SISUKORD 1. KLOONIMINE.......................................................................................................................3 1.2. Kloonimise etapid................................................................................................................3 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused........................................................................5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID..........................................................................................6 2.1. Kloonlammas Dolly..............................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................
Kloonimine · Mis on kloonimine? · Kloonimise etapid. · Kloonimise verstapostid. · Kloonlammas Dolly. · Kloonimisega kaasnevad raskused. · Kokkuvõte. Mis on kloonimine? · Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. · Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Reproduktiivne kloonimine · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni sisaldav rakutuum. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. · Soodustatakse munarakujagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Ravikloonimine · Tüvirakke saadakse mõne päeva vanusest embrüost.
Peagi järgnes sellele ravimatu kopsuhaigus. Dollyga juhtunu tugevdab kloonloomade enneaegset vananemist uskuvate teadlaste seisukohti. Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutava dr. Patrick Dixoni sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Ka Dixon rõhutab, et Dolly oli küllaltki noor loom. Dixonile sekundeerib Suurbritannia Kuningliku Seltsi tüviraku-uuringute ja terapeutilise kloonimise töörühma juht professor Richard Gardner. Gardner jahutab siiski kloonlooma surmaga ülesköetud kirgi, tuletades meelde, et enne lõplike järelduste tegemist tuleb ära oodata lahkamistulemused.
Kuid peame mõtlema ka selle peale, kas nii säilib inimeste omapära, meie ainulaadus? Siin juures tuleb unustada isekus ja mõelda ka tulevikule, milliseks muutub maailma pilt, kui ,,ühesuguseid" inimesi palju? 1. Kloonimine pole õige kuna sellega kaasnevad paljud eetilised ja moraalsed probleemid. Nimelt on levinud arvamine, et kõrgema eluvormi pole eetiliselt õige ning sellega sekkutakse jumala tegudesse 2. Kloonimisega kaasnevad ka tõsised ohud. Peale uduselt formuleeritud eetika ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele. Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, teakib seda kloonides reaalne oht, et kogu kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega. Kuna aga loodus meie ümber pidevalt muutub võib mingi uus tundmatu viirus tappa kogu selle populatsiooni. [ 2; 2010, 07,03 ] 3
Selleks, et välja selgitada halbade geenidega inimesed, hakati koostama ja uurima sugupuid. Kuid samal ajal leidus mitmeid teadlasi, kes kritiseerisid seda mõtteviisi ja väitsid, et sotsiaalsed probleemid tulenevad pigem puudulikust sotsiaalsest keskkonnast kui halbadest geenidest nind rassilised erinevused on kultuurilised, mitte bioloogilised.[1] Teadaolevaid katseid inimkloonimistest ei ole ilmunud, kuid katseid on tehtud loomade kloonimisega igas maaima nurgas. Üks õnnestumaid katseid oli see kui sündis lammas Dolly 5.juulil 1996. Aastal Roslini Instituutis Shotimaal. Lammaste keskmine eluiga on 11-12 aastat, kuid Dolly elas vaid 6 aastaseks. Ta suri kopsuhaigusesse, Dolly põdes süvenevat kopsuhaigust, mis oli ravimatu loomaarstide sõnul ja seega otsustati mürgisüstiga loom tappa. [2] Ennem Dollyt tehti veel mitmeid katseid kloonida lammast, kuid enamus suri juba looteeas ja
Põllumajanduses on juba proovitud luua geneetiliselt kasulikku isendit, mis siiamaani pole eriti edukas olnud. On võimalus saada parema kvaliteediga tooteid ning lisada neile täiendavaid positiivseid omadusi. Näiteks on Dollyt geneetiliselt muudetud nii, et ta piim sisaldaks ravitoimet teatavate kopsuhaiguste vastu. Kloonimisest loodavad kasu saada ka ,,rohelised". Nimelt on nad välja käinud idee, et väljasuremisohus liike saaks kloneerimise abil paljundada ja seeläbi päästa. Kloonimisega kaasnevad ka paljud eetilised ning moraalsed probleemid. Näiteks on levinud arusaam, et kõrgema eluvormi kloonimine pole eetiliselt õige ja sellega sekkutakse Jumala tegemistesse. Peale uduselt formuleeritud eetika- ja moraaliprobleemidele on teadlased osutanud ka mitmetele kloonimisega kaasnevatele väga tõsistele ohtudele. Luues mingi geneetiliselt kasuliku isendi, tekib seda kloonides reaalne oht, et kogu kloonitud populatsioon on täpselt ühesuguse vastupanuvõimega
