri 15. juulil 1904. aastal. LOOMING 1880 esimene jutustus "Kiri õpetatud naabrile" 1884. aastal ilmus esimene jutukogu ,,Melpomene jutud" 1893
Loominguaastad 1890. reis Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süvendab aga tema tuberkuloosi. Valmib jutustus "Sahhalini saar". 1892. ostab Melihhovo mõisa, elab seal. Olukorra sunnil jätkab arstina, ravib koolerat. 1892 - 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, sõidab Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 aasta kevadel sõidab Saksamaale ravile. Arstide ponnistused ei aita ja ta sureb Saksamaal sanatooriumis Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule Näidendid "Ilma isata" (1878) "Ivanov" (1887) "Kajakas" (1896) "Onu Vanja" (1899) "Kolm õde" (1900) "Kirsiaed" (1904) Jutustused ja novellid "Ametniku surm" (1883) "Lastepere" "Daam koerakesega" "Magada tahaks" "Duell" "Maja ärklitoaga"
ära just pisikesed detailid, mis ta ka oma teoste sisse toppis nagu ,,Palat nr. 6" teravad naelaotsad plangus tähistasid vanglat. Nende varjus asub aga ka sisemine süzee: inimesed ajavad juttu, käivad külas, samal ajal otsustatakse nende surma üle. · Sajandivahetusel oli Tsehhov juba täiesti haige, köhides verd ja teades, et ta sureb. Ta elas arstide soovitusel pikemat aega Jaltas. · Sel ajal abiellus ta näitlejanna Olga Knipperiga, kuid naine jäi Moskvasse ja ta ise elas õnnetud elu seal väikeses provintsilinnas. · Sajandivahetusel pöördus ta uuesti satiirilise laadi juurde, milles on selgesti väljendatud autori suhtumist toimuvale. Novell ,,Jonõts" (1898) algab objektiivselt kuid lõpus muutub see teravaks groteskiks ja satiiriliseks visandiks. · Järgmine novell ,,Inimene vutlaris" (1898) on algusest lõpuni satiiriline. Ülesehituselt on see raamnovell.
Kooleraepideemia ajal avas Tsehhov arstiabi punkti. Tema kulul rajati kolm kooli. Seda kõike tegi Tsehhov lihtsalt ja tagasihoidlikult, nagu talle omane. Elu lõpp Tsehhov oli sajandivahetusel juba raskesti ja piinavalt haige. Vere köhimine ei lakanud ning talle kui arstile oli selge, et ta peatselt sureb, ehkki ta sellest peaaegu kellelegi ei rääkinud. Tohtrite soovitusel elas ta pikemat aega Jaltas. Sel ajal abiellus Tsehhov Moskva Kunstiteatri andeka näitlejanna Olga Knipperiga, kuid naine jäi lavaga seotuks ning elu Jaltas oli kurb ja ränk. Tsehhovi elus oli mitmeid armastuslugusid, kuid ikka oskas ta otsustaval hetkel viimase sammu tegemata jätta. Tundub, et ta ei tahtnud ühtki oma armastatut õnnetuks teha parandamatult haige mehe naisena. Tsehhovi viimane proosateos lõpeb lahkumisega vanast elust, lahkumisega ,,suurde kirsiaeda" lõpeb ka tema viimane näidend. See oli Tsehhovi kunstiline testament. Elu lõpus sõitis
Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonnaellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse -tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga.. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid: Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Tsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud, ,,Rõõm" poeg läheb vanematele külla ja on väga uhke, kuna temast kirjutati
Oli isale poes abiks, kus ta hakkas poe kõrvalt novelle kirjutama. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid hulluks. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Reisib Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süveneb, läheb Jaltasse, kliimat vahetada. Talle, aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. Abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. Ta sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Näidendid: komöödia ,,Kirsiaed", draama ,,Kolm õde", komöödia ,,Kajakas", ,,Onu Vanja". Elmo Nüganen ja Mikk Mikiver on lavastanud Tsehhovi näidendeid. Palat nr.6: See ei ole paljalt haige ja arsti lugu, see sümboliseeris tolleaegset olukorda Venemaal
