kohustusi (ei puuduta kasumit) 7. Varud kajastatakse bilansis madalamas, kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, varusid üles ei hinda 8. Kajastame amordikulu 5 000 D Kulud 5 000 K Põhivara 9. Kaevamismasina jääkväärtus on D Kulud 1 000 K Põhivara järelikult 10 000, masina kaetav väärtus on 9 000 (kasutusväärtus), seega masin tuleb alla hinnata 1 000 10. Kõigepealt klassifitseerime maa D K Põhivara 5 000 kinnisvarainvesteeringuks, siis hindame Kinnisvarainvesteering üles õiglasele väärtusele 5 000 D K-Kasum 500 Kinnisvarainvesteering 500 11.Laenukohustuse intress 30 tuleb D-Kulud 30 K-Kohustus kajastada tekkepõhiselt
tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. Nagu juba mainitud Ilu ja inetus kuuluvad kokku, ilu ei ole eraldi absoluutne kategooria ning kindlasti vajab vastandpaari ehk siis inetust. Umberto Eco eristab iseenesest inetust ja
teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me: märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. 6. Tajuviga (perception error) see, mida ja kui täpselt inimene tajub, ei vasta täpselt tajutavale objektile, vaid sõltub tema suhtumises tajutavasse, tema soovidest, emotsioonidest, teadmistest, huvidest, ja kogu eelnevast kogemusest. Inimese poolt tajutav visuaalne kujund sisaldab peale selle, mis on võrkkestal vahetult olemas, ka seda, mida näeb eelnenud kogemuse põhjal. 7
süsteemne mõtlemine- seoste nägemise võime (inimene koosneb mitmesugustest süsteemidest: närvisüsteem, vereringe) klassifitseerimine- asjade kategoriseerimine ühiste nimetajate alusel reeglid: 1)klassifikatsioon peab alati hõlmama kogu antud hulga (nt kui klassifitseerida seeni, on vaja kõiki seeni, tähestik - kõik tähed) 2)klassifikatsioon peab olema rajatud ühel alusel ja see alus ei tohi muutuda ( nt. kui klassifitseerime koeri- karvased, kurjad ja suured ( vale- need alused võivad kõik kokku langeda, alus muutus) 3)klassifikatsiooni elemendid ei tohi kattuda-( nt 3-5.aastased, 5-8.aastased, 8- 11.aastased- ei sobi, sest on kattuvus, sest samad elemendid on mõlemas grupis 4)klassifitseerimise samm peaks olema enam-vähem sarnane- 15-18.aastased, 18- 25.aastased, 25-40.aastased, 40-75.aastased- vale, elemendid kattuvad, ja vanused nii erinevad, võrdlemine mõtetu, ei anna erilist teavet
nis kui väljaspool seda. Kõik me näeme, tajume sündmusi erinevalt (näit keegi tajub kiitust kui siirast tunnustust, teine kahtlustab manipuleerimist jne.) Tähelepanu toimib kolme astmena · märkame väliseid stiimuleid : näeme, kuuleme midagi olulist; huvitavat nagu sündmusi, suhtlemist, detaile keskkonnast (näit. olete hilinemas ja märkate iga peatust, punast foorituld) · Sõelume välja stiimulid, mida soovime tähele panna tõlgendame ja klassifitseerime stiimuleid, tehes seda näit eelneva kogemus või kasvatuse põhjal ..või rikutuse astme põhjal Kuidas me stiimuleid tõlgendame sõltub oluliselt isiku hetkemeeleolust või varasemast (suhtlemis)kogemusest. (Näide kutse ,,juht tahab Sinuga rääkida") Olukorrale antud tähendust mõjutavad nii see, kuidas me tajume teist osapoolt ja keskkonda (näit toetava või vaenulikuna) kui meie hoiak. Ilmselt sõltub tajust ka teise osapoole sõnumist arusaamine,
organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: - välistest faktoritest - tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone(stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus)
organisatsioon, siis on ta välise kontrollikeskmega inimene - vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Taju on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. Taju on subjektiivne ja valiv. 6. Selgitage taju valivust. Taju on valiv. Valivus sõltub: • välistest faktoritest • tajuja sisemistest teguritest Taju valivus on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. ▪ Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus)
gleistumistunnustega horisont, Bg- gleistunud sisseuhtehorisont, kui on koguaeg niiske, tekib gleihorisont G (sinakashall). Kui g on kriips all , siis on põhjaveelise liigniiskusega tegemist. Kui on g aga ülakriips, siis on sademetevesi jäänud pidama liivsavi kihtidele, see on ülagleistumine. Mulla kõige tähtsam väline tunnus on värvus, sest see kajastab keemilise ühendi olemasolu. Mida rohkem rauda, seda pruunikamad. Mida rohkem huumust, seda mustemad. Mullahorisontide alusel me klassifitseerime muldi. Tähtis nätaja on ka ülemineku iseloom: kui üleminek toimub alla 3 cm kihis, siis öeldakse, et üleminek on järsk. Kui värvus on määratud, siis tuleb ära määrata mullalõimis ( kas või sõrmeproovi meetodil). Siis on vaja kindlasti kirjedada, kuidas mullamass on üles ehitatud. Kas ta on üksikteraline (liiv) või on see üles ehitatud struktuuriagregaatidena (sõmerad). Kõige vastupidavamad on teralised, pähkeljad ja tompjad struktuuriagregaadid. Need
Meile on sisseehitatud väike masin, mis püüab hoiakute süsteemi hoida muutumatuna, stabiilne hoiakute muutumise suhtes. Hoiaku funktsioonid Hoiakute funktsioonid (Katz 1960): knowledge, utility, ego-defence, value expression Teadmine: objektide klassifitseerimine, maailmapildi korrastamine, määramatuse vähendamine, energia kokkuhoid Teadmise omandamine/saamine hoiaku abil klassifitseerime olulisi asju ja selle kaudu korrastame maailmapilti. Utilitaarne: objektist lähtuvate võimalike positiivsete ja negatiivsete mõjude määratlemine (positiivne- negatiivne maailm) Utilitaarne Ennustamine, kui oleme fikseerinud hoiakud, siis teame, mis nt toit, nähtus on. Tean kust on oodata head, halba Eneseväljendus: väärtuste ja kuuluvuse presenteerimine Kuuluvuse väljendamine: grupisolidaarsus, eristumine Nendest. Rohelised.
Antropoloogilised sümbolid rist, poolkuu jne, kus on üks kindel tähistatav. Võimalik, et neid on piiratud hulk sümboolne võib olla vaid osa esemest: apelsin tervikuna tähistab mahlakust või võimet kustutada janu. Metonüümiline. Apelsin on mahlakus+apelsin, apelsin on olemas kui looduslik objekt, kuid on ühe oma omaduse kandja, mis saab tema märgiks. Klassifikatsiooniline -- laiusesse kas teadlikult või ebateadlikult klassifitseerime asju, nagu meile sisendab ühiskond /kaubamajades, entsüklopeediates/. Esemete süntagmad. Igal inimesel on mitu sisemist sõnastikku, loetu/tunnetatu reserve, sõltuvalt sellest, mitut tüüpi teadmisi, mitut kultuuritasandit ta omab. tähenduseväliseid asju ei saa olla, funktsioneerib vähemalt kui mittetähenduslik (mis on ka tähendus). Jean Baudrillard (1929) "Asjade süsteem" 1968 Asjad kui märgid, inimesest võõ- randunud.
