Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest.Klaas tekib mõnikord looduslikul teel vulkaanivooludest obsidiaani kujul. Klaasipinda tuleb regulaarselt vastavalt määrdumisastmele puhastada.Klaaside pindu tuleb puhastada rohke selge veega ja pehme riidelapi või svammiga,mis ei sisalda liivaosakesi või muid abrasiivseid võõrartikleid. Kasutada võib ka müügil olevaid spetsiaalselt klaasile mõeldud puhastusvahendeid.Reeglina talub klaasipind hästi neutraalseid või nõrgalt happelisi pesuvahendeid;klaasipinda kahjustavad leeliselised vahendid. (PH tase 7 on neutraalne; 0-6,9 onhappeline ja 7,1-14 on aluseline) Mida väiksem on happelise või mida suurem on aluselise vahendi PH tase, seda söövitavam on aine.Rasva, õli ja tihendusainete jääkprodukte võib eemaldada mitte agressivsete alkoholibaasil valmistatud pihustavate lahustite (nagu näit. Piiritus, isopropanool jms.) abil.Seejärel tuleb pinnad loputada rohke puhta veega
mõõtepiirkonnas, et nähtust saaks jälgida. Üks mooduseid seda jälgitavaks muuta on kasutada difraktsioonivõret. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Lihtsaim optiline difraktsioonivõre on klaasplaat, millesse on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed, mis on praktiliselt läbipaistmatud. Vagude vaheline kahjustamata klaasipind moodustab aga perioodilise pilude süsteemi, mis lahutab liitvalguse spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks.
Et klaasi ja fooliumi täielikult omavahel kokku liituks ja õhumullid väljuks, hoitakse klaasi veel mitu tundi kuumutatud survemahutis (autoklaavis) kõrge temperatuuri ja rõhu juures. Seejärel on klaas ja kile omavahel läbipaistvalt ühendatud. Lamineeritud klaasi väljapaistvaks omadusseks on ka terviklikkuse säilitamine. Nimelt on klaasil võime taluda survet isegi klaasi purunemise korral ja selle läbi avast mitte välja langeda. Siiditrükkimine Trükitav klaasipind paigutatakse metallraamile pingutatud motiividega kapronsiidi alla, misjärel kantakse kaabitsa abil peale siidivärv, alustades altpoolt. Kohtades, kus klaasile pole vaja värvi kanda, on tekstiili pind tihe ja läbilaskmatu ning kohtades, kus klaasile tuleb värvi kanda, läbilaskev. Seejärel klaas kuivatatakse, et sealt eralduks aurustumise teel nii niiskus kui lenduv abiaine. Toimub klaasi karastamine, mille käigus kinnistub värvpigment klaas
· Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine · · Juhul kui ääreplekil on korrosioonikahjustused, tuleb enne liimimist need eemaldada. · · 1.Väiksem korrodeerinud ala lihvida liivapaberiga või abrasiivkettaga lihvimismasinaga(roloc), kõrvaldades nii oksiidikihi. · 2.Seejärel võib väiksemad kahjustused katta klaasikrundiga. · · Enne klaasikrundi kasutamist puhastatakse krunditavad pinnad puhastus vahendiga. · Klaasiliimiga kokkupuutuvad värvitud kerepinnad ja klaasipind kaetakse klaasikrundi. e primeriga. · Klaasikrundi peale kandmiseks kasutatakse spetsiaalseid primeri pintsleid. e aplikaatoreid. · Kruntimine teostatakse ühes suunas ühekordse liigutusega. · Enne liimi peale kandmist tuleb jälgida vastavalt tootja juhendile klaasikrundi kuivamis aega(15-30 min) · Enne aktivaatori kasutamist puhastatakse aktiveeritavad pinnad puhastuslahustiga. · Eelnevalt peale kantud liimkate, ka klaasil olev liimkate tuleb enne uuesti liimimist
lainepikkus. 57. Difraktsioonvõre. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Difraktsioonivõre on optikas väga laialdaselt kasutusel. Lihtsaim optiline difraktsioonivõre on klaasplaat, millesse on teemantnoaga lõigatud üksteisest võrdsel kaugusel asuvad vaokesed, mis on praktiliselt läbipaistmatud. Vagude vaheline kahjustamata klaasipind moodustab aga perioodilise pilude süsteemi, mis lahutab liitvalguse spektriks. Sellist difraktsioonivõrega saadud spektrit nimetatakse difraktsioonispektriks ehk normaalspektriks. Difraktsioonivõre kui spektraalriista peamised karakteristikud on nurkdispersioon ja lahutusvõime. Nurkdispersioon näitab kiirte kõrvalekaldenurga muutust lainepikkuse ühiku kohta. Lahutusvõime näitab seda, kui hästi erinevatele lainepikkustele vastavad spektrijooned on eristatavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
