TALVINE MÜÜRIMINE Mõningatel juhtudel on talveoludes müüritööde piir juba +5 C´ juures, sest mõned mördid nõuavad kivistumiseks just seda temperatuuri. Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon. Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st. - tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud - mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva.
5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatakse liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustatakse lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaetakse hoolikalt kaantega ja jäetakse töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes e proovikehad lahti, markeeritakse rakestataks ja paigutatakse lõplikuks kivistumiseks vette. e nihkkaliibriga 0,1 mm täpsusega 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdetaks ja kaalutakse 1 g täpsusega ning katsetatakse paindele ja survele, tihedus esitatakse täpsusega 10 kg/m3, painde- ja survetugevus täpsusega 0,5 MPa. Igast proovikehade kolmikust võetakse proov niiskusesisalduse määramiseks. Proov ikehade
bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel kivistuvad. Kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide valmistamisel. Tootmine
vormid täielikult ja vibreeriti veel 3-5 sekundi jooksul. 5. Tihendatud proovikehadelt eemaldatati liigne segu ja proovikehade vaba pind silutakse. Iga vorm proovikehadega varustati lipikuga, mis võimaldab proovikehi identifitseerida. Valmis proovikehad vormides kaeti hoolikalt kaantega ja jäeti töölauale kivistuma. 1 ööpäeva möödudes rakestati proovikehad lahti, markeeritakse ja paigutati lõplikuks kivistumiseks vette. 6. Pärast 28-päevast kivistumist proovikehad mõõdeti nihkkaliibriga ja kaaluti ning katsetatati paindele ja survele. Tulemused Tabel 1 Betoonisegu töödeldavus erineva plastifitsaatori sisaladuse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral lisandi töödeldavus (ø)mm Seg vesitsement Proovik
Mineraalsed sideained 1) Mineraalsed ja orgaanilised sineained: Mineraalne- moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul vedelast või taigna taolisest olekust kivitaoliseks. (Enamasti pulberkujulised) Orgaaniline- ei kivistu, seob ainult oma kleepuvusega (bituumen, liiv, vaik) 2) Õhksideaine ja vesisideaine, kasutuskeskkond Õhksideaine- kivistub ja säilitab tugevuse ainult õhus, kuivad kohad, ei talu vett (lubi, kips) Vesisideaine- kivistumiseks vaja vett, saab kasutada niiskuses (tsement, vesiklaas) 3) Õhklubja tootmine Toodetakse lähtematerjali põlemisel sahtahjudes 900- 1150c. Saadakse tükklubi, mis on poolfabrikaat. Tootmistehnoloogia oleneb lähtematerjalist. Tooraine 3 temp.tsooni- EELKUUMENDUS, PÕLETUS, JAHUTUS 4) Õhklubja kasutuskohad *Lubivärvid; krohvisegud; silikaatkivid; lisandina teise sideainete valmistamisel 5) Kivistumine madalatemperatuursetel ja kõrgtemperatuursetel kipsidel
Vee ärajuhtimiseks tuleb ehitada drenaaz. Drenaazi ehitamine on suur töö. Enne tuleks kontrollida, kas vundamendi niiskuskoormuse vähendamiseks on teisi võimalusi. Eelkõige peab maapinna kalle olema õige ning vihmaveerennid ja torud olema korras ja suunama vee hoonest eemale. EHITUSNIISKUS Ehitusniiskuse all mõeldakse lisaniiskust, mis satub materjalisse selle valmistamisel või paigaldamisel. Betoon ja mört sisaldavad palju vett, sest see on vajalik kivistumiseks. Lisaks niisutatakse neid kivistumise ajal kuivamispragude vältimiseks. Toores puidus on samuti palju vett. Niiskus satub konstruktsioonidesse ka siis, kui ehitamise ajal sajab või kui ladustatud materjali ei kaitsta sademete eest. Tänapäeval on ehitamisega kiire ja ehitusniiskuse kuivatamiseks ei kipu aega jääma. See aeg tuleb siiski leida, sest hallitanud, mädanenud või külmkahjustustest rikutud konstruktsioonide vahetamine on keeruline ja kulukas. NIISKUSKAHJUSTUSED 1
Seinte või avade asukohad märgitakse alusele märke nõõriga või pliiatsiga. Vaheseina müürides võib alusele pärast mõõtmisi kinnitataudjuhtmed. Neile märgitakse avade asukohad ja hiljem ka telliste jaotus. Ehitatakse kõrgus ja vertikaalmõõtmete jaoks majakad nurkadesse ning seinte lõpppunktidesse. TALVINE MÜÜRIMINE Mõningatel juhtudel on talveoludes müüritööde piir juba +5 C´ juures, sest mõned mördid nõuavad kivistumiseks just seda temperatuuri. Temperatuuri lanbedes aeglustub ka kivistumis reaktsioon. Müüritõid võib talvel teha kui mört ei hakka liiga vara jäätuma st. - tardumisreaktsiooni seisukohalt on ülearune vesi mördist kas tellisesse imendunud või välja auranud - mördi tardumisreaktsioon on arenenud nii kaugele, et pärast hilisemat sulamist säilitab müür vajaliku tugevust ja temperatuuri tõustes toimub lõpplik kivistumine, algkivistumise aeg on umbes 2 ööpäeva.
müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad. Hüdraulilised ained vajavad kivistumiseks vett. Nende plussiks on see, et neid saab kasutada ka erinevates niiskustingimustes. [3] Mineraalsed sideained jagunevad keemilise koostise järgi gruppidesse: lubjad, magneesiumsideained, tsemendid, kipsid, vesiklassid ja põlevkivituhksideained [3]. 5 2. SIDEAINETE SAAMINE 2.1. Õhklubja saamine
· Kasutada võimalikult jämedat terastikulist koostist 13 TTK · Valida vähe vett nõudev täiteaine · Vältida pinnalt murenenud kivimaterjali · Mitte kasutada liiga suurt plastifikaatori annust · Vajadusel kasutada kahanemist vähendavat lisaainet. 6.3.Kastmine järelhooldusena Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse. Plastsete kahanemispragude ärahoidmiseks ei või seda kasutada, kuna kastmist (pihustamist) võib alustada alles siis, kui vesi ei uhu enam pinnalt tsementi ja peenmaterjali. Ei sobi talvetingimustes. Jahe vesi jahutab betooni pinda ja võib nii tekitada pragunemist põhjustavaid temperatuurikõikumisi. Kui plaadi betoneerimisel on kasutatud tavalisest betoonist kiiremini kuivavat betooni ja eesmärgiks on pinna kiire katmine, siis ei kasutata järelhooldusena veega kastmist
valmis krohvisegu kuiv krohv krohvi kandematerjalid isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks: õhksideained mis kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhus(lubi, kips) vesisideained e. hüdraililised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement) Kustumis kiiruse järgi jagatakse lubjad: 1. Kiirelt kustuvaiks (alla 8 min) 2. Keskmiselt kustuvaiks (8-25min) 3. Aeglasti kustuvaiks (üle 25min) Hüdrauliline lubi saadakse mergliliste lubjakivide põletamisel (900 kraadi) mille toormaterjal sisaldab 6-20% savi, kivistub ka niiskes keskonnas Eritsemendid Valge portland tsement - Valmistataks puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist mille
Keel suunab suitsu, muidu suits läheks otse taha. Keel hoiab ka praeahju. Tagant ei tohi kive vastu laduda, kuna see lükkab praeahju välja. Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures. Malm paisub 1 mm Raud 1,2 mm vask 1,7 mm. Soojamüüri pöörde kohad peavad olema suuremad. P.3.3 Kamina, ahju ja pliidi kuivatamine ja sissekütmine Valumass peab kuivama 3 nädalat. Kivistumine peab toimuma lõplikult. Kohene kütmine peatab kivistumise protsessi. Valumass vajab niiskust kivistumiseks. Kuivamise ajal hoida kõik luugid ja uksed lahti. Võib ka kuivatada soojapuhuriga või võimsa lambiga. Sissekütmisel ei tohi kütta ahju täiesti soojaks. Kütta 7-8 korda. Pärast iga kütmist jätta luugid ja tahmatopsid lahti. Ustel ja luukidel ei tohiks olla kondentsi pärast viimast kütmist. Pärast viimast kütmist sulgeda kõik luugid ja siibrid. P.4.1 Kamina, ahju ja pliidi ehitamisel kasutatavad metalltooted.
survetugevus”. Katsekehad on kuubi või silindri kujulised. Kuupide nimimõõdud (küljepikkused)- 100, 150, 200, 250 ja 300mm. Silindrite läbimõõdu nimimõõtmed d (h=2d)- 100, 113, 150, 200, 250 ja 300mm. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1…0,2, st. tsement kivistumisel seob endaga 10…20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni.
