elektrolüüsi l Broom Pruunikas aurav (Br2) Ravimid, HBr gaasiline, vees vedelik, terav merevee värvainete hästi lahustuv, lõhn, sööbiv, töötlemisel tootmine, vesilahused on mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees
Kõige kahjusta. kasutusel olevate hästi. nõrgemaid puhastuslahustega. puhastuslahuseid. Olla ettevaatlik, sest lahustub atsetoonis. 11. Pleegitamine Klooriga pleegitamine Ei talu pleegitamist. Ei kahjusta kiudu. Mitte pleegitada ega ka Mitte keelatud valgendada. valgendada klooriga.
elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab
Roodium Annika Rösler IIVõ (VG) lühitutvustus Tähis: Rh Lihtainena hõbevalge Järjenumbriga 45. 1 stabiilne isotoop, massiarvuga 103. Omadused Omadustelt on plaatinametall. Tihedus 12,45 g/cm³ Sulamistemperatuur 1964 oC. Raskesti töödeldav. Väheaktiivne metall Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks =0 Reageerinine teiste ainetega Happniku ja klooriga-> 600-700 C Halogeenidega-> väga kõrgel temperatuuril Mineraalainetega ei regeeri. Kuningvee ja väävelhappega-> väga aeglaselt(ainult jahvatatuna) Leidumine ja saamine Haruldane metall looduses. Looduses->Plaatina lisandina Saadakse->plaatina töötlemisel Kasutamine Kasutatakse: happe- ja kuumuskindla aparatuurid termopaaride valmistamiseks juveelitööstuses kautatud kirjandus Roodium- http://www.diamande.ee/et/vaarismetallid/r
väärarenguid ja eakaaslastest arengust mahajäämisi. Joodi puudujääk võib tekitada ka kilpnäärmehaigust- struumat. Joodi sublimeerumine Jood on ainuke halogeen, kes suudab sublimeeruda Teeb seda tahkes olekus ja kuumutamisel. Kui jood on aurustunud, moodustuvad aurude jahtumisel uuesti tahke aine kristallid. Füüsikalised omadused Hallikasmust värvus Terava lõhnaga Sööbiva toimega Mürgine Saamine Joodi saadakse merevee töötlemisel klooriga 2I + Cl = 2Cl + I Laboris saadakse I konts. väävelhappe toimel vastavalt NaBr-st või NaI-st Kasutamine meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
· aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses · Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt
Tetraklorometaan tetrakloorsüsinik tavatingimustel vedel, ei juhi narkootiline toime plekkide triklorometaani elektrit,vees mittelahustuv, veega eelmaldamiseks, rasvade reageerimisel võrreldes madalam ja vaikude klooriga; sulamistemperatuur, kõrgem lahustamiseks, looduses ei esine keemistemperatuur Tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes
Trummelkuivatus madalal temperatuuril Trummelkuivatus keelatud Kuivaks väänamine keelatud Kuivatada varjus Kuivatada alusel Nõrutada kuivaks Nööril kuivatamine Pleegitusmärgid Pleegitamine (valgendamine) lubatud Pleegitamine (valgendamine) keelatud. Kasuta Color pesupulbrit. Klooriga pleegitamine lubatud Keemilise puhastuse märgid Keemiline puhastus lubatud, täht näitab, millist keemilist puhastust kasutada. Keemiline puhastus õrnal reziimil. Keemiline puhastus keelatud. Triikimismärgid Triikimine madalal temperatuuril Triikimine keskmisel temperatuuril Triikimine kõrgel temperatuuril Triikimine lubatud Triikimine keelatud
• Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides
Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne Tugev oksüdeerija
CCl4 Süsiniktetrakloriid, tetrakloorsüsinik Füüsikalised omadused · Värvitu · Omapärane lõhn · Tavatingimustel vedel · Ei juhi elektrit · Vees mittelahustuv · Veest madalam sulamis ja kõrgem keemist°C Tetraklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Narkootiline toime Kasutamine, esinemine ja saamine · Lahustina, tulekustutusvahendites, külmutusseadmetes · Looduses ei esine · Triklorometaani reageerimisel klooriga Diklorometaan CHCl Metüleenkloriid Füüsikalised omadused · Värvitu · Kergelt magus lõhn · Tavatingimustel vedel · Veega võrreldes suurem tihedus, madalam keemis ja sulamist°C Diklorometaan Füsioloogilised omadused · Mürgisus · Vähkitekitav ning narkootiline toime Kasutamine · Puhastusvahendina · Lahustina · Kofeiini väljapressimiseks kohviubadest Triklorometaan CHCl3 Kloroform Füüsikalised omadused · Värvitu ·
Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atomaarne hapnik ehk monohapnik Tekib vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik Palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik Ebapüsiv, üksik aatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks Trihapnik ehk osoon Terava lõhnaga, sinaka värvusega mürgine gaas Ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapniku Väga tugev oksüdeerija Võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogselt klooriga) Osoon võib tekkida välgulöögi kanalis tekkiva kõrge temperatuuri mõjul Osoon looduses (O3) Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik, sest osoon häivitab baktereid Osoonikihil on kaitsev toime päikeselt lähtuva UV-kiirguse vastu Viimastel aastakümnetel on osoonikiht hõrenenud ja nn osooniaugud tekkinud Selle hõrenemise tõttu jõuab maapinnale palju UV-kiirgust, mis põhjustab nahavähki Hapniku saamine Saadake labaratooreselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel
elemendi, aga tal ei olnud uuringute jätkamiseks raha. Kuid ta andis kristalle oma aja tuntud füüsikutele ja keemikutele: Joseph Louis Gay-Lussacile, Andre-Marie Ampereile, Charles Bernard Desormesile ja Nicolas Clementile. 29 novembril 1813 tegid Desormes ja tema väimees Clement Courtois avastuse avalikuks. Gay-Lussac soovitas sellele nime (värvi järgi) ja Ampere teatas avastusest Inglise keemikule Humphry Davyle, kes täheldas uue elemendi suurt sarnasust klooriga keemiliste omaduste poolest. 10 detsembril teatas Davy Londoni Kuninglikule Seltsile et on avastanud uue elemendi, kuid pärast Gay- Lussaci protesti võttis omaks et esimesena tegi seda Courtois. Kasutatud allikad: http://www.i-vesi.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4&Itemid=4&lang=et http://www.toitumine.ee/jood/ http://et.wikipedia.org/wiki/Jood vana keemia vihik
anorgaaniliste fluoriühenditena luudes ja hambavaabas. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab ka luid. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, punapeet, piim, mereannid, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Broom 1. Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. 2. Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall. 3. Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. 4. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. 5. Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline
Sissejuhatus Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab
Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt pehme metall, mis on küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Rauda on vaja hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks. Raua puudus põhjustab kehvveresust, keskendumisraskusi, väsimust, nõrkust ja ärrituvust, nõrgendab vastupanu- ja tegutsemisvõimet.
elusorganisme surmava kemikaalina käsitletav aine. Ravimiameti kinnitusel pole teaduslikult tõestatud andmeid, mis kinnitaks, et kloordioksiid ravib mingeid haigusi. Toode ei ole ette nähtud ravimi või toidulisandina kasutamiseks ja on valesti kasutades ohtlik. Suuremates kogustes manustamisel põhjustada see seedetrakti, silmade ja hingamisteede ärritusi, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust ning vereloome kahjustusi ja neerupuudulikkust. (Lakson, 2015) MMS-i nimetatakse ka „klooriga pleegitatud teaduseks“. Ilmsiks on tulnud n-ö kloorijoojate liikumine, mille õudus seisneb selles, et vanemad sunnivad ka lapsi kloordioksiidi sisaldavaid lahuseid jooma. Kloordioksiidi kasutatakse veepuhastuses ja seda leidub isegi suuloputus vahendites, kuid väga väikestes kogustes. Veebisaitidel, kus õhutatakse inimesi kloordioksiidi lahust jooma, soovitatakse ühendit tarbida organismi kahjustavates ülimürgistes kogustes. Tapvaks koguseks inimesele on ca 20 grammi kloordioksiidi
