Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendimuusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii (loomulikult ilma kadentsideta);
Klaverikontserdi komponeerimist alustas Edvard Grieg 1868. aasta suvel, mil ta veetis puhkust Söllerödes. Heliloojaga koos elasid seal ka ta sõbrad Emil Horneman ja Edmund Neupert. Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858
Tema noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa õpetas talle klaverit ja viiulit. Esimest korda andis Ludwig kontserdi seitsme aastaselt. 19- aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt asus ta elama Viini. Seal kogus ta kuulsust virtuoose kontsertpianistina. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Kui lood olid esmaettekantud siis need kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii. Ludwigi elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770-1792 Bonni periood ( kujunemisaastad ) 2. 1792-1802 Viini periood ( varane looming ) 3. 1802-1812 Viini 2. periood ( loomingu kõrgaeg ) 4. 1813-1827 Viini 3. Periood ( hiline looming ) Beethoveni tähtsamad teosed olid: 1. 3.sümfoonia "Eroica" 1803/04 2. 5.sümfoonia "Saatusesümfoonia" 1808 3. Ooper "Fidelio" 1804-1805 4. Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" 1816 Peale 20-ndat eluaastat tabas teda haigus ja ta jäi kurdiks
ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii
valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad. Looming Ta on koostanud muusikat palju erinevates zanrites Ludwig van Beethoven on loonud 135 teost, ta on loonud 9 sümfooniat,5 klaverikontserti, viilulikontserti, ballette, laulumänge, missasid, 32 klaverisonaati, klaveripalasid, variatsioone ja palju muud. Palju kontserte andis ta erinevates õukondades. Beethoveni visandas klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. http ://www.youtube.com/watch?v=vQVeaIHWWck&fe
ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii
Selline vahetu kontakt heliloojaga kahtlemata soodustas huvi esitamisele tuleva teose "Scorched" (Põletatud) vastu, mis osutus küllalt mitmetahuliseks kompositsiooniks. Algus oli väga värviküllane ja intensiivne, mis rõhus peamiselt lööpillidele ning bassidele, järgnevalt liitusid puhkpillid, mis tekitas sellise "liigestest lahti kangutatud" rütmi, mis manas esile ettekujutuse dzunglielust- kõikjal lärmakas elu. Klaveripartii toetas esimese osa struktureerimist ning andis kärmetele läbisegi "ruumi paisatud" passaazidele uuenduslikke varjundeid. "Scorched" lahvatas heleda leegiga põlema. Dirigent Olari Elts, kes oli selle kõige looja ja juhtija, ammutas toimunust inspiratsiooni ja nagu näha, siis nautis oma tegevust ilmekalt: tema stiil pakkus visuaalseid elamusi ja meenutas väheke Pink Floyd`i kontserti, otseselt ei oskagi öelda miks, aga mäletan siiralt, et terve kontserdi
VI sümfoonia on meeleolult kõige traagilisem. Selle esiettekanne toimus 9 päeva enne Tsaikovski enesetappu tema enda dirigeerimisel. Teoses võttis helilooja kokku oma elu rõõmud ja kannatused. Tsaikovski- Klaverikontsert nr. 1 b-moll Tsaikovski kolmest klaverikontserdist on populaarseim esimene kontsert, eriti selle esimene osa. Virtuoosne ja efektne, üks mängitavamaid klaverikontserte üldse. I osa sonaadivormis. Sissejuhatuses on majesteetlik klaveripartii saateks orkestri esitatud pidulikule teemale. Peateema aluseks nukker ukraina rahvaviis. 2 kõrvalteemat on kantud igatsusest, helgetest unelmatest.
(impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. Richard Wagner (1813- 1883 ) Ta sündis 1813.a. Leipzigis. Politseinikust isa suri samal aastal ja Wagneri eest hoolitses võõrasisa näitleja Ludwig Geyer. Wagneri koolipõlv algas Dresdenis Geyeri nime all, võõrasisa suri 1821.a. 1827.a. elas perekond jälle Leipzigis ja Richard sai tagasi Wagneri nime
noori talente. Kriitika kõrval ei unustanud ka esteetilisi probleeme. Schumann lõi oma vaimus sümboolse Taaveti vennaskonna "Davidsbund", kuhu kuulusid lemmikmuusikud ja tuttavad nt Clara ja tema isa, Bach jt. Davidsbund võitles vanameelsete ja tagurlike filisteridega. Schumanni loomingusse kuulub üle 200 soololaulu. Ta võttis eeskuju Schubertist, kuid ta kirjutas palju keerukamaid laule. Ta suurendas klaveripartii tähtsust veelgi - pikad eel- ja järelmängud, mis on väga tehnilised. Schumanni laulud räägivad armastusest, kuid ei ole nii traagilised kui Schubertil. Schumanni lemmikpilliks oma looming edastamisel oli klaver. Orkestrile on ta loonud 3 sümfooniat ja 3 kontserti. Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad", "Lastestseenid", "Karneval". HECTOR BERLIOZ (1803-1869) 19. sajandi tähtsaim prantsuse helilooja. Isa oli arst. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu.
