Mõistatus lossivaremetes (0)

Kirjandusteose analüüs
Mõ istatus lossivaremetes
Reeli Reinaus

• Teose sisu lühikokkuvõte
  

Raamat räägib sellest, kuidas Tanel ja Laura on suvel maal oma vanavanemate juures külas nagu igal aastal. Sellel aastal ostab sinna suvekodu Marteni pere. Marten teab legendi mõisast, mis on nende külale lähedal ja legendi järgi olla sinna mõisa juurde maetud aare , mida näitab vana krahvi vaim täiskuu öösel.
Lapsed hakkavadki aaret otsima. Seda otsides kohtavad nad Marteni isa vana klassivenda Matsi , kes väidab ennast olevat arheoloog , aga on tegelikult aardekütt. Kui nad kohtavad päris arheolooge, peavad nad neid algul aardeküttideks.
Nad näevad kummitust ja kohtuvad Kasearu Peetriga, kes peaks olema ammu surnud, aga on tegelikult täie tervise juures. Lapsed saavad teada, et Mats on aardekütt ja tahab aaret maha müüa. Noored hakkavad aaret kiiremini otsima ning leiavad selle. Kuid neid pannakse aarde peidikusse kinni ja ähvardatakse relvaga. Nende õnneks päästab nad üks arheoloogidest Indrek.
Mats ja Peeter lähevad vangi. Leitud aare viiakse muuseumisse, lapsed saavad leiutasu ja on õnnelikud.
2. Teose probleemistik ja ideestik
Miks ei saanud Tanel ja Marten algul läbi?
Sest nad olid legendist erineval arvamusel ja kumbgi ei tahtnud alla anda.
Miks olid Tanel ja Laura õnnelikud kui kuulsid, et külla ostis endale suvekodu pere, kellel oli nende vanune poeg?
Sest nad olid juba mitu aastat tahtnud, et neil oleks keegi kolmas, kellega mängida. Kolmekesi on ikka toredam, kui kahekesi.
Miks kahtlustasid Tanel ja Laura, et Mats pole õige arheoloog?
Sest see tundus liiga suur kokkusattumus, et Mats on Marteni isa vana koolivend ja et ta ei räägi, kus ta täpselt töötab ja miks ta algul ennast varjas.
3. Teose peategelase iseloomustus
Kuna selles raamatus oli 3 peategelast, siis valisin nendest ühe.
Marten on tark, julge, uudishimulik ja sõbralik poiss. Ta on kohe alguses, kui kohtub Laura ja Taneliga, nendega sõbralik ja tal on üldse kõigiga head suhted. Ta on uudishimulik nagu ta isagi ning ta ei suuda aarde otsimisest loobuda. Ta ei ole ka kergeusklik nagu Tanel ja Laura, kes usuvad, et mõisas kummitab . Erinevalt neist Marten seda aga ei usu ja ta ei karda öösel ka sinna minna. Ta on väga arukas ja oskab hästi seostada omavahel jutud ja legendid ning nendevahelise erinevuse, tänu millele nad aarde leiavadki.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Mina valisin kõrvaltegelaseks Matsi, sest ta on väga kaval ja julm tegelane ning ta mängis raamatus tähtsat rolli. Mats on Marteni isa endine klassivend, kes on olnud kooliajal hästi korralik ja kellest on saanud arheoloog, aga ta on varastanud väljakaevamistelt enamus väärtuslikumat kraami ja selle maha müünud. Pärast seda ta vallandati ja ta hakkas aardekütiks. Ta tahab ka selle aarde maha müüa ja on selle nimel valmis isegi lapsed maha laskma , aga õnneks lapsed pääsevad ja Mats läheb vangi.
5. Teose miljöö
Tegevus toimub tänapäeval, sest on juba nutitelefonid, arvutid ja muud elektroonilised asjad, mida lapsed kasutavad. Tegevus toimub maal, millest põhiosa omakorda metsas, mis teeb öösel mõisa juures olemise veel hirmsamaks. Maal saavad kõik küla elanikud hästi läbi ja kuulujutud levivad väga kiiresti. Peamine infopunkt on küla kauplus, kus müüja teab kõike, mis külas toimub. Reeglid on samad, mis tänapäevalgi ja nende järgi elavad kõik külaelanikud. Ainult vargad ei järgi reegleid.
6. Minu arvamus teosest
Minu arvates oli see päris normaalne raamat, võrreldes nendega, mida olen viimastel aastatel pidanud kohustuslikus kirjanduses lugema. See oli huvitav ja põnev raamat ning selle lugemisest ei tulnud mul stressi, nagu on tulnud eelnevatest raamatutest. Mina soovitaks seda raamatut ka teistele noortele, kellele meeldivad põnevad seiklusjutud ja kellel on vaja kirjanduses üle 200 leheküljelist raamatut.