Referaat "Kiudbetoon- omadused, kasutusalad" (0)

  Marion Alexandra Jallai  KIUDBETOON- OMADUSED,  KASUTUSALAD    REFERAAT  Õppeaines: EHITUSMATERJALID  Ehitusinstituut  Õpperühm: KK 11  Juhendaja: Sirle Suviste  Tallinn 2020 


2    SISUKORD  SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 3   1.   KIUDBETOONI AJALUGU............................................................................................................ 4   2.   KIUDUDE ÜLESANNE BETOONIS ............................................................................................. 5   2.1   Kiudbetooni omadusi muutvad kiud ......................................................................................... 5   2.1.1   Teraskiud........................................................................................................................... 6   2.1.2   Basaltkiud ......................................................................................................................... 7   2.1.3   Polüpropüleenkiud ............................................................................................................ 8   2.1.4   Klaaskiud .......................................................................................................................... 9   2.1.5   Süsinikkiud ..................................................................................................................... 10   2.1.6   Asbest- ja looduslikud kiud ............................................................................................ 10   3.   KIUDBETOONI KASUTUSVALDKONNAD ............................................................................. 12   3.1   Vundamendid .......................................................................................................................... 12   3.2   Seinad ...................................................................................................................................... 12   3.3   Põrandad ................................................................................................................................. 12   3.4   Vahelaed ................................................................................................................................. 13   3.5   Tunnelid .................................................................................................................................. 14   3.6   Sillad ....................................................................................................................................... 14   4.   KIUDBETOONI EELISED JA PUUDUSED ................................................................................ 15   4.1   Kiudbetooni eelised võrreldes tavabetooniga ......................................................................... 15   4.2   Kiudbetooni puudused võrreldes tavabetooniga ..................................................................... 15   KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... 17   VIIDATUD ALLIKAD .......................................................................................................................... 18    


3    SISSEJUHATUS  Tavalist  betooni  iseloomustavad  suur  survetugevus  ja  väike  tõmbetugevus.  Betooni  tugevuse  parandamiseks, et seda saaks kasutada suurtes konstruktsioonides erinevates kohtades. Tavalise betooni  armeerimiseks on armatuuri kasutamine vajalik, aga see nõuab ette projekteerimist, transporti, paigaldust  ja  suuremat  tööjõudu.  Samuti  võivad  kaasneda  klassikalise  armeeringuga  risk,  et  armatuur  on  valesti  paigaldatud ja konstruktsiooni kvaliteet halveneb. Need aspektid muudavad tavalise betooni armeerimise  aeganõudvaks ja kulukamaks. [1]  Kiudbetooniga  ei  kaasne  selliseid  probleeme,  kuna  betoonisegu  sisse  segatavad  kiud  moodustavad  betoonile  armeeringu  ja  tavalise  terasvarraste  paigaldamine  armatuurina  pole  vajalik.  Betooni  armeerimiseks kiudbetoonis kasutatakse erinevatest materjalidest kiude ning ka nendest kiududest tehtud  vardaid, trosse ja punutud kangaid. Kiudbetooni eeliseid tavabetooni ees on mitmeid, nendest põhilised  on aja-, ning kulude minimaalsus. Samuti saab kiudbetooni kasutada erinevates keskkondades. [1] 


4    1.  KIUDBETOONI AJALUGU  Betooni  puhul  on  iseloomustavad  omadused  suur  survetugevus  ja  väike  paindetugevus.  Betoonile  lisatakse armeering, et võrdsustada paindetugevus survetugevusega ning suurendada löögikindlust. [1]  Ajaloos on erinevad kiud on mänginud rolli ehitusmörtide tugevdamises pikalt. Tehnoloogia, et ehituses  saviplokke armeerida õlgedega või loomakarvadega, mõtlesid välja juba muistsed egiptlased. [2] 3500  aastat  tagasi  on  ka  Mesopotaamias  täheldatud  hobusekarvade  ja  õlgede  kasutamist  mördisegus  [3].  Populaarsust  kogus  ka  ehituses  savionnide  kiududega  armeerimine  Lõuna-Ameerikas.  Asbestikiude  hakati laialdaselt kasutama betooni armeerimiseks 20. sajandi esimesel poolel. [2]  1910.  aastal  on  täheldatud  kõige  esimesed  katsed  naelte  ja  metalllaastude  kasutamisest  betooni  tugevdamisel [2]. Klaas- ning teraskiudusid on hakatud laiemalt kasutama betoonis 1930-1940ndatel [3].  1960ndatel  hakati  Ameerika  Ühendriikides  kiudbetooni  kasutamist  ja  katsetamist  ehitusel  võtma  tõsisemalt,  sest  militaarobjektide  puhul,  näiteks  lennuradade,  on  vajalik  betooni  suurem  löögitugevus  ning 1970ndatel toodeti edukalt betooni paindetugevust suurendavad ning pragude tekkimist takistavad  kiutüübid. [2]  Betooni armeerimine kiududega  tänapäeval pole ainult militaarehitusega seotud vaid seda kasutatakse  laialdaselt  erinevates  monteeritavates  betoonelementides.  Kõige  uuem  kiudbetooni  kasutuskoht  on  vahelaed, veel kasutatakse kiudbetooni torkreetbetoonis, põrandates ning vundamentides. [2]  Esimene  kiudbetoonist  vahelagi  valati  Belgias  2004.  aastal  ning  Eestis  valati  2005.  aastal  esimene  vahelagi  Tabasalus,  2006.  aastal  toimus  Tallinas  Kotkapoja  tänaval  esimese  mitmekorruselise  büroohoone ehitamine [2].           


