aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Ligikaudu kümne tuhande aasta jooksul on inimene aretanud palju loomatõuge ja taimesorte, mis oluliselt erinevad oma kunagisest looduslikest esivanematest. Sarnaselt võisid liigid muutuda ka looduslike tegurite mõjul. · Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile- väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad on. Uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega.
Evolutsiooni tõendid Angeelika Sooba 1. Paleontoloogia andmed Paleontoloogia uurib fossiile. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Paleontoloogid uurivad erineva vanusega kivimikihtides säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.
Evolutsioon Maa elu ajalooline areng, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba
Kohastumused (pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilmise). Uued liigid kui levila jaguneb üksteisest. Selleks, et leida tõendeid evolutsiooni toimumise kohta võrreldakse: kivistisi, organismide ehitust, loodete arengut, organismide DNA-d ja kehavalke. Organism sureb, mattub setete alla kus hapnikuvaene keskkonda takistab lagunemist, katub pika aja jooksul aina rohkem setete kihtidega, tema koed asenduvad mineraalainetega ja tekib kivistis. Võrreldes kivistisi erineva vanusega kivimikihtides näevad teadlased kuidas organismid on aja jooksul muutunud. Sügaval on vaenmad erinevad rohkem tänapäeva organismidest. Ehituse võrdlemine, mida sarnasem on ehitus seda lähemalt on nad suguluses. Looted sarnased algul. Hilisematel arenguetappidel ilmenvad ühe enam kindlale liigile iseloomulikud tunnused. Teadlased uurivad DNA-d ja kehavalke, et kindalks teha, milline on organismidevaheline sugulus. Kuna DNA määrab valkude sünteesi siis annab ka valude uurimine teavate organ
anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas silmalaug.BIOGENEETILINE REEGEL-Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid.Kõikidel selgroogsete loodetel
(0-27 kraadi juures). ,,Kuum katel"-150-250 kraadi ookeani põhjas kuumaveeallikate piirkonnas. · Sotsiaalne-See on inimühiskonna, tema kultuuride, riikide, tehnoloogiate jne. ajalooline areng ning omandatud kogemuste teadmiste jne. kuhjumine järglaspõlvkondades. Algas 2 miljonit aastat tagasi. Evolutsiooni tõendid: 1) Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel elanud organismidest(fossiilid). Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste
4. Leia õige lauselõpp! 3 p. 1. Esimesteks maismaataimedeks olid: c) samblad 2. Imetajad põlvnevad: d) roomajatest. 3. Kõige liigirohkemaks taimerühmaks on kujunenud tänapäevaks: d) õistaimed. 5. Milline on paleontoloogia osa evolutsiooni selgitamisel? 3 p. See annab kõige otsesemaid andmeid elu ajaloost maal. See on teadnus mööndunud aegadel elanud organismidest. Pateontoloogilisednuuringud on nidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemate kihtidega on tegemist, seda rohkem sarnanevad organismid tänapäevastega. 6. Milles seisnes Cuvier katastroofiteooria?3 p. Ta selgitas katastroofteooriat kui organismide väljasuremist. 7. Leia sobivad paarid! 3 p. 1. esimesed maismaataimed b. samblad 2. tänapäeval liigirikkam organismirühm c. õistaimed 3. imetajad põlvnevad a. roomajad
Stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal Sotsiaalne evolutsioon Bioloogilise täiustumise teatud tasemel võis saabuda ühiskondliku organiseerituse ja sotsiaalse pärandumise selline hüppeline tõus, mis põhjustas loodusliku valiku järsu nõrgenemise ja bioloogilise evolutsiooni pidurdumise Palentoloogia tegeleb möödunud aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Palentoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid kivistisi e. fossiile Homoloogilised organid Organite homoloogsus Elundite põhiehituse sarnasus Rudimendid inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (kolmas silmalaug, silmhambad ja tarkusehambad, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik) Taimeriigi evolutsioon · Vetikad o 500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes
>eukarüoodid->hulkrakne I Ajalooline meetod. Palentoloogia, Fossiil väljasurnud org. jäänused või jäljendid. Surnud org. säilivad kivististena juhul kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reakts. käigus hästi säilivate mineraalidega. Suuruse järgi jagunevad fossiilid 1.) makrofossiilid silmaga nähtav 2.) mikro mikrosk. nähtav. paleontoloogia teadus möödunud aegadelelanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi, Ajalooline vanus jaguneb suhteline vanus näitab, millised org. eksisteerisid varem, millised hiljem. absoluutne näitab kivististe tegelikku vanust. radioaktiivsete elem. ja isotoopide meetodit. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine e. geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivimite vanuse hinnangu alusel. II Võrdlusmeetodid a.) feneetiline vaadeldakse org. ehitust, elundite ehitust ja embrünaalsust
Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma
annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel in individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. See ongi looduslik valik. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad populatsioonid elukeskkonnaga. Kui mingi liigi populatsioon satub senistest erinevatesse tingimustesse, võib kujuneda ka uus liik. Evolutsiooni tõendid Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui
Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7.) See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Kuidas tõestatakse evolutsiooni toimumist paleontoloogiast lähtuvalt. Fossiilid ehk kivistised on ammusetel aegadel elanud organismide jäänused. Nende vanust saab määrata samades kivimikihtides leiduvate laialt levinud ja teadaoleva vanusega fossiilide abil. Mida sügavamal asub kivimikiht koos kivististega, seda kaugemast ajast need pärinevad. Kivistised võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. 4. Kuidas tõendatakse evolutsiooni võrdlevast anatoomiast lähtuvalt. Võrdlev anatoomia uurib organismide ehituse sarnasust ja erinevust. Mida sarnasem on kahe liigi anatoomia, seda lähemalt on nad omavahel suguluses. 5
See näitab, et selgroogsete organismide looted on arengu varajastel etappidel väga sarnased. Näiteks on neil lõpusepilude algmed. See tõendab nende organismide sugulust ja viitab põlvnemisele lõpustega lähtevormist. 8. Kuidas on evolutsioon tõenditeks: a) kivitised e. fossiilid Nad annavad teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Kivitised on kauges minevikus elanud organismiide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. Võrreldes kivitisi eri vanusega kivimikihtides, saab teada, kuidas organismid aja jooksul on muutunud. b) erinevate organismide valkude võrdlemisel saadud andmed Sarnased kehavalgud viitavad nende sugulusele. Mida sarnasemad on eri liikide DNA ja kehavalgud, seda lähedasemas suguluses need liigid on. c) rudimendid Inimesel ja ka teistel loomadel on selliseid kehaosi, mis pole nende jaoks vajalikud, kuid mis on vajalikud alamate loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel. Rudimendid
1) Kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. 2) Olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast 3) Suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Paleontoloogias kasutatakse kahte vanuse mõistet: 1) Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. 2) Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Võrdlusmeetodid (organismide omavaheline võrdlemine ja nende võrdlemine väljasurnud organismidega)
jääda. 2) Olelusvõitlus – isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast 3) Suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile – väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Paleontoloogias kasutatakse kahte vanuse mõistet: 1) Suhteline vanus – näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. 2) Absoluutne vanus – näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Võrdlusmeetodid (organismide omavaheline võrdlemine ja nende võrdlemine väljasurnud organismidega)
kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (kui mitte arvestada žeste). EVOLUTSIOONI TÕENDID PALEONTOLOOGIA Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Kivististeks ehk fossiilideks nimetatakse geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid: karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid ning elutegevuse jälgi: roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne. HOMOLOOGILISED ORGANID Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele. BIOGENEETILINE REEGEL
terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) Paleontoloogia kivististe vanuse määramine: Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegeliku vanust, seda kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel
Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. MARMOR Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. Erineva värvuse ja mustriga, hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel. LOODUSKIVIMATERJALIDE TOOTMINE Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist
· Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik inimeste tervisele · Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele. 6. Põhjavesi * Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. * Maapinna poorsetes kivimikihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja selliseid kihte nim vettkandvateks. Vettkandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivid. * Vettkandvad kihid asenduvad vettpidavate kihtidega, so vett mitteläbilaskva materjaliga. Tuntum neid on savi. * Vesi liigub pinnases seni, kuni kohtub vettpidavat kivimikihti ja jääb sellele püsima. Koha geoloogilisest ehitusest sõltuvalt vahelduvad vettkandvad ja vettpidavad kihid ning seetõttu on põhjavesi maakoores kihilise paigutusega.
