Kõik see aitaks kaasa Maardu linna külastatavuse kasvule, mis omakorda tõstaks linna tuntust. Nii saavad inimesed, kel on selle linna osas ekslikult eelarvamusi olnud näha, mida ühel väikesel linnal tegelikult pakkuda on. Tunnen end hästi öeldes, et elan Maardus, olen uhke oma kodulinna üle. Ma olen siin üles kasvanud ja kõrvalt näinud selle linna arengut. Mu sõbrad, kellele olen oma kodulinna tutvustanud, on kirjeldanud Maardut kui rohelist oaasi enne Tallinna kõrgeid kivimaju. Inimesi paelub selle erilise linna omapära. Isegi kui edasises elus peaksin sattuma elama kaugele, jään hea sõnaga meenutama häid aegu, inimesi ja seda linna, mis on mulle väga armsaks saanud.
või raudbetoonist karkass, kuid on võimalik ka lasta ehitada eramajale puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud, mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati. Voodriks olid enamasti puidust lauad, mis lisaks voodrile tagasid ka tuuletõkke. Tänapäeval pannakse tavaliselt voodriks tuuletõkkeplaat, mis kaetakse plekist või plastikust laudisega ja need omakorda kaetakse kas kipsplaatidega, saepuruplaatidega ja muudest materjalidest plaatidega.
rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Püha pauli katedraal Londonis omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku, Carlo Rossi rajades Aleksandri teater, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti
Tallinna raad ei kuuletunud ise samuti alati mitte esimesel korral Venemaalt saadetud korraldustele.(Vene aeg Eestis) Näiteks vaieldi algul vastu 18.saj. lõpu katkuepideemia ajal saabunud korraldusele, mis käskis likvideerida kalmistud linnas ning keelas kirikutesse matmise. (Mõned tähtsamad tegelased siiski eriloa alusel maeti kirikutesse.) Kõrgkeskajal elanikkonna kasvades tekkis vajadus uute eluruumide järele. Puumajade asemele linnas kerkis üksteise kõrvale juba kivimaju. Kivi on teadagi niiske ja külm. Eeslinnade eestlaste puumajakesed pidid sunniviisiliselt mahutama ära ka rootsi ja tsaari soldateid. Nii rõskus kui ülerahvastatus lõid nakkushaiguste puhkemiseks soodsad tingimused. Eriti suur suremus oli laste seas. Surma lõikust soodustasid elanikkonna madal haridustase, ebausu lokkamine ja meditsiini küündimatus. Inge Org
Esimesed sajandid linnana 1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud asula Lübecki õigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Eestimaa, sh. Rakvere Saksa Ordule, kes omakorda pantis selle aastal 1347 Liivi Ordule. Ordu ehitas lihtsalst ringmüürilinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, millest sai Rakvere foogti asupaik. 14. sajandi keskel oli Vallimäe põhjajalamil ehk nüüdsel Teatrimäel ka saviga seotud müüridega kivimaju. 15. sajandi II veerandil ehitati kivikirik, 1508 hakati Teatrimäele rajama frantsisklaste kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed. Vene-Liivi sõjas oli Rakvere aastail 1558-1581 venelaste võimu all ja sai tugevasti kannatada. Seejärel oli linn rootslaste käes. 1602. aastal läks Rakvere kolmeks aastaks poolakatele, kes aastal 1605 linnuse purustasid.