Asutajaks võib olla ka riik (ka sellel võivad olla erahuvid (aktsiaseltsid nt kuuluvad riiglie ja ta huvi on saada tulu). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid saav luua VASTAVA LIIGI KOHTA KÄIVA SEADUSE ALUSEL! Need liigid on ammendatavalt ette antud. Saab luua ainult sellist eraõiguslikku juriidilist isikut, mille kohta on loomiseks seadus olemas. St et tuleb valida nende liikide vahel, mille kohta on seadus olemas ja ,,omistada see liik". NT: AS, OÜ, MTÜ, TäisÜhing, UsaldusÜhing... Klassifitseerime need 3 gruppi: 1) Äriühingud a. Äriseadus on peamine seadus 1. Sept 1995. on määratletud 4 liiki äriühinguid: a.i. Täisühing äriseadustiku pg 79. see on niisugune äriühing, kus on vähemalt 2 täisosanikku, kes vastutavad solidaarselt täisühingu kohustuste eest. Mõte anna
Asutajaks võib olla ka riik (ka sellel võivad olla erahuvid (aktsiaseltsid nt kuuluvad riiglie ja ta huvi on saada tulu). Eraõiguslikke juriidilisi isikuid saav luua VASTAVA LIIGI KOHTA KÄIVA SEADUSE ALUSEL! Need liigid on ammendatavalt ette antud. Saab luua ainult sellist eraõiguslikku juriidilist isikut, mille kohta on loomiseks seadus olemas. St et tuleb valida nende liikide vahel, mille kohta on seadus olemas ja „omistada see liik“. NT: AS, OÜ, MTÜ, TäisÜhing, UsaldusÜhing... Klassifitseerime need 3 gruppi: 1) Äriühingud a. Äriseadus on peamine seadus 1. Sept 1995. on määratletud 4 liiki äriühinguid: i. Täisühing – äriseadustiku pg 79. see on niisugune äriühing, kus on vähemalt 2 täisosanikku, kes vastutavad solidaarselt täisühingu kohustuste eest. Mõte
tihtipeale suur erinevus, tekib nii teoreetiline kui ka praktiline küsimus sellest, kuhu asetada piir: millised kaks isendit kuuluvad veel ühte liiki ja kus on otstarbekam hakata rääkima erinevatest liikidest. Ma rõhutan siin subjektiivset poolt, sest klassifitseerimine on ju inimese poolt väljamõeldud tegevus. Klassifitseeerimine on mudel tegelikkusest, kusjuures teataval abstraktsiooni astmel ei ole tõepoolest kuigi oluline, mille alusel me klassifitseerime (elusolendeid) - on oluline, et valitud tunnused oleksid olemas neil elusolendeil, keda me soovime klassifitseerida ja et nad varieeruksid. Objektiivselt on küsimus liigi määratlusest aga samuti mitmekülgselt oluline ja huvitav ja evolutsioonilise bioloogia seisukohast kogunisti üks keskseist. Eriti siis, kui me soovime liigi määratluse argumentidesse tuua (ja kogunisti juhtivatena) kaalutlusi, mis pärinevad evolutsiooniteooriast. See rõhutamine on oluline, sest
See pole küll meie lemmiktöö ega ka kergem ning mõnusam osa tööst, kuid me peame tundma uhkust oma juhiomaduste üle ja olema lastele toeks nii heas kui ka halvas. On päevi, kus lapsega juhtub kõikvõimalikke asju... nagu meil kõigil on omad "halvad" päevad. Sellistel puhkudel pole kasvataja laste jaoks just kingitus. Tundub, et sellistel aegadel suudavad nad teha rohkem halbu kui häid otsuseid ning kui me näeme neid lapsi endale lähenemas, klassifitseerime neid enesele teadvustamata juba probleemiks. On kindlasti päevi, kus me mõtiskleme, et sellised lapsed on Maale loodud ainult kasvataja eluea lühendamiseks ja nendega suhtlemine on äärmiselt kurnav. Kindlasti hakkab kusagil ajusopis meenuma ema soovitus leida endale kasvatajaameti asemel midagi kergemat. 117 Lihtne oleks sellistel puhkudel laps koju saata, kuid oluline on meeles pidada, et
Võib esineda ka ettekavatsemata kaasamängu, kui õpilased, kes kiusajat on“ või „mõned klassid siin lihtsalt on keerulised“. Selliste väidetega võidakse vähetähtsustada kardavad, vaikivad ega avalda oma arvamust klassis (või klassiväliselt). Kiusajad võtavad või isegi vaikides aktsepteerida seda, mis tegelikult on psühholoogiline ahistamine. Mis veelgi sellist kaasamängu kui kinnitust oma sotsiaalsele võimule. halvem, kui me klassifitseerime ahistava käitumise pelgalt „kordarikkuva käitumisena“, mida Kiusajad tegutsevad salaja – mitte oma kaaslaste eest (nad vajavad nende „kaasamängu“), õpetaja ei suuda kontrollida, võime me õpilaste ahistavas käitumises liiga kergekäeliselt õpetajat vaid täiskasvanute eest. Nad ei taha, et nad „avastatakse“. Tuleb see „salakood“ varakult süüdistada
annaabi.ee 