kahjulikest tagajärgedest keskkonnale või tervisele, kui on tegemist madala kontsentratsiooniga, mida võib kasutada pesupesemisvahendites. See on kergesti lagunev, poolestusajaga 8 kuni 31 tundi vees. 3 Valgendajad kloori baasil- kasutusel olnud alates 18-st sajandist. Kuigi töötab väga hästi valgendamisel, plekkide eemaldamisel ja steriliseerimisel, klooriga valgendajatel on keskkonnale negatiivne mõju. Kuna vee tingimustes on kloori valgendajad inimesele mürgised, peab nendega ettevaatlikult ringi käima. Plahvatusohtlikud kloori ühendid, näiteks naatrium hüpokloriit on üks kõige ohtlikumaid valgendavaid komponente. See võib põhjustada kahju keskkonnale, eriti sisekeskkonnale formuleerides orgaanilisi kloori ühendeid nagu näiteks kloroform. Naatrium hüpokloriidi mõju
Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis). Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik ja õpetaja A. J. Balard .See
kasutusele rohkem keemalikumad võtteid. Tänapäeval on olemas ioonivahetusseadmed kus saab vahetada näiteks kaltsumioonid ja magneesiumioonid naatriumioonide vastu välja. Ka merevett saab kasutada inimestele vajalikul moel. Üheks parimaks näiteks on surnumeri mis sisaldab rohkesti magneesiumi-, ja broomiidioone, see tähendab aga seda et see on suurepärane lähteainte broomi toomiseks. Samas see kuidas vee aurustumisel saadud magneesiumbromiidist tõrjutakse klooriga välja broom tekitab vette palju keemilist koostist. Eriti halb on see et pahaaimamatute turistide jaoks jääb see nähtamatuks ning neile jääb surnumeri meelde eelkõige omapärase vaate, supluskogemuse ja merevees tning mudast valmistatud meenete näol. Eriti halb on see kui reostud põhjavesi. Reotust võivad tekitada erinevad bakterid mis on äärmiselt kiire paljunemis võimega ja väga hea vastupidavus võimega üherakulised organismid
• ÜHENDID: NAATRIUMKLORIID, SOOLHAPE, KLOORORGAANILISI ÜHENDEID KASUTAMINE JA SAAMINE • FLUOR SAADAKSE VEDELA VESINIKUFLUORIIDI JA KAALIUMFLUORIIDI SEGU ELEKTROLÜÜSIL 100°C JUURES • FLUORI KASUTATAKSE FLUORSÜSINIKE NAGU PLASTMASS PTFE (POLÜTETRAFLUOROETÜLEEN) VALMISTAMISEKS JA TUUMAKÜTUSE • VÄIKE KOGUS NAATRIUMFLUORIIDI NaF JOOGIVEES AITAB ÄRA HOIDA HAMMASTE LAGUNEMIST • BROOM TEHAKSE MEREVEEST SAADUD MAGNEESIUMBROMIIDI REAGEERIMISEL KLOORIGA • SARNASELT REAGEERIB KLOOR MERETAIMEDEST SAADUD JOODISOOLADEGA • NEID KAHTE HALOGEENI KASUTATKSE FOTOFILMIDE, RAVIMITE JA ANTISEPTIKUTE VALMISTAMISEL VIDEOD HTTP://WWW.CHEMICUM.COM/?VIDEO=46&LAN=EE
mis loodi juba 1977. aastal. Sinise Ingli märki annab välja föderaalne keskkonnaagentuur. Praegusel hetkel saab Sinise Ingli märki taotleda üle 80 tooterühmas. Rootsi Looduskaitseühingu ökomärgis Hea Keskkonnavalik (Bra Miljöval) 1987. aastal leidis Rootsi Looduskaitseühing, et tarbijal peab olema võimalus valida keskkonnasõbralikumaid tooteid. Tõuke keskkonnakriteeriumide väljatöötamiseks esimesele tootele paberile andis teadmine, et paberi pleegitamine klooriga kahjustab (vee) keskkonda ja Läänemere seisundit. Esialgu koostati vaid nimekiri paberitoodetest, mis vastasid nõuetele (eelkõige kloori sisaldusele tootes). 1992. aastal hakati aga välja andma Hea Keskkonnavaliku märgist, mida tootjad saavad panna oma pakendile. Praegu antakse märgist 13 lõpptarbijale suunatud tooterühmas (nt puhastusvahendid, paber, seebid ja sampoonid, kauba- ja sõitjatevedu). Ökotex.
· Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused · Elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena (CO , karbonaadid) · Lubjakivi, marmorm, kriit CaCO · Dolomiit CaCO × MgCO · Sooda NaCO · Süsinikurikkad on ka orgaanilised kütused · Looduslik gaas CH · Nafta alkaanide segu (C ... C)
Ühtaselt täidetud kihi tõttu saab püsivad ühendid. Levikult maakoores neljas element. Maakera tuuma koostises põhielement. Omadused. Kõrge sulamistemperatuuriga, pehme metall. Püsiv õhu ja vee toime suhtes. Kuivas õhus kuumutades tekib õhuke kiht Fe3O4, mis kaitseb metalli korrosiooni eest. Kõrgemal temperatuuril põleb raud kergesti hapnikus, pildudes laiali sädemeid. Kuumutamisel regeerib klooriga moodustades raud(III)kloriidi. Aktiivse metallina reageerib hapete lahustena tõrjudes välja vesiniku ja moodustades soola oxa +2ga. Fe + 2HCl = FeCl 2 + H2. Passiveerub analoogselt alumiiniumiga. Leeliste suhtes vastupidav. Ühendid. Siirdemetallide oksiidid on vees raskesti lahustuvad kristalsed ained, mis on erineva värvusega. Tavatingimustel püsivaim Fe2O3. Fe3O4, FeO on musta värvusega. Hüdroksiidid on samuti vees
Fluoroplastiga kaetud pannil võib toitu praadida isegi ilma või ja rasvata ning ometigi toit ei lähe kõrbema. Freoonide kahjulikus seisneb selles, et õhku sattudes aitavad kaasa osooniaukude tekkele, mis omakorda suurendavad ohtu haigestuda nahavähki. Kloor ja klooriühendid on mürgised. Klooriühendid, peamiselt soolhappe soolad kloriidid, on vajalikud organismi normaalseks elutegevuseks. Ning ta on abiks veepuhastusjaamades, kus muudetakse looduslik vesi klooriga joomiskõlblikuks. Bakterite hävitamiseks kulub 1m 3 kohta umbes 1,5 g kloori. Klooriühendid on veel näiteks pestitsiidid, kloroform, DDT, tetraklorometaan. Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks ( ilmnesid kahjulikud kõrvalmõjud ) ja ründegaasina I maailmasõjas. Tetraklorometaan on oluline komponent tulekustutusvahendites. Ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad kolde. Bioloogiliselt aktiivseid aineid pestitsiide kasutatakse majandusele kahjulike
1500 kraadi C. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Seega on titaan väga mitmekülgselt kasutatav ja vajalik metall peaaegu kõikjal. Tähtsamad ühendid või sulamid: Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks. Elemendi, ühendite kasutusalad: soojusvahetajad, lennukidetailid, luuneedid, proteesid ,
C5H12 -> IVCO2 2 2/7 C7H16 Mida negatiivsem on C o.a., seda suurem on kütteväärtus. Kõige suurem kütteväärtus on metaanil (C o.a. on IV). 8. Radikaal vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron!) Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga. Alkaani rageerimine halogeenidega. Pürolüüs ja oksüdeerumine. Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket. Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku
suurendavad tema sarnasust metallidega. Telluur juhib elektrivoolu. Telluuri elektrijuhtivus suureneb valgustuse suurenemisel. Telluuri erisoojus on 0,2 J/gK. Telluuri tihedus on 6,24 g/cm3. Füüsikalised omadused: * Aatommass: 127,60 * Sulamistemperatuur: 449,5 °C * Keemistemperatuur: 989,9 °C * Tihedus: 6,24 g/cm3 * Värvus: hõbehall * Agregaatolek toatemperatuuril: tahke * Kõvadus Mohsi järgi: 2,25 Keemilised omadused Telluur reageerib oksüdeerijatega, klooriga ja kaadmiumiga. Telluur annab ühendeid hõbeda, kulla, vase ja pliiga. Keemilised omadused: * Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 * Oksiidi tüüp: nõrkhappeline * Ühendid: Fluoriidid: TeF4, TeF6 Kloriidid: Te2Cl, TeCl2, Te3Cl2, [TeCl4]4 Bromiidid: Te2Br, TeBr2, [TeBr4]4 Jodiidid: TeI, Te2I, Te4I4, [TeI4]4 Hüdriidid: - Oksiidid: TeO, TeO2, TeO3 Sulfiidid: -
BROOM LOODUSES Broom on vähelevinud element. Looduslik broom koosneb 2 stabiilsest isotoobist: Br-79 (51%) ja Br-81. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Enamasti NaBr ja KBr ühenditena. Tuntakse üksikuid broomi sisaldavaid mineraale, peamiselt broomargiriiti AgBr ja emboloiiti Ag(Cl,Br). Looduses esineb broom hajutatult koos klooriga (kloriidsetes mineraalides), sisaldub merevees(0,065%) ja soolajärvedes (tavaliselt kuni 0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured (pole arvestatud maakoores leviku hulka). Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid.