5    2.  KIUDUDE ÜLESANNE BETOONIS  Põhilised ülesanded kiududel betoonis on nihke-, surve-, painde-, ja tõmbepingete vastu võtmine ning  mahukahanemise ja deformatsioonide vähendamine. Kiudude arv betoonis peab olema piisavalt suur, et  kiud  saaksid  asetseda  üksteise  kõrval  võimalikult  ühtlaselt  tagamaks  betooni  ühtlase  pinge-  ja  energiajaotuse. [4]  Suur kiudude arv betoonis tagab ka suurte pragude vältimise. Väikse prao tekkimisel  kandub energia  kõrval asetsevate kiude sisse ning kogu konstruktsioonis toimub ühtlane pingejaotus. [4]  Kiudude ankurdus betoonis peab olema piisavalt hea, vastasel juhul jääb kasutamata kiudude tugevus  ning kasutegur betooni armeerimisel on väike. Kiudude hea ankurduse saavutamiseks on arendatud välja  erinevate kujudega kiud. [4]  Väiksemate  sünteetiliste  kiudude  ülesanne  on  parandada  betooni  mahukahanemist.  Nende  maht  on  betoonis  tavaliselt  1 %    ning  need  vähendavad  mahukahanemist  takistades  vee  kerkimist  pinnale.  Väikeste sünteetiliste kiudude pikkus on kuni 25 mm. [4]  Mahukahanemise vähendamise ülesannet  vähem koormatud konstruktsioonides  täidavad ka suuremad  sünteetilised  kiud.  Betoonkonstruktsioonide  hea  vastupanu  keemilisele  keskkonnale  ning  suurem  tulepüsivus  on  omadus,  mis  näitab  sünteetiliste  kiudude  efektiivsust.  Suuremate  sünteetiliste  kiudude  ülesanne on ka asendada metallarmatuuri, kui selle kasutamine pole lubatud. [4]  2.1  Kiudbetooni omadusi muutvad kiud  Kiududel, mida kasutatakse betooni armeerimiseks on erinevad mehaanilised näitajad (Tabel 1).  Tabel 1. Erinevate kiumaterjalide ja kiudude mehaanilised omadused [4] 


6    Materjal  Suhteline  tihedus  t/m3  Läbimõõt,  paksus μm     Pikkus  mm  Elastsus- moodul  GPa  Tõmbe- tugevus  MPa  Purunuemis- deformatsioon  %  Betoon  1,8-2,40  10000- 20000,0  -  20-40  1-4  0,01-0,02  Asbest  2,55  10-15,0  5-40  164  200-1800  2-3,00  Süsinikkiud  1,16-1,95  0,02-30,0  3-jätkuv  30-390  600-2700  0,5-2,40  Klaaskiud  2,70  12,5  10-50  70  600-2500  3,60  Polüpropüleenkiud  1,16  13-104,0  6  17-20  900-1000  8-11,00  Teras  7,68  100-600,0  10-60  200  700-2000  3-5,00    2.1.1  Teraskiud  Teraskiududel (Joonis 1) on  mitmeid tootmisviise ning need on kõige enim kasutatavad kiud betooni  armeerimiseks kuna neil on suur tõmbetugevus ning  tootmine on teraskiu puhul soodsam, kui näiteks  klaas-või  süsinikkiu  [4].  Teraskiud  erinevad  tõmbetugevuse  ja  ankurduse  omaduste  poolest.  Tõmbetugevus  on  teraskiul  200-2600 MPa.  [5]  Põhilised  tootmisviisid  teraskiududel  on  freesimine,  külmalt traadi tõmbamine ning metalllehest kiudude lõikamine [6]. Kiudude pikkus on kuni 70 mm ning  pikkuse ja läbimõõdu suhe 20-100. Kuju poolest on kiud otstest koonilised, lainelised või painutatud  ning  freesitud  kiud  on  tavaliselt  korrapäratu  kujuga.  Kiudude  materjal  on  roostevabast  terasest  või  galvaniseeritud terasest. Katsetega on selgunud, et kõige paremad omadused annavad teraskiudbetoonile  külmalt tõmmatud traadist lainelised kiud pikkusega 50-60 mm ning pikkuse ja läbimõõdu suhtega 50- 80 otstest kõverdatud kiud. [6]   Töödeldavus  ja  transport  on  teraskiude  tõttu  ebasoodne  ning  seetõttu  ei  tohiks  teraskiudude  hulk  moodustada rohkem kui 1,5-2 % betoonimahust. Samuti betooni vibreerimisel liiga pikalt vajuvad kiud  segu alumisse kihti ja kiudude kasutegur kaob, sest betooni omadused on paremad ainult siis kui kiud on  segus ühtlaselt hajutatud. [4] 