Süvenes homofooniline väljenduslaad (üks häältest on domineeriv ehk meloodia, teised moodustavad selle saate ehk on saatehääled) ning üha enam hakati rõhutama muusika tonaalsust ehk helistikukesksust (meenuta Rameau ,,Harmooniatraktaat" raamat lk. 206-207). 8. Missugused muutused toimusid instrumentaalmuusikas (kammer-, orkestrimuus.)? Kadus kõigi barokiajastu koosseisude iseloomulikum osa basso continuo, mida asendas helilooja poolt välja kirjutatud klaveripartii, mis sai ansamblis juhtivaks. (vt. edasi lk. 272) 9. Kus kujunes välja klassikaline orkester ning mis pillirühmad sinna kuulusid? Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni. Aluse pani Mannheimi koolkonna meister Johann Stamitz. Seal asus ka Euroopa suurim õukonnaorkester. Klassikalise sümfooniaorkestri kõla tugineb keelpillidele, väikese koosseisu asemel sai orkestri aluseks suur 4-häälne keelpillirühm:
annab klaverile orkestri kõlavärvi, energilised punkteeritud rütmid, julged hüpped meloodias jm. Viies tehnika teenindavasse ossa, pööras sellele siiski suurt tähelepanu; on kirjutanud 2 vihikut variatsioone Paganini teemale op. 35; Weberi ja Bachi transkriptsioonid vasaku käe täiustamiseks. Brahms armastas klaverit ja tunnistas, et kirjutab klaverile meelsamini kui teistele instrumentidele: 24-st instrumentaalansamblist 16-s on klaveripartii. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Sümfoonilises muusikas on Liszti üle kõige erutanud filosoofilised probleemid, inimene ja ühiskond, isiksuse kujunemine, inimese eluetapid hällist kuni hauani,
nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. On kirjutanud 9 sümfooniat, neist 3 on lõpetamata. Lõpetamata sümfoonia h-moll (loodud 1828). See on esimene romantismi ajastu sümfoonia. Sellel on kaks osa. Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. Oma "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust. Kord on muusika
seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii (loomulikult ilma kadentsideta);
13 "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii (loomulikult ilma kadentsideta); partituurid
Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Kasutatud kirjandus: Muusikaõpik gümnaasiumile I osa Toomas Siitan, Anu sepp; internet
See tähendab, et rahvamuusika pole talle eneseväljendamise vahendiks, vaid vastupidi - tema tunneb kohustust vahendada rahvamuusikat, selle vaimu, mõtet ja vormi. Oma teostes püüab Tormis regilaulu algteksti võimalikult terviklikuna säilitada ning üksnes täiendab seda. Minimaalsete lisandustega on näiteks "Kust tunnen kodu" (tsüklist "Kaks eesti runolaulu", 1973-1974), kus kaks sopranit laulavad üks eeslaulja-, teine kooriosa. Ka hõreda klaveripartii motiivid on pärit rahvaviisist. Regilaulule tuginevates teostes kuuleme rahvaviisi enamasti katkematult. Seda võidakse nihutada kõrgemale-madalamale, anda ühest häälerühmast teise, "paljundada", nii et ta kõlab korraga eri kõrgustelt, sageli tiheda klastrina. Kõik saateks kõlav 11 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/looming1.htm 9 on enamasti tuletatud viisist enesest
Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga (1890- 1967), keda reklaamiti kui "jazzikuningat" (King of Jazz). 1924 aastal tuli Paul Whitemani orkestri saatel esiettekandele George Gershwini "Rhapsody in Blue". Klaveripartii esitas autor. Nii sai Whitemani orkestrist alguse ka mõiste "sümfooniline jazz". MUUSIKA KUULAMINE: 1. Bud Freeman I got Rhythm (http://www.youtube.com/watch?v=HIz4SHJeaEs) 2. King Oliver Creole Jazz Band Dippermouth Blues (http://www.youtube.com/watch?v=J- HJI464CVs) 3. Paul Whiteman and His Orchestra Rhapsody In Blue(George Gershwin) (http://www.youtube.com/watch?v=PG7MNU1JmHw) 21 SWING (~1930)