Kristalne Missuguse keemilise koostisega on kvarts? SiO2 Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Karbiid Karbonitriidid Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Mehaanilist kinnitust Diffusioonikeevitust Liimimist Nimetage klaaside liigitamise alused: Kasutus Modifikaatori sisaldus klaasmoodustaja koostis Kuidas nimetetakse plastkomposiite? klaasplastid süsinikplastid klaastekstoliidid boorplastid organoplastid Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? klaaskiudu süsinikkiudu aramiid-kevlarkiudu boorkiud ränikarbiidkiud Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Survevormimine Pultrusioon Mähkimine PMKM vormimise meetodid on? otsepressimine valupressimine survevalu Mis on prepreg? Osaliselt kõvenenud vaiguga pidevkiuga armeeritud rullmaterjal Pooltoode, mille lõplik kõvenemine toimub vormis Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide suhtes suur sitkus suurem tugevus
või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulamit. Täiteained. Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, vaiku ja teisi materjale. Plastmasside mehaanikalised omadused: Plastmassid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja kestvaid koormusi. Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus
bioplümeerid, mis koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest või erinevatest monomeeridest. Nt. Tselluloos, kitiin, tärklis 3.Tehispolümerid on polümeerid, mida looduses ei leia, plastid, kautsukid ja kummid, liimid, vaigud 4. Mida näitab polümerisatsiooniaste? elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 5. Mille poolest erineb plastmass polümeerist? 6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või et vähendada vee hulka segus, ilma, et muutuks töödeldavus 8. Milleks kasutatakse polüetüleeni? veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamiseks madalatel temperatuuridel. 9.Mida toodetakse metüülmetakrülaadist. pleksiklaasi 10.Mis on teflon? sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer Kus kasutatakse
valamutele lähedal. http://www.vikav.ee/et/p/kitchen- sinks/composite-sinks/625-alba-40-b-tg.html • Toorained: Köögivalamud tehakse erinevatest materjalidest: täiteainetena kasutatakse marmoripuru, graniidipuru, kvartsliiva või isegi klaaskiudu. Sideainena kasutatakse akrüülvaigu. Kuigi köögivalamud valmistatakse erinevatest komposiitmaterjalidest, ma kirjutan kõige levinumast köögivalamust – kus kasutatakse täideainena graniidipuru ja sideainena akrüülvaik. Komposiitmaterjalidest köögivalamute eelised ja puudused: Eelised: graniidivalamud koosnevad 80-85% graniidipurust, mis on armeeritud akrüülvaiguga. Just ta teeb köögivalamu vastupidavaks ja kuumuskindlaks
Kui Klaaskiu maatriksi moodustab plastik, mille armatuurina mass on kuivanud ja kõvastunud, eemaldatakse see kasutatakse peeneid klaasist kiude. Klaaskiud muudavad spindlilt ja treitakse ning lihvitakse siledaks. plasti äärmiselt tugevaks, aga samal ajal on tegemist väga kerge materjaliga. Klaasplast ei ole sama jäik kui süsinikkiud, aga ei ole ka nii habras ja baasmaterjalid, millest klaaskiudu toodetakse on tunduvalt odavamad. [1] Klaaskiudmaterjali eelised võrreldes metalsete materjalidega Ei korrodeeru Ilmastikule vastupidavamad Hooldusvabad (ei vaja regulaarset värvimist) Ei püüa välku ega juhi elektrit Märgatavalt kergemad [2] http://www.beka.co.za/files/beka/bekapole_brochure.pdf Eesti lipp lehvimas lipuvarda 8.dets 2013 küljes
Response Answer 2. süsinikplastid 20% 3. klaastekstoliidid 20% 4. boorplastid 20% 5. organoplastid 20% Score: 8/10 7. Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? Student Correct Value Feedback Response Answer 1. klaaskiudu 20% 2. süsinikkiudu 20% 3. aramiid- 20% kevlarkiudu 4. boorkiud 20% 5. ränikarbiidkiud 20% Score: 4/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Correct Value Feedback Response Answer 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5
3. Kihtide kokkupanek Aluskihi külgedele paigaldatakse teraskandid. Seejärel asetatakse aluskihile klaaskiudleht ning kantakse sellele epoksüvaiku. Järgmiseks kihiks on südamik, millele järgneb veel üks kiht epoksüvaiku ja klaaskiudu. Viimane kiht on pealiskiht. Kõik kihid pannakse kahe metallplaadi vahele. 4. Lumelaua kuju pressimine Nüüd on kihid valmis pressi alla minema. Pressi alumine osa annab lumelauale vormi. Pressimise käigus imendub epoksüvaik läbi kõigi kihtide.