Ta suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem. ,,Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele"(Maailma esimene 2008) Kui lambad elavad tavaliselt 11-12 aastaseks ja raskemad haigused(kopsuhaigused) esinevad just vanemail loomadel, eriti laudaspeetavad, see on täiesti tavaline. Dolly kloonimist peetakse üheks 90. aastate olulisimaks teadussündmuseks. Ta on oma nime saanud tuntud kantrilaulja Dolly Partoni järgi
kasvatamine. Embrüode kloonimise vastu seisavad mitmed religioossed ja abordivastased ühendused, mis peavad kloonimist ebaeetiliseks. Mina arvan, et kloonimine ei ole meie ühiskonnale vajalik.Ma näen kloonimises isegi ohtu.Tekib geenihaigusi mis on kloonitutele isegi surmavad.Isegi kui osa inimesi arvab et see on vajalik ei näe ma selles meie ühiskonnale kasulikku külge.Pigem peaksid just inimesed lähedasemaks saama.Mida rohkem tegeldakse kloonimisega seda rohkem on näha et eemaldutakse.Vähe käiakse väljas.Luuakse vähe suhteid.Karjäär mis ei lase tegelda muude asjadega.Töö neelab kõik vaba aja.Ja nii see laste tegemine jääb soiku.Siinkohal inimesed pöörduvad kohe spermapanga poole.Inimese sugu on vaja edasi viia ja loomulikul teel.Siiani oleme sellega hakkama saanud ja saame ka edasipidi.Peame lihtsalt iseendaga rohkem tegelema. Postitiivne on kloonimise juures see et kloonitud embrüoid kasutatakse võimaliku
väga suurt sammu arengus teinud, ei tohiks loomkloonimiselt minna üle inimkloonimisele. Ta väidab, et väga suur osa kloonitud inimestest sünniksid väärarenguga, kas välis- või seespidiselt. Seega peaksid ka salajaselt tegutsevad organisatsioonid, mida nüüdseks on lausa ka avalikul ja üsna tuntud tasandil teada, näiteks ususekti Raeli poolt loodud firma Clonaid, kontrollima oma tegevuse kasulikkust ja tagajärgi. Kuid kui on ettevõtteid, kes kloonimisega edukalt tegelevad, milles seisneb siis probleem, et üldsus selle häid külgi ei näe ja kloonimine seaduslikult ja aktiivselt ei toimu? Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti New York Timesis ilmunud avaldus, et kuna üha enam avastatakse raskusi ka terve looma kloonimisel, siis lükatakse inimkloonimist üha edasi, et kord selle jõustumisel saaks see toimida 100% täisväärtuslikult ja edukalt. Paljudel loomadel, keda on kloonitud, esineb
Biotehnoloogias õnnestusid 20. sajandil esimesed kloonimiskatsed. Inimesed olid täiesti uues olukorras, kuna avastati et ollakse rohkem võimelisemaks, kui vaid luua teatud omadustega keemilisi aineid. Kuid teisest küljest tekitas see inimkonnas hirmu, et kloonitakse ka inimesi, sest võimalik see on, tänu sellele keelustasid paljud riigid maailmas, kaasaarvatud ka Eesti, inimese geneetilise koopia loomise. Kuigi on sellele tõesti palju vastaseid, tegeletakse siiski kloonimisega mitmetes maailma riikides. Kokkuvõtteks on maailmas tehnika ning teadus meeletult edukalt arenenud kuni tänaseni. Aina avastatakse uusi viise, kuidas ravida ning luuakse üha uusi ning mugavamaid seadmeid inimestele nende igapäevaeluks. Teadagi on kõigil oma pahupooled ka olemas kuid inimesed mõtlevad aina enam nende vältimisele, mis on vägagi positiivne.
3 Globaalprobleemi 1) Globaalne soojenemine Üheks suurimaks probleemiks võib lugeda ka kasvuooneefekti suurenemist. Kahjuks on aga erinevaid statistikaid vaadates Eesti olukord teps mitte kiiduväärt süsihappegaasi tase on kaks korda suurem kui keskmine. Peamisteks saastajateks peetakse autoliiklust. Kõik see muudab terve maailma keskmist õhutemperatuuri 2-6 kraadi võrra kõrgemaks, tõstab merepinda kuni meetri võrra, mis tähendab tuhandetele inimestele kodu kaotust, muudab maailma liigilist koosseisu tänu paljude liikide väljasuremisele, ning levima võivad hakata mitmed erinevad haigused ja epideemiad, sest soojemas kliimas saavad paremini levida mitmed haigustekitajad ja putukad, nt moskiitod, puugid ning närilised. Ka Eestit võivad sel juhul vapustada mitmed senitundmatud taudid, üleujutatud saavad mitmed rannikupiirkonnad, nt Pärnu. Mõeldes ka veidi positiivsemalt, võivad kasu saada põllumajandusega tegelevad inimesed, kelle saagi...