Keskaegne linn Keila kool 7.c klass Linnade isandad Igal linnal oli oma isand ehk maahärra, ta oli linna asutaja Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa l...
sajandi lõpp ja 14. sajand. Seejärel jäi areng seisma. Alevi peamiseks hoonetüübiks oli raud- või paekivivundamendile püstitatud ühe- või kaheruumiline maja, millel olid väikesed klaasaknad, kelpkatus ning sõrestikseinad (vahvärkhooned). Tolleaegsete majade alusmüürid on maa sees 1-1,5 m kõrguselt säilinud. Alev kadus linnuse eest ilmselt vahetult enne Liivi sõda (16. sajandi algul) ning siirdus praeguse Lihula linna alale, kus seni paiknesid ilmselt vaid eestlaste puitelamud. Kivimaju hakati seal ehitama alles 15. sajandi lõpul. Ka leiumaterjal on iseloomulik eestlastest käsitöölistele. Keskajal oli Lihula üks tähtsamaid kiriklikke keskusi. 1667. aastal on üks Lihula kodanik öelnud, et piiskopi ajal oli Lihulas viis kirikut: esimene mäel (linnuse kabel), teine kloostris (tsistertslaste klooster), kolmas alevis (Elisabethi kirik), neljas Johannese kirik (kabel) ja viies puukirik (Antoniuse kabel). Tsistertslaste kloostri täpne rajamise aeg ei ole teada
Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge viilkatusega majad. Majad olid keskajal ehitatud tihedalt üksteise vastu sellel põhjusel, et linna ümbritses müür ning ruumi oli vähe. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Majad nii kivist kui puust. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju. Majad olid ehitatud sein- seina vastu. See oli ka peamiseks põhjuseks miks keskajal tulekahju tekkimisel võis terve linn või kvartal maha põleda. Linna turg Linna südameks oli turuplats. Turgu peeti raekoja esisel platsil. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu
(Pullat, 1980) 11 Joonis 4. Vaade Tartu Tähetornile.(Foto Tartu linna koduleht). Joonis 5. Vaade Tartu Kaubahoovile Aleksandri ja Kauba tänava nurgalt 1906 aastal (Foto Tartu linna koduleht-http://www.tartu.ee/vaateid_vanast_Tartust/rakendus/tartu_kaardid.swf). 1826 aastaks oli linnas 824 maja, neist 697 puidust ja 127 kivist, sajandi keskpaigaks oli hooneid juba üle 1000 (kivimaju 202) (Pullat, 1980). 1893 aastal nimetati Dorpat taas ümber Jurjeviks ja algas taas venestamine.(Pullerits,2005). 12 Tartu Eesti Vabariigi ja NSVL ajal 20. sajand 1905 aasta revolutsioonile vaatamata toimus Tartus aktiivne ehitustegevus, ehitati peamiselt väljaspool Kesklinna ja juugendstiilis hooneid, nende seas sai ka 1906 aastal teater „Vanemuine“ endale uue hoone (Pullat,1980).
ja vaevast möödas. Suurte majade vundamente ei rajata orgaanilisele pinnasele (muld, turvas) ega külmumispiirist kõrgemale. Väikemajade puhul need reeglid ei kehti, sest koormused on väikesed ja pole mõtet teha tarbetut tööd vundamendi süvistamiseks. Palkidest talumajad ehitati väga madala vundamendiga- pandi lihtsalt kivi iga nurga alla ja sellest piisas. Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1] Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint (4)-, plaat (3)-, post (2)- ja (1) vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga. [2] Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija
jalutasid relvastatud valvurid. Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Majad ehitati tihedasti üksteise kõrvale, sest ruumi oli linnamüüride vahel vähe. Tänavad olid väga kitsad 2-3 meetrit. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju. Keskaegse linna tänavaid nimetati seisuste (Rüütli tn., Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega
Köleri 10, 12, 14, 16a ja 16 jt). Aastatel 19111914 ehitati Weizenbergi ja Koidula tänava äärde rida juugendstiilis puidust üürimaju (A. Weizenbergi 10, 12, 14; L. Koidula 10a, 7 ja 9). 1930. aastatest pärinevad Kadrioru funktsionalistlikud ja art déco sugemetega kortermajad ning villad Koidula tänaval ja Narva maanteel (Narva maantee 55). Sama aastakümne teisel poolel ehitati Kadriorgu ka üksikuid suuremaid funktsionalismimõjulisi või esindustraditsionalistlikke kivimaju (A. Weizenbergi 8, L. Koidula 3, 14a, 22, F. J. Wiedemanni 6, J. Poska 49 jt). Köleri tänava lõpuosa hoonestati nn Tallinna maja tüüpi kivitrepikodadega puumajadega. 1934. aastal toimusid Kadrioru staadionil I Eesti mängud, mille raames toimus I üldtantsupidu, kus osales üle 1500 tantsija. II tantsupidu toimus Kadrioru staadionil 1939. aastal. Lk 9/20 TALLINN TURISTIDELE
alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen, Alvar Aalto ja Reima Pietilä on soome arhitektuuri viinud maailmasse. Neid 3 nime teab iga soomlane. Rahvuslikud suurkujud. Saarinen:Tartu Pauluse kirik (1911-1913) Tallina raekoja projekt 1923. läks koos poja ja naisega Ameerikasse. Ehitusmaterjale on alati vähe, elu ja olu on olnud suhteliselt tagasihoidlik (sest on nn kauge ja külm maa).
Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted. Kui öeldakse soome arhitektuur, siis mõealdakse palju avatust ja seotust loodusega. Neljakandiline, palju aknaid. Enamus elamuid on puumaju, alles hiljuti on hakatud ehitama kivimaju. Eliel Saarinen, Alvar Aalto ja Reima Pietilä on soome arhitektuuri viinud maailmasse. Neid 3 nime teab iga soomlane. Rahvuslikud suurkujud. Saarinen:Tartu Pauluse kirik (1911-1913) Tallina raekoja projekt 1923. läks koos poja ja naisega Ameerikasse. Ehitusmaterjale on alati vähe, elu ja olu on olnud suhteliselt tagasihoidlik (sest on nn kauge ja külm maa).
Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Londoni Püha Pauli katedraal omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus Venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli, luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, Peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku; Carlo Rossi, rajades Aleksandri teatri, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamik klassitsistlikud); linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud on Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning Peterburi tsentrum.
emastel putukatel on kohastunud vere imemiseks peamiselt soojaverelistelt loomadelt. Isased sääsed toituvad nektarist. Hallasääsk on tuntud malaaria plasmoodiumi levitajana. Eestis on põhilised vereimejad metsa- ja laulusääsed. Eestis on levinud sääse Culex pipiens pipiens alamliik, kes ründab peamiselt linde. Alamliik Culex pipiens molestus ehk majasääsk elab looduses soojematel aladel (Lõuna-Euroopa). Meil elab see alamliik ainult elamutes, eelistades keskküttega kivimaju ja on elanikele väga tülikas kaaslane. Tema vastsete arenemiseks piisab ainult lillevaasis olevast veest. Surusääsklased on välimuselt pistesääskede sarnased, kuid ei ime kunagi verd. Valmikud on lühiealised, ei toitu. Isasputukatel on sulgjad tundlad. Vastsed arenevad veekogude põhjamudas ja moodustavad seal bentose biomassist põhilise osa. Mõnede liikide nagu Chironomus plumosus vastsete veri on punane. Kihulased on väikesed, mõne millimeetri pikkused, jässaka kehaga, kärbseid
moodustavad ebamõistlikult suure osa korterist, sest need elamud ei ole algselt ehitatud aastaringseks elamiseks. Joonis 1.20 Suvitusvilla Tallinnas Pirital Purje tänavas. 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud Kuigi palju räägiti arhitektide ringkondades ja kirjutati ka toonastes ajalehtedes vajadusest ehitada Tallinna eeslinnadesse ja ka mujale Eesti linnadesse rohkem kivimaju, nagu tehakse Riias ja Helsingis, jätkus puitelamute ehitamine hoogsalt ka pärast Eesti vabariigi iseseisvumist. Tallinna majaks nimetatakse 1920. 1930. aastail Tallinnas ehitatud korterelamu tüüpi (vt. Joonis 1.21), mida iseloomustab keskne kivist trepikoda, samas kui ülejäänud hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis. Kivitrepikoda tulenes uutest 29
annaabi.ee 