lihtsalt mõõtu lõigatav, paika, kruvitav või keevitatav. Klaaskiu kihid vormitakse vastavalt toote kujule ja kaheosalise vaigu kõvendajaga muudetakse elastsed klaasriide lehed tugevaks vastupidavaks tooteks. Lõplikult valminud klaaskiud on sarnane plastikuga, tugevuselt aga võib võistelda mõne metalliga. Klaasriiet kasutatakse väga erinevate toodete valmistamiseks, näiteks mehhanismide osade korpused, autode paneele ja keredetaile. Merenduses kasutatakse samuti klaaskiudu, kuna ta on veekindel ja korrosioonikindel. Töötamine klaaskiuga pole väga keeruline, et asjad välja ilusti tuleks peab aga kõvasti praktiseerima. Juhtnöörid klaasriide kasutamiseks: 1. Kasuta pappi või suure tihedusega vahtu, et teha vorm objektist mida sa teha proovid. Pappi saab lõigata, voltida ja sobitada tükkhaaval kokku kujundiks mis on sarnane lõpptootega. Vahtu saab kasutada kui rohkem detaile on vaja. Lõika või nikerda vaht
Kuna aga viimased on väiksema elastsusmooduliga, siis tuli tala jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendada tema kõrgust. Võttes C-kiu, E-klaaskiu ja epoksüvaigu hinnaks vastavalt 720, 72 ja 108 kr/kg, tiheduseks vastavalt 1800, 2540 ja 1250 kg / m 3 , arvutage materjali protsentuaalne kallinemine. Leiame tala maksumuse C-kiudu kasutades Tala tihedus: =0,6x1800+1250x0,4= 1580 kg / m 3 Tala maksumus= 720x0,6x1800+108x0,4x1250= 831600 kr / m 3 Leiame tala maksumuse E-klaaskiudu kasutades Tala tihedus: =0,6x2540+1250x0,4= 2024 kg / m 3 Tala maksumus= 72x0,6x2540+108x0,4x1250= 163728 kr / m 3 Kuna jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendati tema kõrgust 3 korda: 163728x3=491184 kr 491184 Seega muutub hind T = ×100 = 59% odavamaks 831600
vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseermine ja füüsikaliste ning mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja teisi materjale. Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalist sisseviidavad täitained võimaldavad saada suure tugevusega kihilisi plastmasse- plastikuid. Kasutades puuvillriiet saadakse tekstoliit, klaasriiet- klaastekstoliit, paberit- getanaks, asbestriiet- asbesttekstoliit, ühekihilist vineeri (spooni)- puitplast. Täitematerjalide erirühmaks on sarrustava toimega klaaskiud (kas üksikiudude, köie või mati
juga+märgketrus. Ketruse puhul põhimõtteliselt toimib asi nagu valupressi puhul, mass surutakse vormi, ehk siis avadesse ja see tõmmatakse sealt välja, seejuures see kohe avast välja tulles jahutatakse, mõnikord määritakse, siis võidakse veel venitada ja lõpuks keritakse või punutakse. Klaas tekib sobiva viskoosusega homogeense ja amorfse sulanud materjali väga kiirel jahutamisel. 2000 kraadi juures. Klaaskiudu toodetakse klaasimassist. Sulatatakse üles, rafineeritakse(peenendamine) ja siis tõmmatakse välja. Klaas kas keritakse rulli või tehakse villa. Tüüpilise klaaskiu Elastsusmoodul on E=70Gpa. Boorkiud saadakse fluoriidide ja boromiidide lagundamisega vesiniku keskkonnas. Grafiit on erinevalt teemantist seotud kovalentsidemetega vaid kolme aatomiga põhitasandis. See tasand on ilgelt tugev aga kuna
Tammi südamikuks peab läbivoolu ärahoidmiseks olema tihe savi ja see peaks ulatuma pehmest või vett läbi laskvast pinnasest allapoole ankurdamaks tammi korralikult ja tammialuste voolude ärahoidmiseks. Savi tuleb tihendada 30 cm paksuste kihtidena. Tamm peab ulatuma meetri võrra üle veepinna, et jäätumine ei ulatuks savisüdamikuni ja ei rikuks tammi. Kui soovitakse ehitada sisebasseine, siis kasutatakse basseinide ehituseks klaaskiudu, kuid kindlasti sobivad ka vinüül, PVC, akrüül jne plastikud. Roostevaba terase kasutamine on laiemalt levinud. Suuri basseine võib ehitada ka betoonist või tellistest. Basseinide sisepinda võib katta epoksüvaiguga või kõrgahjutsemendiga. 10-20 cm sügavune vesi on vähile piisav. Varjepaikadeks võib kasutada plastikuga kaetud metallilehtesid, katusekive, drenaažitorusid jmt. Väikeste vähipoegade jaoks on kasutatud plastikrohumatte, mille harjaste vahele pojad pääsevad varju