Järgnevalt näeme, kuidas teadus areneb kiiremini inimmoraali arenemisest, mis on toonud kaasa selle, et enamus teaduse saavutusi leiavad rakendust eelkõige sõjalises vallas või muudel ebanormaalsetel aladel. Oleme tunnistajaiks olukorrale, kus inimene on võtnud ette Jumala kombel elusate organismide kunstliku loomise (alles hiljaaegu jooksis pressist läbi teade, mille kohaselt Suurbritannia valitsuse vastava ala ekspert on soovitanud valitsusel nõustuda inimese kloonimisega teaduslike uuringute eesmärgil) jne. Hääbus ladinakeelsel traditsioonil põhinev ülemaailmne teaduskultuur, selle asemel kujunes rahvuskeelne rahvuslik teaduskultuur, mis soodustas erinevatest rahvustest teadlaste eraldatust ning sellega seoses universaalteaduse asendumist erialateadusega.
3) transgeensete organismide konstrueerimine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulaarseid mehhanisme. Näiteks on loodud embrüakloon. Mille rakud sisaldavad inimese seerumi albumiinisünteesiks vajaliku geeni (seerumi albumiini-sünteetiline vereasendaja üks koostisosa, mida kasutatakse doonorivere asemel). Lehmad, kes oma piima koostises toodaks seda hinnalist valku oleks väärtuslikud farmaatsiatööstusele, sellest tulenevalt toetatakse geenisiirdamise ja kloonimisega seotud uuringuid. Lisaks tuntakse huvi hemofiiliahaigete raviks hädavajalike vere hüübimise toimeainete tootmise ja inimestele transplantasiooniks sobivate kudede organite kasvatamine. 37.Mida tähendab mõiste organismi kloonimine? Millised loomade kloonimise meetodid on kasutusel? Meetodid: 1)Embrüakloonimine-embrüo tükeldamine pärast sügoodi pooldumist ja saadud embrüote siirdamine surrogaatemasse.
Leiutise autor on alati füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on leiutise loonud. Kui patendiamet on kindlaks teinud, et esitatud objekt on käsitetav leitutisena, siis tuleks kontrollida, et puuduksid välistavad asjaolud. Õiguskaitse saamine leiutisele on välistatud juhul, kui see on vastuolus avaliku korra ja moraaliga, tegemist on raviviisiga, mida kasutatakse inimeste või loomade raviks või diagnoosimiseks, tegemist on kindlat liiki biotehnoloogilise leiutisega(nt. Inimese kloonimisega). 1.6 Tööstusdisaini õiguskaitse Tööstusdisaini õiguskaitse hõlmab vaid toote väliskujundust. See tähendab, et kaitstakse toote disaini seda osa, mis on väliselt vaadeldav, sisemiste detaili kujundust ei ole võimalik kaitsta. Lahendus peab olema visuaalselt tajuta, mis tähendab seda, et kaitset ei saa taotleda lõhnadele või helidele. Õiguskaitse taotlemise eeldusteks on asjaolud, et lahendus on uudne ja eristatav ning selle
Samuti on kasvatusest tulenevalt ilmselt rohem võidakse massiliselt paljundada kuulekaid isikupära kui identsetel kaksikutel. Massiline sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. imetajate kloonimine pole võimaliks - kloonimine pole kserokoopiate tegemine. Võivad tekkida eugeenilised kiusatused Valikuga saab eugeenikat palju edukamalt "parandada" inimpopulatsioone mingi rakendada kui kloonimisega. Kui neid asju standardi suunas. korraldavad seadused. Kloonindiviide võidakse luua värdjalike Kulukas tüvirakkude tehnoloogia välistab "lihakehadena" transplantaadise varuna. värdjalike "lihakehade" loomise täielikult. Kloonindiviidid võivad mutantsete See võimalus on üsnagi tõenäoline. Senine doonortuumade tõttu olla geneetiliste loomade kloonimine näitab, et enamik puuetega, sh. vähisoodumusega