kogu tarbitavast hõbedakogusest. Fototööstus kasutab peamiselt hõbehaliide ja hõbenitraati, et toota fotofilmi. Hõbedat kasutatakse toiduvärvina. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud E-aine kood E 174.[12] Hõbedat kasutatakse peamiselt saiakeste, kookide, tortide ja muude magustoitude kaunistusena. Saamine htal kujul hõbedat leidub looduses väga vähe, enamjaolt on ta kombineeritud väävli, arseeni, antimoni või klooriga nevates maakides. Seega tuleb puhta hõbeda saamiseks maaki töödelda. Tänapäeval saadakse puhast hõbedat amjaolt sulatamise teel, levinud on Parkesi protsess, mis on pürometallurgiline meetod hõbeda eemaldamiseks maagist. Parkes'i protsess põhineb vedelik-vedelik ekstraktsioonil. See kasutab ära vedelal kujul oleva tsingi omadusi. teks seda, et tsink ei segune pliiga ja teiseks, hõbe lahustub tsingis 3000 korda rohkem kui plii. Seega kui tsinki lisatakse
I. Taimekaitsevahendid pestitsiidid 1) Insektitsiidid putukate hävitamiseks (DDT dikloor- difenüültriklooretaan - ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl ) 2) Fungitsiidid seentehävitamiseks 3) Herbitsiidid umbrohu hävitamiseks 4) Arboritsiidid põõsaste vohamise vastu II. Detergendid - pesuvahendid DDT dikloor-difenüültriklooretaan ClC6H4CH(CCl3)C6H4Cl DDT struktuurvalem lähtub etaanist C2H6 (H3C-CH3) Ühe süsiniku juures on 3H asendatud klooriga (3Cl), teise C juures on 2H asemel kaks fenüül(Ph)rühma, milles üks H on asendatud klooriga -C6H4Cl LUBJAKIVI (CaCO3) ... lahustub mullas oleva vee ja CO2(g) toimel: CaCO3(t) + H2O(v) + CO2(g) = Ca(HCO3)2 (aq) Annab mulda Ca2+ ioone Lubjakivi on ka õhus oleva väävelhappe eemaldajaks CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2O + CO2 Kaltsiumsulfaat lahustab enam vees kui kaltsiumkarbonaat : Kdiss(CaSO4)=9.10-6 Kdiss(CaCO3)=5,1.10-9
kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel; · Ca(ClO) 2 - kaltsiumhüpoklorit kloorlubja tähtis koostisosa, rakendatakse pleegitus-ja desinfitseerimisvahendina. Huvitavaid fakte kloorist: · Kloori avastas Carl Wilhelm Scheele 1774. aastal. · Kloori on kasutatud alates 3000 eKr kivisoolade näol. · Juba väike hulk kloori sissehingatavas õhus võib olla surmav. · Klooriga puhastatakse nii basseinide kui ka joogivett. · Kloori leidub tahkes, gaasilises ja vedelas olekus. · Kloor on mutageen ning see võib esile kutsuda DNA mutatsiooni, mis võib tekitada vähki. Aitäh, et vaatasid!