Olles avatud ekstreemsetele tempertuuridele, soolale või niiskele õhule, päikesele (ultravioletkiirgus), või happelistele kemikaalidele, kestavad klaaskiud ja tema liitmaterjalid kauem ja toimivad paremine kui paljud saadaolevad alternatiivid. Klaaskiud on laialdaselt Tänapäeval võib klaaskiudu ja kasutatav tema liitmaterjale katta geeliga isolatsioonimaterjalina. juba vormi valamisel, Seda kasutatakse ka võimaldades tugevdava tegurina suurt värvi ja tekstuurivalikut paljude plümeertoodete Klaaskiudu tuleb regulaarselt saavutamaks peaaegu ükskõik puhul; saadavat hooldada. Kui toodet hoitakse millist soovitud välimust
oma ekstreemumpunkti, peab lõdvik selle tagasi normaalasendisse tõmbama. Ka siin muutub protsess aeglasemaks ja "uimasemaks", mida massiivsem on membraan. Hea summutuvusega, et ära hoida resoneerimist ja võnkumise jätkumist signaali kadumisel. Kahjuks ei ole ideaalset materjal olemas. Et võimalikult palju eelnimetud tingimusi täita, kasutatakse membraani ehitamisel paberit, pappi, metalli ja plastmassi või materjalide segu. Näiteks lisatakse paberile jäikuse andmiseks süsinikkiudu, klaaskiudu või kevlari. Raam on tehtud väga tugevatest materjalidest, tavaliselt terasest. Kui raam peaks mingil põhjusel deformeeruma siis see võib hakata põhjustama mähise hõõrdumist magneti vastu, mis oluliselt halvendab helikvaliteeti ja kõlari eluiga. Väikestes kõlarites kasutatakse aina tihedamini tugevaid plastikuid. Metallraam on vajalik ka soojuse ära juhtimiseks. Lõdvikul on kaks peamist ülesannet: hoida membraani kõlari keskel ja membraani algseisundit taastada
enamikele kemikaalidele. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu 9. Kummid ja elastomeerid. Omadused ja kasutamine. Kummi (rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel on piiratud venivus ja mis ei taasta jõust vabastamisel täielikult dimensioone. Kummit iseloomustab: Väga kõrge molekulaarmassiga ja väga madala elastsusmooduliga lineaarse painduva
Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma · Termooksüdatiivset stabiilsust ja põlemisel tekkivat söehulka saab tõsta, kui komposiidi koostisesse viia B, W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............
Erinevate plastide saamiseks lisatakse nende koostisesse lisaaineid. Lisaaineteks on tavaliselt täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid ja värvained. Täiteained on pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjale kujulised. Nende ülesandeks on materjali modifitseerimine, füüsikaliste ja mehhaniliste omaduste parandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber ja puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse grafiiti, klaasriiet, klaaskiudu ja teisi materjale. Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: · tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. · konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA),
looduses leiduvatest polümeeridest. Enamik plastmasse on valmistatud naftast saadud kemikaalidest. 2.2.1 Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjalikujulised. Nende ülesandeks on materjali omaduste modifitseerimine ning füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu, tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja muid materjale. Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalis sisse viidavad täiteained võimaldavad saada suure tugevusega kihilisi plaste – plastikuid. 2.2.2 Plastide mehaanilised omadused Plastide deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku katkevenivus ei ületa 2–3%. Tavaliselt on plastide mehaanilised karakteristikud tõmbel ja survel erinevate väärtustega
D. Al ja Si baasil sulam 0% Score: 0/10 6. Komposiitmaterjale liigitatakse maatriksi järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. metallmaatriksiga 25% 2. plastmaatriksiga 25% 3. keraamilise maatriksiga 25% 4. süsinikmaatriks 25% Score: 10/10 7. Milliseid kiudusid kasutatakse polümeerkomposiitide armeerimiseks? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. klaaskiudu 20% 2. süsinikkiudu 20% 3. kevlarkiudu 20% 4. boorkiud 20% 5. ränikarbiidkiud 20% Score: 10/10 8. Komposiitmaterjalide vormimismeetodideks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. Survevormimine 33% 2. Valtsimine -33% 3. Pultrusioon 34% 4. Mähkimine 33% 5. Ketramine -33% Score: 10/10 9.