kokku. Nii on ka ühemunakaksikute sõrmejäljed erinevad. 3.3 Inimste kloonimine Teade täiskasvanud imetaja kloonimisest tekitas sensatsiooni eelkõige kujuteldava võimaluse tõttu kloonida heas või halvas mõttes kuulsaid inimesi, elavaid või varem elanuid. Tihti unustatakse seejuures, et kloonida saab indiviide, kellest on olemas elusaid rakke. Ei mõisteta ka, et kloonindiviidid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia. Rõhutame veel kord, et praegu tegeldakse kloonimisega embrüo tasemini eesmärgiga saada tüvirakke. Kogu see metoodika on seni katsetamisjärgus, kuid võib tuleviku meditsiinile oluliseks osutuda. Inimese puhul on hakatud sõltuvalt eesmärgist eristama kahesugust kloonimist. Üks on reproduktiivne ja teine terapeutiline kloonimine. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljunemist. Sellele on rohkesti eetilisi vastuargumente, millest enamik on religioosselt emotsionaalsed või
seerumi albumiini sunteesiks vajalikku geeni. Seerumi albumiini vajadus kasvab jarjest kogu maailmas, sest AIDS-i ohu tottu kasutatakse doonorivere asemel uha rohkem sunteetilisi vereasendajaid, mille uks koostisosa on inimese seerumi albumiin. Lehmad, kes oma piima koostises toodaksid seda hinnalist valku, oleksid eriti vaartuslikud farmaatsiatoostustele. Sellest tulenevalt toetavadki maailma juhtivad farmaatsiakompanid geenisiirdamise ja kloonimisega seotud uuringud. Lisaks tuntakse huvi hemofiiliahaigete raviks hadavajalike vere huubimise toimeainete tootmise ja inimestele transplantatsiooniks sobivate kudede ja organite kasvatamise vastu. GEENITEHNOLOOGIA HUVED JA RISKID Poolt Vastu · GT annab lootust, et peagi leitakse seni ravimatute haiguste (vahk, AIDS) ravimid. · Vahenevad kulutused ensuumide, hormoonide, vaktsiinide jne tootmiseks. Selle asemel, et
(homoloogiline rekombinatsioon). Nüüd ei ole viinud järjestuse täiendavalt juurde. Selliseid organisme, kus järjestus on asendatud nimetatakse nokaut organismideks. Mõlema protsessi korral võivad tagajärjel tekkival organismil praktilised omadused. Näiteks nokaut organisme võib kasutada haiguste uurimisel põhjustatud geenimuutustest. 17/12/09 Lammas Dolly. Dolly oli esimene kloonitud imetaja. Dolly kloonimisega tõestati, et kõikides organismirakkudes on samasugune genoom, kõik geenid. Võeti munarakk ja eemaldati sellest rakutuum koos kogu selles sisalduva infoga. Võeti teise individi suvalise (mittesuguraku) diploidse raku tuum ja kanti üle esimesse munarakku. See munarakk võiks hakata nüüd jagunema, eeldusel, et seal sisaldub kogu vajalik informatsioon. Dolly sündimine näitas, et see on võimalik. GEENITERAAPIA 17/12/09
pühendumist tarkuse armastusele. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Põhiprobleemid/küsimused on sageli koolkonna spetsiifilised. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. NB! Filosoofiaprobleemid sõltuvad konkreetsest ajastust ja kultuurikeskkonnast (nt probleemid embrüoga, tuumarelva ja kloonimisega). 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Filosoofia valdkond, mis uurib teadmisi. Üritab leida, milline on inimteadmiste päritolu, loomus ja piirid. Proovib vastata s.h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia
3. Kloonimine lähtudes imetajate somaatilistest rakkudest 4. Somatic cell nuclear transfer – SCNT Esimesed kloonitud loomad: 1997 lammas Dolly. Ka lammas Dollyl tekkisid erinevad tervisehäired – pandi magama. Kloonimise tehnoloogiad on alles algstaadiumis, tehakse palju vigu. Kloonimise rakendusalad: 2 1. Transgeensete loomade paljundamine 2. Väljasurevate liikide paljundamine 3. (kloonitakse ka koduloomi, eriti Lõuna-Koreas) Kloonimisega kaasnevad probleemid: 1. Geneetilised ja epigeneetilised efektid kloonimisel o Kromosoomide aberratsioonid o Muutused geenide avaldumise mustris, mida mõjutab DNA metülatsioon ja histoonide atsetülatsioon 2. Edukus on alla 3%. Inimese reproduktiivne kloonimine on seadusega keelatud Eriti kui pragu on selles metoodikas veel väga palju vigu. Lisaks inimese isiksus on geenide ja keskkonna