Tina ja plii-konservikarbid, autoakud, elektrikaablite kaitsetorude valmistamiseks, kaitseekraanide valmistamiseks REAKTSIOONID VIHIKUS 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn). Lihtainete omadused: * reageerivad hapete lahustega * õhu ja vee suhtes vastupidavad RAUD – keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. 5)raske 6)hästi töödeldav 7)kõrge sulamistemp Rauast on väga palju asju tehtud, alustades õmblusnõelast, naelast, kirvest ja lõpetades raudteevõrgu, lennukite emalaevade ja ujuvate kindlustega. TSINK – keskmise reageerimisvõimega: 1) Hapetega reageerib kergesti 2) Niiskes õhus hävineb aeglaselt, tugeval kuumutamisel õhus põleb 3) Reageerib leelistega (eraldub H2) 4) Kahvatu sinkjas-hallika värvusega 5)puuduvad mag omadused
tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides. Puhtal kujul hõbedat leidub looduses väga vähe, enamjaolt on ta kombineeritud väävli, arseeni, antimoni või klooriga erinevates maakides. Seega tuleb puhta hõbeda saamiseks maaki töödelda. Tänapäeval saadakse puhast hõbedat enamjaolt sulatamise teel, levinud on Parkesi protsess, mis on pürometallurgiline meetod hõbeda eemaldamiseks pliimaagist. Parkesi protsess põhineb vedelik-vedelik ekstraktsioonil. See kasutab ära vedelal kujul oleva tsingi omadusi. Esiteks seda, et tsink ei segune pliiga ja teiseks, hõbe lahustub tsingis 3000 korda rohkem kui plii
Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiirelt hapniku molekulideks. Hapniku aatom võib liituda ka hapniku molekuliga moodustades trihapniku. Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti, eraldades atomaarset hapnikku. Seetõttu on osoon väga tugev oksüdeeruja. Või kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogiliselt klooriga). Osooni võib tekkida protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku nt välgulöögi kanalis, mõnede elektrimasinate töötamisel, päikesekiirguse toimel. · Hapniku saamine: hapnikurikaste ainete (KMnO4, KNO3, KClO3) kuumutamisel, vesinikperoksiidi (H2O2) lagunemisel katalüsaatori (MnO2) mõjul, vee elektrolüüsil, vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil · Kasutusalad: terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses paljude ainete
isegi lehtmetalliks. Ta on kõige vastupidavam kergmetall. Titaani oksüdatsiooniaste ühendeis on harilikult IV, harvem III ja II. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat, titaan(IV)kloriid, titaan(IV)oksiid ehk titaanvalge, titaanoksiidsulfaat ja titaan(IV)sulfaat. Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks. Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse
5. penta H -- c -- c -- c -- H C3H8 Nt. Koosta propaani valem. | | | H H H ! Kõik alkaanid põlevad. Nt. Propaani põlemine. C3H8 + O2 = 6CO2 + 8H2O ! Saadusteks on alati süsihappegaas ja vesi, · Oksüdatsiooniastme määramine. Iga keemiline side vesinikuga vähendab oksüdatsiooniastet ühe ühiku värrja. Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra topeltsidemed aga kahe võrra! H H | | H -- C -- C -- C = O keskmine: (-3 + 0 + 1) : 3 = - 2/3 | | | H OH H -3 0 +1 · Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksikside. Lõppliide een. Nt. Propeeni valem. H H CH3 CH = CH2
kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt leiutati 1851. aastal soodaprotsess, mis oli esimene selline meetod. 1866. aastal järgnes sellele sulfitprotsessi ning 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1851.aastal võeti kasutusele veel paberi pleegitamine klooriga, kuid sellist meetodit vähendati 1980ndatel aastatel selle halva mõju tõttu keskkonnale. Kasutatud kirjandus: „Paberi ajalugu“ ÕIS-i õppematerjalide alt AnnaAbi.ee-st saadud fail „Paber“ autor LALZ (Laura) https://www.mindomo.com/mindmap/paber-4970b171a7864cbea40389663211619b http://trykiliit.ee/trukindus/paberi-valik/paberi-koostis-ja-tehnilised-naitajad/
1964ºC ning tihedus normaaltingimustel (0ºC ja rõhu 1 atm juures) 12,45 g/cm 3 .Kuumutamisel muutub roodium aga elastseks ning seda on võimalik surve all töödelda. Roodium on plaatinametallidest parim soojus- ja elektrijuht. Temperatuuril alla 0,9 kelvini muutub roodium ülijuhiks (=0). Roodium kui väärismetall on keemiliselt väheaktiivne, peale iriidiumi kõige vähem aktiivne plaattinametall, reageerides hapniku ja klooriga alles 600-700 ºC juures, moodustades vastavalt roodium(III)oksiidi või roodium(III)kloriidi. Isegi keemiliselt aktiivseima halogeeni fluoriga reageerib ja moodustab roodium roodium(VI)fluoriidi alles väga kõrgel temperatuuril. Mineraalhapetega roodium ei reageeri, kuid ülipeenikeseks jahvatatult lahustub ta väga aeglaselt kuningvees ja väävelhappes. Roodiumi oksüdatsiooniaste harilikult III, harvem II, IV või VI, väga harva esinevad, kuid võimalikud on ka I ja V.