Pärast seda jääb püsima väikelinna ja ostab Melihhovosse mõisa. Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Abiellus väga hilja (1901) Moskva juhtiva teatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Lapsi polnud. Suri tuberkuloosi. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Looming novellid, jutustused, näidendid. Novellides kujutab taunivalt "väikest inimest": pugejalikkus Naela otsas, Paks ja peenike- inimene laseb end ise alandada, Ametniku surm. "Inimeses peab olema kõik kaunis," ka kasvatus. Lastest kirjutab vähe, aga mõjusalt Magada tahaks, Vanka Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all
1890. reis Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süvendab aga tema tuberkuloosi. Valmib jutustus "Sahhalini saar". 1892. ostab Melihhovo mõisa, elab seal. Olukorra sunnil jätkab arstina, ravib koolerat. 1892 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1904 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf. Peategelased olid Trepler ja tema perekond
tahtis oma elu muuta. Sellele saarele saadeti kriminaalkurjategijad. Tsehhov tahtis õppida elu ja selle kõige kohutavamaid vorme.Kirjanik jäi sinna kolmeks kuuks ning tagasi tuli laevaga. Peale seda ostis ta väikese mõisa, kus elas vanemate ja õega. Tsehhovi proosa peamised teemad on, tegelikkuse tõepärane kujutamine. On kahte tüüpi inimesi: hõivatud ühiskonna kasuliku tegevusega ja kunstikalduvusega inimesed. Oli väikekodanluse hukkamõistja. Kirjanik abiellus Olga Knipperiga kes oli andekas näitlejanna. Olga jäi aga lava nii seotuks, et kirjaniku elu väga ranks ja kurb. Tsehhovi meelest pidi olema kasvatatud inimene: 1. vastutulelik, lahke 2. olid kaastundlikud ka nende asjade pärast mida silmaga näga polnud. 3. austasid võõraste omandit. 4. ei valeta, puhas süda. 5. nad ei alandanud ennast, et teistes kaastunnet äratada. 6. nad ei sibli tühja, neid ei huvita tutvused kuulsustega. 7. austavad oma annet. 8
tegelastevahelised suhted. Treplev on armunud Ninasse. Nina armastab Grigorinit. Vastastikku õnnelikku armastust ei ole. See näidend tuuakse lavale esmakordselt Aleksandri teatris (1898), kus ta kukub skandaalselt läbi. Peapõhjuseks oli vale lavastajavalik. Moskvas asutati uus teater. Sealsed lavastajad Stanislavski ja Nemirovits osutusid järgmisteks ,,Kajaka" lavastajateks Moskva Kunstiteatris ja see oli edukas. Tsehhov abiellub andeka näitlejanna Olga Knipperiga. Sellest kooselust ei tulnud midagi välja. Tsehhov elas Jaltas, aga Olga mängis Moskva Kunstiteatris ega kavatsenudki ametist lahkuda. 90ndate aastate lõpul kirjutab Tsehhov veel ,,Kirjanduseõpetaja", ,,Jonõts", ,,Mõrsia", 1900. alguses ,,Onu Vanja", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Neid näidendeid lavastatakse Moskvas ja neis etendustes mängib ka tema abikaasa. Talle ei meeldinud kui tema näidendeid liialt süngeteks muudeti. Ta nõudis koomilisi efekte
1890. reis Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süvendab aga tema tuberkuloosi. Valmib jutustus "Sahhalini saar". 892. ostab Melihhovo mõisa, elab seal. Olukorra sunnil jätkab arstina, ravib koolerat. 1892 - 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse(Musta mere äärde), et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb kopsutuberkuloosi. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule.a Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" "Kolm õde". Eesti teatri tipplavastus. Samuti on seda lavastanud Mikiver, Nüganen, Aaslav