150kraadi Polivinüül atsetaat liim (pva)- valmistatakse termoplastsest vaigust polivinüül atsetaadist nakkub hästi paljude materjalidega tervisele kahjutu, keemiliselt neutraalsed.valgus kindlad liimimine lihtne ja kiire liimliide värvitu. PVA on emulsioon liim paber teip on valmistatud paberist ja kaetud üheltpoolt liimiga. Enne kasutamist tuleb niisutada tänapäeval kasutatakse ka nakkuvaid paber teipe. Liimlint on liimsulatise teisendi kujutab endast klaaskiudu mis on kaetud termoplastse polüamiid vaiguga. Kasutatakse spooni lehtede servsel liimimisel või ühendamisel kus vaik sulatatakse. LIIMSULATISED On termoplastik mis kuumutamisel muutuvad vedelaks liimivaks massiks. Tahkestumine toimub jahtumisel. Liimipüstol. Kummiliim kummiliimi aluseks on kummisegude või kauski . Universaalliimid Saab liimida plastikut puitu klaasi nahka riiet jms. jagunevad super attac Eriliimid
Termoreaktiivid: epoksüplast, aminoplast, fenoplast. Kasutus, omadused. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm. Kõvenemisel ei teki lenduvaid aineid ja mahukahanemine on väike (0,2...2%). Neid kasutatakse suuremõõtmeliste detailide vormimiseks, kasutades täitematerjaliks klaasriiet, klaaskiudu või süsinikkiudu. Fenoplast (PF) Esimesi kasutusele võetud termoreaktiivseid materjale olid fenooli ja formaldehüüdi baasil polümeerid. Saadav polümeer on läbipaistmatu, piimjasvalge, mis aja möödudes tumeneb. Üldiselt aga lisatakse fenoolvaigust vormimispulbritele värvipigment juba valmimisel, et anda materjalile ühtlane tume värvus. Üks tuntumaid fenoolvaigust plaste on bakeliit. PF materjale iseloomustavad suur kõvadus, jäikus ja
Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 5,5 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 20...110 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa / 110 ERTALON 66GF30 (PA 66 + 30% Rockwelli kõvadus M 98 klaaskiudu) Läbilöögipinge, kV/mm 30 Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: PA 66ga võrreldes pakub see, Ertalon 66GF30, 30% klaaskiulisandiga nailon paremaid mehaanilisi omadusi: parem vastupidavus
(kt. 152 C) puhastatakse destillatsiooni teel. Kumeen Klaaskiud on anorgaaniline materjal, sisaldab 52-56% Ehituselt on ta ühtlasem kui LDPE, väga lühikeste oksüdeeritakse sooda lahuses 110 C juures SiO2, CaO - 16-25%, Al 2O3 12-16%, B2O3 8-13% jt. külgharudega, mis on korrapäraselt paigutatud piki tema õhuhapnikuga kumeenhüdroperoksiidiks: Klaaskiudu kasutatakse isolaatorina mootorites ja "selgroogu". PhCH(CH3)2 + O2.................PhC(CH3)2OOH generaatorites, plastikute armeerimisel, tulekindlate Polüetüleeni kasutamine Lahjendatud H2SO4 lahuses 70-80 C juures viiakse seinte valmistamisel jne. Enne sõda kasutati LDPE väga hea
Painduvus, hõõrdekindlus Kiu painduvus, kiududevaheline hõõrdumine, hõõrdekindlus. Paindetugevust /flexilibility/ määratakse kiu painutamisega üle serva kiudu venitamata kuni selle katkemiseni. Kiu painduvus tagab lõnga kvaliteetsuse ning tekstiiltoodete pehmuse ja languse. Kiu paindetugevus väljendatakse painutuskordade arvuga (nt lambavillal on see väga hea - 160 000, puuvillal 65 000, linal 9000). Klaaskiudude paindetugevs on väga nõrk, seetõttu kasutataksegi klaaskiudu rõivatekstiilides väga vähe, kuna murduvad kiud võivad nahka ärritada. Kiududevaheline hõõrdumine /cohesiveness/ oleneb peamiselt kiu pinnast. Hõõrdumisjõud on suure tähtsusega kiudainete ketramisel. Kui kiu pind on sile, siis on seda raske kedrata, sest kiud ei haaku omavahel ja libisevad kedrusest kergesti välja (nt siid ja polüester on halva sidususega). Hõõrdekindlus /abrasion resistant/ iseloomustab kiumaterjali vastupidavust hõõrdumise toimele.