Pikaajaline või korduv toime võib kahjustada kopse aurule. Aine kahjustab kilpnääret. Reaktsioone Elementkujul joodi on halvasti lahustuv vees, üks gramm lahustamiseks 3450 ml 20 ° C ja 1280 ml temperatuuril 50 ° C. Seevastu koos kloori, moodustumisest tulenevad hypohalite ion (IO -) Neutraalses vesilahuste joodi on tühine. I2+H2OI2+H2O H + + I - + HIO ( K = 2.0×10 -13 ) [ 17 ] Elementkujul jood võib ette valmistada oksüdeerivad joodiidid klooriga: 2I - + Cl 2 I 2 + 2Cl - või mangaandioksiid happelises lahuses: [17] 2I - + 4H + + MnO 2 I 2 + 2H 2 O + Mn 2+ Jood on vähendatud hydroiodic happe poolt vesiniksulfiidist: [19] I 2 + H 2 S 2HI + S või hüdrasiini: 2I 2 + N 2 H 4 4HI + N 2 Jood oksüdeeritakse jodaati poolt lämmastikhappes: [20] I 2 + 10HNO 3 2HIO 3 + 10NO 2 + 4H 2 või kloraadid: [20] I 2 + 2ClO 3 - 2IO 3 - + Cl 2 Jood muundatakse kaheetapiline reaktsioon metüültiasoliinjodiid ja jodaati lahustes
Naatriumkloriid on tooraineks kloori, naatriumi ja naatriumhüdroksiidi tootmisel; seda kasutatakse keemiatööstuses näiteks riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete tänapäevaste materjalide, nagu näiteks PVC valmistamisel. Keedusool on toiduaine Inimese veres on umbes 0,9% keedusoola ja samasuguses lahuses lahustatakse ka süstitavaid ravimeid. Keedusoola koostises olev kloriidioon ( mitte segi ajada tapva klooriga) on vajalik maomahla koostisse kuuluva vesinikloriidhappe sünteesiks. Liigne keedusoola tarvitamine võib põhjustada vererõhu kõrgenemist. Müügil on ka sellised soolasegud, milles naatrium on osaliselt asendatud kaaliumi ja magneesiumiga. Selliste segude tarvitamisel on oht tervist kahjustada väiksem, ka on kaalium vajalik südamelihasele Lauasoolale lisatakse mõnikord ka joodipreparaate. Veel XIX sajandil leidus Alpides terveid piirkondi, mille elanikud
Põhiosa looduses leiduvast lämmastikust esineb lihtainetena atmosfääris( moodustades sellest 78%). v Fosfor on looduses küllaltki levinud keemiline element. Lihtainena fosforit looduses peaaegu ei leidu, ta esineb peamiselt kaltsiumfosfaati CA3(PO4)2 sisadavate mineraalide koostises ( fosforiit, apatiit jt) LÄMMASTIK LIHTAINENA . Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Kuigi lämmastik on üsna kõrge elektronegatiivsusega element ( võrreldav klooriga) on ta lihtainena keemiliselt väheaktiivne. Füüsikaliste omaduste poolest on lämmastik lähedane hapnikule: maitsetu,lõhnatu,värvuseta gaas, vees üsna vähe lahustuv. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete,eelkõige ammoniumnitriti (NH4NO2) kuumutamisel. NH4NO2 -> N2+2H2O LÄMMASTIK LIHTAINENA Väga kõrgel temperatuuril ( üle 3000 C) reageerib lämmastik hapnikuga,moodustades lämmastikoksiidi. N2+O2 -> 2NO
III. Arvutusülesanded reaktsioonivõrrandite järgi 1. Mitu grammi naatriumhüdroksiidi tekib 5 g naatriumi reageerimisel veega? 2. Mitu dm3 vesinikku eraldub 5 mooli väävelhappe reageerimisel tsingiga? 3. 25 g kaltsiumfluoriidi reageerib väävelhappega, mitu grammi tekib sadet? 4. 4 kg naatriumit reageeris veega. Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 5. Kas jätkuks 234 g sulatatud naatriumkloriidist, et sellest elektrolüüsil tekkiva klooriga täielikult kloorida üks mool metaani? 6. Alumiiniumi reageerimisel väävelhappega tekkis 0,2 mooli alumiiniumsulfaati. Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 7. Mitu grammi alumiiniumjodiidi tekib, kui reaktsioonis on kasutada 0,27 g alumiiniumi ja 4 g joodi? 8. Arvuta divesiniksulfiidi ruumala, mis tekib a) 2,2 g raud(II)sulfiidi reageerimisel väävelhappega, b) 6,4 g väävli reageerimisel vesinikuga. 9