1890. reis Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süvendab aga tema tuberkuloosi. Valmib jutustus "Sahhalini saar". 892. ostab Melihhovo mõisa, elab seal. Olukorra sunnil jätkab arstina, ravib koolerat. 1892 - 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf. Peategelased olid Trepler ja tema perekond
ja Musta mere. 8. Detsembril 1890 jõudis ta Odessa kaudu Moskvasse. 1892 ostis ta Moskva läheduses mõisa, kuhu kolis koos vanemate ja õega elama kuni 1898aastni. Majas oli olemas haigete vastuvõturuumid, kus andis talupoegadele arstiabi. Tema kulul rajati ka 3 kooli. Sajandivahetuseks oli ta juba raskesti haige ja tohtrite soovitusel elas ta Jaltas. Kolm aastat enne surma abiellus Anton näitlejanna Olga Knipperiga, kuid järelkasvu neil polnud, kuna naise liigsete füüsiliste pingutuste tagajärjel teatrilaval rasedus katkes. 2. juulil 1904 Anton sureb, tema kunstiliseks testamendiks jäi tema viimane näidend "Kirsiaed". Looming: Kirjutama hakkas ta juba gümnaasiumi vanemates klassides. Tõsiselt hakkas aga tegelema ülikooliaastatel. 1880 ilmus Antosa Tsehhonte nime alla jutustus "Kiri õpetatud naabrile" ja tast sai huumoriajakirja kaastööline
Sukeldub ka ühiskonna ellu, aitab näljahädalisi, võitleb koolera levikuga. ~10 aastat Melihhovos, see periood kirjanduslikus mõttes väga viljakas. Arstid leiavad, et peaks minema Euroopasse ravile Pr. sanatooriumisse. Müüb mõisa ja suundub Krimmi Jaltasse. Aeg-ajalt sõidab Moskvasse, seal kultuur. Tihedad sidemed ka Moskva Kunstiteatriga, kus lavastatakse palju tema töid. Leiab sealt ka palju sõpru. 1901 abiellub Moskva Kuntsiteatri esinäitlejanna Olga Knipperiga. Keeruline suhelda, kuna elukohad erinevad. Vaimsel tasandil sarnased: mõistavad üksteist. Tervis halveneb. Ravireis Saksamaale. Ei päästa, sureb. Maetud Moskvasse NovoDevitsi kalmistule. Novellid: Algusest peale väga viljakas autor. Alustab lühijutustustega, mis ilmuvad varjunimede all Antosa Dsehhonte, Inimene Ilma Põrnata, Minu Venna Vend. Küpses perioodis kritiseerib varasemat loomingut. Esialgsete lühikeste humoorikate palade keskmes kultuuritud labased väikeametnikud,
· Alguses kirjutas Tsehhonte nime all- sest ei julgenud. · 1879 läheb Moskvasse ja astub arstiteaduskonda. · Kui kooli lõpetab hakkab tööle arstina ja samal ajal ka kirjutab. · Andis tasuta arstiabi vaestele. · 1890 sõidab Sahhaliini poolsaarele, et tutvuda vene eluga, seal tema saab tuberkuloosi alged, millesse ta ka sureb. · Väga suur huvi teatri vastu. · Elu lõpus abiellub Olga Knipperiga. Tsehhov oli viimased eluaastad Lõuna-Venemaal Jaltas, et seal parem kliima ravimiseks. Olga oli Moskvas, nad koos ei olnud. · Olga täidab tugevaid karaktereid tema loomingus. · Tsehhovil oli väga kõrge eetika: Inimeses peab olema kõik ilus: haritus, kasvatus maailmavaade! LOOMING: Näidendid · Tsehhovi näidendid avanevad laval, kogu aeg kulgeb argipäev. · Üldiselt näidendite kohta. *Konfliktid ei teki vaataja silme all
Tagasi sõitis aga läbi India ookeani, Suessi kanali ja Musta mere. 8. Detsembril 1890 jõudis ta Odessa kaudu Moskvasse. 1892 ostis ta Moskva läheduses mõisa, kuhu kolis koos vanemate ja õega elama kuni 1898aastni. Majas oli olemas haigete vastuvõturuumid, kus andis talupoegadele arstiabi. Tema kulul rajati ka 3 kooli. Sajandivahetuseks oli ta juba raskesti haige ja tohtrite soovitusel elas ta Jaltas. Kolm aastat enne surma abiellus Anton näitlejanna Olga Knipperiga, kuid järelkasvu neil polnud, kuna naise liigsete füüsiliste pingutuste tagajärjel teatrilaval rasedus katkes. 2. juulil 1904 Anton sureb, tema kunstiliseks testamendiks jäi tema viimane näidend "Kirsiaed". Looming: Kirjutama hakkas ta juba gümnaasiumi vanemates klassides. Tõsiselt hakkas aga tegelema ülikooliaastatel. 1880 ilmus Antosa Tsehhonte nime alla jutustus "Kiri õpetatud naabrile" ja tast sai huumoriajakirja kaastööline
annaabi.ee 