Samuti sõltub KK tihedusest kiire murdumisnurk. Teatud nurgast alates tekib erinevate keskkondade pinnal kiire peegeldumine. Kriitiliseks nurgaks nimetatakse sellist kiire langemisnurka, mille juures valguskiir peegeldub sama nurga all. Praktiliselt liigub optiline signaal optilises kaablis peegeldumistega. Millega toimub soone ja kattekihi pinnal. Taoline peegelduslik levik tekib kaablis siis kui kattekihi murdumis tegur on kiud murdumistegurist väiksem. Soone materjalina kasutatakse kas klaaskiudu tavaliselt läbimõõduga 0,1 mm või ka plastmass kiudu mille läbimõõt on tavaliselt suurem. Magistraalvõrkudes kasutatakse klaaskiudu kuna tema sisemised kaod on väiksemad, lokaalsetes arvuti võrkudes aga kasutatakse plastkiudu, kuna plast kaabel on odavam ja talub paremini painutusi. Nii kaabli soon kui kate ei tohi monteerimisel ega eksplotatsioonis vigastada, sest vigastuse kohtades ei teki enam korraliku sidestust. Selle tagamiseks on ka kõige lihtsama ehitusega kaablid
fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Pilet 2.Tahkes olekus on aatomid, ioonid või molekulid paigutunud staatiliselt. Nende osakeste vastastiktoime määrab ära tahkise omadused. Sideme liigid tahkistes-Iooniliste
c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine g)kangas lõigatakse formaati ja kuivatatakse rullkuivatis või kuumpressis 150-160o juures surve all. h)plaatide viimistlemiseks kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaaskiudu, metalli, korki. Liigitused: 1.poorsed puitkiudplaadid- kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevooderdusena, sammuheli isolatsioonina, akustilistes vooderdistes. Bituumenit või vaiku sisaldavaid plaate tuuletõkkeplaatidena (niiskuskindlad ja vetthülgavad) Katuse tõkkeplaat, põrandaplaat, soojusplaadid- soteks siseviimistlusplaat. 2.HDF-puitkiudplaadid Poolkõvad- kasutatakse karkassiplaatideks ehitusel, kui mööblivalmistamiseks.