tunduvalt odavamaks, kuid samal ajal halvenes paberi kvaliteet. Paremate omadustega paberi saamiseks tuli lisaained uuenduslike keemiliste menetluste abil eemaldada, nii et jääks järele ainult tselluloosikiud. Inglise keemikute H. Burgessi ja C. Watti poolt leiutati 1851. aastal soodaprotsess, mis oli esimene selline meetod. 1866. aastal järgnes sellele sulfitprotsessi ning 1884. aastal sulfaatprotsessi kasutuselevõtt. 1851.aastal võeti kasutusele veel paberi pleegitamine klooriga, kuid sellist meetodit vähendati 1980ndatel aastatel selle halva mõju tõttu keskkonnale. Paberi tootmine Hiinas. 1 - meister sõelaga vanni juures, 2 - puidust kaan lehtede vajutamiseks,
löögist, kasutatakse laboratooriumis hapniku saamiseks, tuletikkude ja lõhkeainete valmistamisel. Broom Broomi avastamine: Broomi avastas 1826. aastal A. J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Paiknemine: Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused: Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C. Külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust Broom looduses Looduses esineb broom sooladena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi.
Tartu 2013 Sissejuhatav loeng Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks . Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3
Suurema koguse sisse hingamine tapab. Br punakspruun vedelik, vastiku lõhnaga. I hallikasmust tahke aine, joodi aurud on lillad. Jood ei veeldu vaid kohe aurustub, seda nim sublimeerumiseks. Kõik nad vees üsna vähe lahustuvad, lahustuvad paremini piirituses, Cl lahustub ainukesena märgataval määral vees, kahustuvus ja mürgisus väheneb joodi suunas. 5. Keemilised omadused: Ühed aktiivseimad mittemetallid, F söövitab isegi klaasi. Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga: Cl reageerib külmalt päikese käes plahvatusega: H2 + Cl2 => 2HCl (gaasiline) Cl reageerib Br ja I ühenditega, tõrjudes välja Br ja I. Reageerivad veega, reaktsioon pöörduv: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO F lagundab tormiliselt vett, tõrjub välja hapniku: 2F2 + 2H2O => HF + O2 Halogeniidid: 1. Vesinikhalogeniidid: HF, Hcl, Hbr, HI
antimoniga kuld otseselt ei reageeri ja vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna Hapnik(O) ,Vesinik(H) ,Lämmastik(N) ,Fosfor(P) Süsinik(C) ,Antimon(Sb) Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 Kuld (I) halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega
GRANIIT (MAAKIVI, RAUDKIVI) Kõva ja suhteliselt tihe materjal Tuntav kvartsi kristallidest moodustuva tähnilisuse järgi Tavaliselt läikivaks lihvitud Värviline mustus võib tungida sügavale pinna sisse ja tekitada jäädavaid plekke GRANIIDI HOOLDAMINE Hoolduspuhastus niiskelt pühkides Põhipesu vastavalt vajadusele happelise või aluselise ainega (neutraliseerimine) Plekke võib heledal graniidil pleegitada klooriga, tumedal materjalil põhjustab kloor plekke Kaitsta vahatamisega KERAAMILISED PLAADID Valmistatud erinevate tehnoloogiatega savist Glasuuritud või glasuurimata Siledad või reljeefsed Ühevärvilised, pilt, mosaiik või porteplaadid Põrandatele ja seintele Kasutatakse igasuguste niiskete ruumide seinte ja põrandate katmiseks KERAAMILISTE PLAATIDE OMADUSED Ei ima vett ega mustust Vastupidavad
NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Boori kasutatakse mitmesuguste anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks. Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides
annaabi.ee 
