Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 cm ja koorekesta paksus 48 cm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm.
Esimesi vilju hakkab puu kandma seitsmeaastaselt, kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni kulub keskmiselt 11 kuud, 4 kuu vanuselt on kookospähklid suuruselt täiskasvanud. Toores vili on värvuselt roheline, valmides aga tumepruun. Kookospähkel koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Kookospähklil on peale selle, et ta on väärtuslik toiduaine, ka tööstuslik otstarve. Nimelt valmistatakse pähklit ümbritsevast kiudkestast vastupidavat nööri, matte, kotte ja mitmesuguseid muid punutisi. Kookospähkli toitekoe energeetiline väärtus: 100g/399 kcal. Päritolu ja import: Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit.
eralduvat higi, soolad ja lõhnad. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse turbavillast kraasvatti tekkide, patjade ja vattrõivaste täiteks, kangaid ja ka vilti, millest tehakse viltveste ja kübaraid. Kookoskiud Kookospalmi vili (kookospähkel) on suur, 2,5 kg raskune üheseemneline luuvili, mis on veest kergem. Vilja luukesta ümbritseb kiudkest. Kiudkestast saab kookoskiudu ehk koiiri. Kiud on punakad kuni pruunid 15 – 30 cm pikad. Elastsed, väga hallituskindlad, ei karda niiskust ega kõdune. Viljad korjatakse küpselt, kohe eemaldatakse koored. Kiud saadakse koorelt kätte neid merevees leotades. Puuvilla ajalugu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores
praetud liharoogade juurde. 2. Kirjuta joonisel juurde muna koostisosad 1.lubikest ehk munakoor 2.õhuvahe, mis suureneb muna vananedes 3.koorealune kiudkest ehk kile 4.munavalge väline ehk vedelkiht 5.munavalge sisemine ehk tihekiht 6.rebuköidik, mis hoiab muna tsentris 7.rebukest ehk viteliinkest 8.iduketas 9.munarebu ehk munakollane 3. Tee KAKS ideekaarti – muna kasutamine suurköögis ja restoraniköögis Suurköögis
Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on valgustundlik: peal pigmendikiht, selle all retseptorrakud (fotoretseptorid) – kepikesed (must-valge
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm.
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga.Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool 9 asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks
Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor) Munavalge ja rebu on arenevale lootele toitainete tagavaraks. Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori
Rebu koosneb vaheldumisi paiknevast kuuest valgest ja kuuest kollasest rebu kihist ning neid katvast rebukilest (vitelliinkest). Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela e latebraga. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees püsivas asendis. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel (23% kogu munavalgest), keskmine tihe (57%), keskmine vedel (17%) ja sisemine tihe e keeriskiht (3%). Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (e munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm.
Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale, kus tekib vähendatud ümberpööratud kujutus. Sensorirakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaali, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab
Väljahingamisel: 1) Rinnaõõs väheneb ning õhk surutakse kopsudest välja. 2) Lihased lõtvuvad. 3) Roided liiguvad alla- ja sissepoole. 4) Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb. Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi. Meeleelundid Nägemine – Kepikesed - mustvalge nägemine. Talitlevad hämara valguse korral. Kolvikesed - värviline nägemine. Valgusärrituse vastuvõtmine. Silmamuna: 1)Kiudkest- Kaitseb; Toestab; Varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. Lihaste kõõlused kinnituvad sellele. 2)Soonkest- sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Annab silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest
kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni kulub keskmiselt 11 kuud, 4 kuu vanuselt on kookospähklid suuruselt täiskasvanud. Toores vili on värvuselt roheline, valmides aga tumepruun.Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili, mis koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse. Selle all on tugeva käsna taoline kiudkest. Järgneb 0,5 -1 cm paksune tugev luukest, mille sees on 1-1,5 cm paksune valge toitekiht. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Et toitekiht sisaldab väga suurel hulgal organismile vajalike vitamiine ja rasvhappeid, siis tarbitakse seda ka värskena toiduks. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Tervistav kookospiim
sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik;
Värvilist valgust segustamine: diskol, teatris, arvutil, teleril .. Värvinägemine Melleorganitest on silm kõige arenenum. Suuteline fikseerima küünlavalgust 200 km kauguselt. Taluma valgust , kus on u 200 000 küünalt. PÄIKE ESE- SILM- AJU Meie nägemiselund koosneb kolmest lülist: 1)PERIFEERNE (ääreala), silmamuna 2) NÄGEMISTEED, milleks on närvikiududest koosnevad nägemisnärvid. 3) NÄGEMISKESKUS e peaaju Silma kolm kesta: kiudkest, toetab silmamuna, eesmine osa e sarvkest e silmamuna ( valge). Soonkest- eesosa moodustab vikerkesta e iirise. Võrkkest: asub silma sisepinnal, suurima nägemisteravusega kesknärvisüsteemi ülipeene struktuuriga talituslik osa, milles asuvad valgustundlikud närvid. Üle 130 000 000. 7 mln kolvikest ja 130 mln kepikest. Päevavalguse ja värvinägemise retseptorid. Optika süsteem: Valgus läbib murdudes läbi läätse ja satuvad silma sisepinnale võrkkestale, kus nad
seleeni. 50-70% väärtuslikke rasvu ja palju mineraalaineid – K, Mg, Ca, P. Kookospähkel Kasvab Lääne-Indias, Sri Lankal, Filipiinidel, Malaisias, Brasiilias, Indoneesias. Kookospalm 20-30m puul kasvab 60 lapsepea suurust pähklit, kuni 2-2,5kg raskused viljad. Koosneb mitmest kihist: o Rohekas või helepruun nahkjas ja veekindel koor, mis kohe pärast koristamist eemaldatakse. o 4-6cm paks tugev kiudkest – nöör, matid, kotid, punutised – tööstuslikuks otstarbeks. o 0,5cm väga kõva luukest, selle kolmnurga tömbis tipuosas on 3 süvendit e nn iduauku, millest 2 on kinnikasvanud ja 1 kaetud õhukese kestaga – idu väljub. Kui kõik 3 iduauku on kinni kasvanud, võib ühes neist areneda pärli taoline kalliskivi – 1 kord 11000 kookospalmi kohta. o Õrn 1cm punakaspruun seemne toitekiht
Kookospähklid kasvavad 20-30 m kõrgustel palmipuudel, mille ladvas on 20-30 hiigelsuurest 4-6 m pikkusest sulgjast lehest koosnev lehvik. Ühe puu kohta tuleb kuni 60 lapsepea suurust, s.o kuni 2,5 kg kaaluvat luuvilja kookospähklit. Luuvili koosneb mitmest kihist, neist kõige pealmine on rohekas või hekepruun, nahkjas ja veekindel koor, mis kohe pärast koristamist eemaldatakse. Sellele järgneb 4-6 cm paksune, tugev, kuiva vammi taoline kiudkest. Järgneb 0,5 cm paksune väga kõva luukest, mis on vähemal või suuremal määral kolmnurga kujuline. Luukesta all on õrn 1 cm paksune punakaspruun seemne toitekiht. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Lõige enam on kookospiima 6-7 kuu vanustes pähklites. Hilisemal pähkli küpsemisel vedelik tahkestub valgeks viljalihaks. See omandab aga kahjuks seebimaitse ja muutub seetõttu söömiskõlbmatuks. Kookospiim
Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju 176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus - koosneb: - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest) - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha) 177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus Ripsmed – kaitsevad silmamuna Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte
Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju 176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus - koosneb: - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest) - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha) 177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus Ripsmed – kaitsevad silmamuna Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte
Rebu sisemusse viib iduketta juurest rebutaela kael, mis lõpeb rebutaela ehk la tebraga. Mõnikord esineb rebu pinnal vereplekke, mis võivad sinna sattuda munarebu vabanemise ajal folliikulist. Munavalge koosneb neljast kihist: väline vedel, keskmine tihe, keskmine vedel ja sisemine tihe ehk keeriskiht. Rebu paikneb keeriste abil munavalge sees enam- vähem püsivas asendis. Munavalget ümbritseb sise mine koorealune kiudkest ehk munakest (paksus ca 22 µm), mis on välimise koorealuse kiudkestaga (paksus ca 48 µm) liitunud. Muna jämedas otsas on kiudkestad üksteisest eraldunud, mille tulemusena moodustub muna säilitamisel õhuruum. Kanamunas moodustab väline vedel munavalge kiht keskmiselt 23% kogu munavalgest, järgmised kihid vastavalt 57, 17 ja 3%. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks
annaabi.ee 