Liigitekke peamisteks teguriteks on: Mutatsioonid Geenitriiv Looduslik valik Geograafiline isolatsioon Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: Arvukuse tõus Levila laienemine Ristumisbarjääri teke Geograafiline eraldatus Evolutsiooni tõendid Paleontoloogia teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja loomajäänuseid kivistisi ehk fossiile Kivististeks ehk fossiilideks nim geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud jäänuseid (karpe, kodasid, koorikuid, skelette, soomuseid, seemneid) ning elutegevuse jälgi (roomamis- ja puurimisjälgi, ussikäike jne) Organismide homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus, mis viitab ühisele eellasele Inimesel esinevad jääkelundid, mida pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (nt
Iriidiumiga on seotud mitme uue hüpoteesi sünd. Juba poolteist sajandit kestavad vaidlused, seletamaks hiiglasuurte dinosauruste väljasuremist 65 miljonit aastat tagasi. On selge, et see oli seotud globaalsete katastroofidega Maal. Nobeli preemia laureaat Harold Urey oletas, et dinosauruste huku põhjustas Maa kokkupõrge suure komeediga, mis tõi kaasa olulisi muutusi biosfääris. Teine Nobeli preemia laureaat Luis Alvarez avastas 65 milj. aasta vanustes Itaalia kivimikihtides erakordselt suure iriidiumisisalduse - 30 korda suurema kui varasemates ja hilisemates kihtides. Niisama vanades Taani kivimikihtides on iriidiumisisaldus koguni 160 korda suurem. Iriidiumianomaaliaid on avastatud 30 kohas Euroopas, Uus-Meremaal ja Ameerikas. Selline anomaalia on leitud ka endises NSV Liidus, Mangõslaki poolsaarel. Vastavad uurimised jätkuvad nüüd UNESCO egiidi all ja näivad kinnitavat Urey-Alvarezi hüpoteesi iriidiumi sisaldava komeedi kokkupõrkest Maaga.
Maa külgetõmbejõud tõmbab kõiki veeosakesi allapoole, aga kõik korraga august läbi ei mahu. Tekib pöörlemine. Samamoodi võis tekkida pöörlemine kosmoses, kui palju osakesi raskusjõu mõjul üksteise külge tõmbuma hakkas, mis juhtus siis kui moodustus Päikesesüsteem. Praegu on teadlased seisukohal, et Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid tekkisid gaasilis-tolmja udukogu osakeste kondenseerumisel ja liitumisel, mis lõppes u. 4,6 miljardit aastat tagasi. Maa kivimikihtides olevate vanimate kivimite vanus ei ulatu kaugemale kui u. 4 miljardit aastat. Selle daatumiga alustatakse ka arhaikumi aegkonda. Varasemat aega Maa ajaloos (4,6 miljardit - 4 miljardit), mille kohta pole kivimis ühtegi fakti, nimetatakse hadaikumi ajastuks. See on ajavahemik, mille kohta meil pole otseseid geoloogilisi fakte, vaid mille kohta saame teha vaid oletusi teoreetiliste mudelite põhjal. Praegu arvavad teadlased, et Maa on tekkinud u
Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas ta looduslikku valikut. 14. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat? Mõlemad väidavad, et organismid täiustuvad. Lamarck esitas seisukoha, et elujooksul tekkinud tunnused päranduvad edasi, kuid Darwin välistas selle. 15. Selgita millised „käegakatsutavad“ faktid ja mil viisil viitavad tänapäeval evolutsiooni toimumisele. Paleontoloogia — Maakoort moodusavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile, mis on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Organite homoloogsus — elundite põhiehituse sarnasus. Viitab ühisele eellasele. Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased, sabakont. Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid
populatsioonis.Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. 6.Selgita millised „käegakatsutavad“ faktid ja mil viisil viitavad tänapäeval evolutsiooni toimumisele. Paleontoloogia — Maakoort moodusavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile, mis on väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Organite homoloogsus — elundite põhiehituse sarnasus. Viitab ühisele eellasele. Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased, sabakont. Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid
J. B de Lamarck - esimese terviklik evolutsiooniteooria, elu tekib isetärkamise teel ja on pidevas arengus C. Darwin teadusliku evolutsiooniteooria looja, (looduslik valik liikide muutumise peame põhjus, olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest Kivistised ehk fossiilid maakoores leidub rikkalikelt fossiile väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismi jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Pinnapoolsemates kihtides aga rohkem. Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Homoloogilised elundid tõendab ühtset päritolu ja põlvnemist ühisest eellasest. Nt. selgroogsete loomade jäsemeluud on homoloogilised. Rudimendid ehk mandunud elundid talituselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad
> Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. > Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks,mida kasutatakse betooni täitematerjaline,teedeehituses jms. > Paekivi on kasutusel ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandsemendi toorainena , samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. > Moondekivimid e. metamorfsed on moodustanud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides ,mille tulemusena on muutunud kivimi esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. > Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. > Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel. Looduskivimaterjalide tootmine > Tootmine lahtisest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivsit: murdumise , vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega.
tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla. Enamus neist orgudest on kujunenud aluspõhja ning täidetud kvaternaarsete setetega nn mattunud orud. Nt Vasavere, savala, Kunda mattunud orud. 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Maakoores paiknevad lõhed, Es on karstivormidega seotud väikesed lõhed, mis tekivad eelkõige kergesti murenevates kivimikihtides nagu paekivi. Karstialas piki tektoonilis lõhesid tungib pinnavesi kergesti maasse, kus liikudes kulutab ja lahustab ümbritsevaid kivimeid, mille käigus lõhed aja jooksul laienevad ning ühinevad. P-E. 18. Mis on kaljuvoor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm. Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas
Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid. MARMOR Marmorid on moodustunud dolomiidist või lubjakivist ümberkristallumise tulemusena. Erineva värvuse ja mustriga, hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt viimistlustöödel. LOODUSKIVIMATERJALIDE TOOTMINE Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massiivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkumise või ka saagimisega. Ehituselement eraldatakse toorikplokist
Maateaduste alused I (4.okt) Pindmiselt voolava vee geoloogiline tegevus. -Veenusel pinnatemp ~480'C. Laava jahtub väga aeglaselt ja ultraaluselised laavad käituvad veele sarnaselt. -Marsil leitud jälgi suhteliselt hiljutises geoloogilises minevikus (suurusjärk 100 MAT) vedela vee võimalikust olemasolust. -Jupiteri kuu Europa. Pinnal asuva jää kihi all võib olla vedel ookean (või soojem, konvekteeruv jää). Soojusallikaks on seal loodelised jõud kivimikihtides, mida põhjustab Jupiteri gravitatsioon. Erosioon tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine. (kivist/settest) Abrasioon voolavas vees kaasaaskantavate tahkete osakeste poolt põhjustatud ,,erosioon". Mõlemad kokku denudatsioon Vihmapiiskade erosioon. Enne paksu alustaimestiku teket oli selle osa väga suur. Vee voolamise tüübid. Laminaarne veeosakesed liiguvad paralleelsetel trajektooridel ja kihid omavahel ei segune. Turbulentne
III iga populatsiooni indiviid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Ja suurema tõenäosusega jäävad ellu ning annavad paljunemisvõimelisi järglasi need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad populatsioonid elukeskkonnaga. Evolutsiooni tõendid. Paleontoloogia andmed. Paleontoloogia on teadusmöödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile- väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamal kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Kivistise vanused määramine. Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geoloogilise ajaarvamise peamiseks meetodiks
annaabi.ee 