sünteesiks vajalikku geeni. Seerumi albumiini vajadus kasvab järjest kogu maailmas, sest AIDS-i ohu tõttu kasutatakse doonorivere asemel üha rohkem sünteetilisi vereasendajaid, mille üks koostisosa on inimese seerumi albumiin. Lehmad, kes oma piima koostises toodaksid seda hinnalist valku, oleksid eriti väärtuslikud farmaatsiatööstustele. Sellest tule- nevalt toetavadki maailma juhtivad farmaatsiakompaniid geenisiirdamise ja kloonimisega seotud uuringud. Lisaks tuntakse huvi hemofiiliahaigete raviks hädavajalike vere hüübimise toimeainete tootmise ja inimestele transplantatsiooniks sobivate kudede ja organite kasva- tamise vastu. Õppekirjandus: Bowling, A.T. Horse Genetics. CAB International 1998. Fries R., Ruvinsky, A. The Genetics of Cattle. CABI Publishing, 1999. Griffiths A., Gelbart W., Miller J., Lewontin R. Modern genetic analysis. New York, 1999. Lodish, H., Baltimore, D., Berk, A., Zipursky, S. Lawrence
Need antikehad on erinevate parameetritega, tunnevad ära erinevaid epitoope samal antigeenil. Katseloomalt kogutakse seejärel korduvalt seerumit, millest eraldatakse afiinsuskromatograafia abil välja meid huvitavad antikehad. Nii saab toota ka antikehade vastaseid antikehi, nt kui küülikut immuniseerida inimese IgG fraktsiooniga. Nii saab toota inimese IgG vastaseid küüliku polüklonaalseid antikehi. Monoklonaalseid antikehi saab ühe raku kloonimisega. Katselooma immuniseeritakse korduvalt puhaste antigeenidega. Põrnast eraldatakse B- lümfotsüüte, mida stimuleeritakse paljunema ja antikehi tootma vastava antigeeni vastu. Kuna B- lümfotsüüt on diferentseerunud rakk, siis selle eluiga on piiratud, samuti paljunemiste arv. Lümfotsüüdi rakud segatakse müeloomi rakkudega, millele on omane piiramatu jagunemiste arv. Juhuslikult kõrvuti
Taimi on püütud muuta ka resistentsemaks kahjuritele. Bakteri Bacillus thuringiensis genoomis on geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku. Vastav geen on viidud tomatitaimede genoomi ning selle avaldumist taimes on näidatud võrdluskatsetega, kus geneetiliselt muudetud taimed on võrreldes algsetega kahjurite suhtes vastupanuvõimelisemad. Geenitehnoloogiat on rakendatud ka maisi sordiaretuses. Organismi kloonimine Viimasel aastatel on asutud katsetama loomade kloonimisega, kus somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997-nda aastal tekitas palju diskussiooni kloonitud lamba Dolly sündimine. Täiskasvanud lamba udarast isoleeritud rakke kultiveeriti laboritingimustes. Teiselt utelt isoleeriti munarakud, millest kõrvaldati tuum. Seejärel liideti
Taimi on püütud muuta ka resistentsemaks kahjuritele. Bakteri Bacillus thuringiensis genoomis on geen, mis kodeerib putukatele toksilist valku. Vastav geen on viidud tomatitaimede genoomi ning selle avaldumist taimes on näidatud võrdluskatsetega, kus geneetiliselt muudetud taimed on võrreldes algsetega kahjurite suhtes vastupanuvõimelisemad. Geenitehnoloogiat on rakendatud ka maisi sordiaretuses. Organismi kloonimine Viimasel aastatel on asutud katsetama loomade kloonimisega, kus somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eelnevalt eemaldatud munarakus olev geneetiline materjal. Jagunema stimuleeritud munarakust arenevad isendid, kes on geneetiliselt identsed doonoriga. 1997-nda aastal tekitas palju diskussiooni kloonitud lamba Dolly sündimine. Täiskasvanud lamba udarast isoleeritud rakke kultiveeriti laboritingimustes. Teiselt utelt isoleeriti munarakud, millest kõrvaldati tuum. Seejärel liideti
annaabi.ee 