polüamiidid ehk nailonid on väga tugevad ja kõvad materjalid ning neil on hea abrasiivkulumiskindlus. Nad on elastsed ja kõrge löögisitkusega. Üldjuhul on nad kemikaali- ja lahustikindlad, kuid on tundlikud fenoolide suhtes. Kahjuks on polüamiidid vett imavad materjalid, mis mõjub tugevust alandavalt. Probleemiks on ka suur kristallumisest tingitud mahukahanemine ja järelkahanemine toatemperatuuril. Omaduste parandamiseks kasutatakse täiteaineid ja modifikaatoreid: klaaskiudu, määrdeaineid ja paljusid teisi komponente, mis aitavad erinevaid omadusi esile tõsta. i)Polüatsetaal (POM) Formaldehüüdi polümerisatsioonil saadav polüatsetaal (POM) on tuntud ka lihtsalt atsetaalvaiguna või polüoksümetüleenina. Polüatsetaale iseloomustab suur kõvadus ja tugevus ning head antifriktsioonomadused, mis säilivad kuni 120°C-ni. Eristatakse kahte tüüpi polüatsetaale: POM-C atsetaalkopolümeer POM-H atsetaalhomopolümeer
Ti=2, ZnO vähendavad läbipaistvust, ei ole tugevad mehaaniliselt, seina ja laevärvid, ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. liimvärvid - kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödeks, nt laevärvid. Klaaskiud. Klaasfiltrid. Vahtklaas. Klaaskiud on ühemõõtmeline klaas, mis on üsna painduv ning saab kangaks kududa. Seda valmistatakse pressides sula klaasimass läbi peente avada niitideks. Odavamat klaaskiudu saadakse sulaklaasi pinnalt niite tõmmates või suruõhku läbi sulaklaasi puhudes õhumullid haaravad klaasi niitidena kaasa. Õhu käes jahtudes tarduvad niidid otekohe. Saab teha klaasvilla, mis on täiesti tuleohutu, sobib filtermaterjaliks ka. Klaaskiud on head, kuna keemiliselt ja termiliselt püsivad, küllalt tugevad, painduvad, kulumiskindlad, vähe soojusjuhtivad. Klaasfiltrid: Klaas jahvatatakse peeneks, eraldatakse kindla suurusega osakesed, mis
Suurem osa valgusest läbib siiski klaasi. Täielikuks sisepeegelduseks nimetatakse nähtust, mille korral valguskiir suurte langemisnurkade korral peegeldub kahe keskonna lahutuspiirilt tagasi esimesse keskonda. Nähtus esineb ainult siis, kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Langemisnurka - o , mis vastab murdumisnurgale 90 ° , nimetatakse täieliku sisepeegelduse piirdenurgaks. Täielikku peegeldust kasutatakse valgussignaalide edasiandmiseks piki peenikest klaaskiudu (joon. 6) optiline side. joon. 6 Labaratoorne töö: Klaasi murdumisnäitaja määramiseks aseta klaasplaat paberile ning märgi paberile plaadi servad AB; AC, CD ja BD. Eemalda plaat paberilt. Tõmba normaal - n külgede AB ja CD suhtes. Tõmba normaali suhtes 35°......45° ( langemisnurk )joon EO 29 - langev kiir. Aseta plaat tagasi paberile märgitud kohale. Vaata CD külje poolt läbi
kiude, mille tuum on klaas ja kate plastmass või mõlemad on plastmassist. Selles töös vaatame ainult kvartsklaasist valmistatud optilisi kiude. Soovitava murdumisnäitaja tuuma ja katte vahel saadame lisaks tuuma klaasi hulka sobivat lisaainet nagu germaaniumoksüüdi (GeO2). Tüüpiline tuuma murdumistegur on 1,46 ja murdumisnäitaja erinevus on umbes 1-2 % või vähemgi. Ühe laine kiudu valmistatakse ajal kaitstakse primaarkattega nagu akrüloodiga, mis kaitseb klaaskiudu kriimustuste ja ebapuhtuse eest edasis täätluses. Tema läbimõõt on 250µm.Kiu identifitseerimise värv on kaitsekihi pinnal. Kaablis olevad kiud kaitstakse veel sekundaarkaitsekihiga või muu sobiva kaitsekattega. Kiu murdetugevus on suur, tüüpiliselt 4-6 GPa. See vastab üle 50N jõule ja umbes 5 % . Kiu deformeerimatus on väga väike,sest koormates teda,ta katkeb järsku. Kiu katkemismehhanismi seisukohalt on olulised ka kius olevad nõrgad kohad
Räniorgaanilisi polümeere kasutatakse: kuuma- ja ilmastikukindlate värvide ja lakkide valmistamisel; kiht- ja mullplastide valmistamisel. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Nimeta tähtsamaid polümeere. 2. Mis on polüetüleen? 3. Mille tootmisel kasutatakse polümeere? 14.6. Plastmassidest plaatmaterjalid Klaasplastid ehk fiiberplast. Selle valmistamisel kasutatakse täiteainena klaaskiudu või klaasriiet. Klaasplastist toodetakse tasapinnalisi või lainelisi plaate. Plaadid on kas läbipaistmatud või poolläbipaistvad. Klaasplastplaate kasutatakse peamiselt seinte katteks. Vahel kasutatakse ka katuste katteks. Paberplast ehk getinaks. Selle saamiseks immutatakse mitut paberit sünteetiliste vaikudega. Seejärel pressitakse paberid kokku. 191
annaabi.ee 