Meetod väldib plastsete kahanemispragude moodustumist, kui katmine tehakse kohe valu järel või juba sel ajal. Kilega katmise eeliseks on võimalus kaitsta värsket pinda sademete eest; • betooni pinna katmine märja kattega ja selle kaitsmine kuivamise eest; • betooni pinna hoidmine silmnähtavalt märjana, kasutades selleks sobivat vett. Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse; • tuvastatud sobivusega hooldeainete kasutamine. Vedelate pritsitavate järelhooldusainete ülesanne on moodustada betooni pinnale kile, mis peaaegu täielikult välistab niiskuse läbipääsu. Nende kasutamine on efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka plastse kahanemispragunemise seisukohalt piisavalt varakult. Järelhooldusainete kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on
saadud tugevused 5 Sideained Sõltuvalt keemiliselt päritolult jagatakse: · anorgaanilised (mineraalsed) · orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen) Käsitleme mineraalseid sideaineid aineid, mis vedel-sitkest olekust lähevad üle tahkesse olekusse e. Kivistuvad. Täitematerjaliks: liiv, kruus, kivid, killustik. 5.1 Jagunevad: · Õhksideained - kivistuvad õhu käes ja ei talu hiljem vett · Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett ja on ka hiljem märjas keskkonnas vastupidavad · Õhksideained: õhklubi, kips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. · Hüdraulilised siseained : tsemendid, portland-tsemendid, hüdrauliline lubi. · Hüdraulilised sideained võivad peale tardumist kivistuda nii õhus kui vees. 5.2 Kivistamise tingimused · normaaltingimustes (niiskus ja to=20oC) kivinevad sideained · termiliselt so. aurutamisega kivistatavad sideained
· Kahjulikud lisandid materjalides ja vees; · Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega). Optimaalne tsemendihulk betoonis oleks selline, et ta täidaks kõik täitematerjali vahesed tühemed ja, et ta kataks kõik terad vähemalt tsemenditera paksuse kihiga. Betoonis peab olema vähemalt optimaalne hulk tsementi. Ülearu suur tsemendihulk hakkab vähendama betooni tugevust. Betooni kivistumisel tsement seob oma kaalust 10...20% vett e. kivistumiseks vajalik V/T=0,1...0,2. Tugevus määratakse küll 28 päeva vanuselt, tegelikult klass tõuseb aja möödudes. 2.6 Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid. Bituumen baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad väliskuju järgi: · Rullmatejralid (nt ruberoid) · Plaatmaterjalid (nt plaatruberoid) · Valumaterjalid (valatakse kohapeal) Ruberoid Suure grupi katusekattematerjalide üldnimetus. Klassikalise ruberoidi tugikihiks on
0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Seepärast kasutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva
ja 15 cm puhul 1,1. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8- 15 korda väiksem. Seepärast käsutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement-tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsement-tegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsement-tegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ja ei ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb käsutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Betooni tugevust võib ligikaudu arvutada järgmise katselisel teel leitud valemiga:
gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesium-sideained, vesiklaasid, tsemendid, põlevkivituhk-sideained jne. Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained: õhk-sideaineteks ja vesi- sideaineteks. 88 Õhksideained kivistuvad ja säilitavad oma kõvaduse ainult õhus. Sellisteks on lubi ja kips. Õhksideaineid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideained vajavad kivistumiseks vett. Neid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes. Neid saab kasutada ka seal, kus on veeauru. Näiteks on vesisideaineks tsement. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis on ehitussideaine? 2. Kuidas jagunevad orgaanilised sideained? 3. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained? 7.2. Õhklubi Õhklubi on peamine lubi-sideaine. Seda nimetatakse ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim sideaine
annaabi.ee 