7      Joonis 1.  Erinevad teraskiudude tüübid [6]    2.1.2  Basaltkiud  Basalt on looduslik vulkaaniline tardkivim, mis on ehituses laialdaselt kasutuses ning seda kasutatakse  ka kiudude valmistamiseks. Varasemalt oli basaldi kasutamiseesmärk armeerida erinevaid toru-, plastik- , ja muid detaile. Betooni tugevdamiseks on hakatud basalti kasutama viimase 14. aasta jooksul. [5]  Basaltkiu (Joonis 2) tootmine on sarnane klaaskiu tootmisele, aga odavam, sest basaltkiu tootmiseks on  vajalik purustatud basaltkivim, klaaskiu tootmisel on vaja rohkem toormaterjale. Basaltkivimi omadused  võivad erineda kaevanduspiirkonniti, mis tähendab, et ka kiu omadused on mõjutatud algse toormaterjali  kvaliteedist. [4]  Keemiline  koostis  sarnaneb  basaltkiududel  klaaskiududega,  kuid  basaltkiud  on  vastupidavamad  leelistele,  sooladele  ning  hapetele.  Vastupidavus  nendele  elementidele  võimaldab  basaltkiudbetooni  kasutamist  sildade  ning  teiste  rannakonstruktsioonide  ehitamisel.  [7]  Basaltkiude  saab  kasutada  temperatuuridel -200 °C kuni 800 °C [4]. 


8      Joonis 2. Basaltkiud [4]  2.1.3  Polüpropüleenkiud  Polüpropüleenkiude  (Joonis  3)  kasutatakse  põhiliselt  tasanduskihtides,  kuivsegudes  ning  mahukahanemispragude vähendamiseks vähekoormatud konstruktsioonides, kuna betooni kivistumisel  on  omane  betoonikahanemine  ning  pragunemine.  Pragunemine  toimub  betooni  tihenemisel,  tahked  osakesed hakkavad vajuma ning samal ajal liigub vesi segu pinnale. Kuivas keskkonnas võib toimuda  plastiline mahukahanemine, sest vesi aurustub plastilise betooni pinnalt kiiremini, kui betooni valgumise  tulemusena  vesi  jõuab  koguneda  betooni  pinnale.  [7]  Värske  betooni  omaduste  paranemiseks  piisab  0,1 %-lisest  polüpropüleenkiu  sisaldusest  betoonisegus,  juba  kivistunud  betooni  puhul  ei  avalda  kiud  mõju [4].   Polüpropüleenkiude lisamine betooni suurendab selle tulepüsivust ning  temperatuuri vastupanu. Kiud  võivad  olla  erineva  pikkuse  ja  läbimõõduga,  enim  levinud  kiud  on  12 mm  pikad  ning  läbimõõduga  ~20 µm. [4] 


9      Joonis 3. Polüpropüleenkiud [8]    2.1.4  Klaaskiud  Klaaskiudude  (Joonis  4)  kasutamine  betoonis  on  vajalik  karmimates  keskkondades  asetsevates  konstruktsioonides.  Klaaskiud  ei  korrodeeru  ning  on  leelisekindlad,  mis  tähendab,  et  nende  kasu  on  kõige suurem ehitistes, mis võivad olla mõjutatud keemiliste ühendite poolt. Tsirkooniumoksiidi sisaldus  tooraines näitab kiu leeliskindlust. Tavaliselt jääb tsirkooniumoksiidi sisaldus üle 19 %. Klaaskiude saab  ka  kasutada  samal  eesmärgil,  mis  polüpropüleenkiude  seetõttu,  et  klaaskiud  vähendavad  plastset  kuivamispragunemist. Klaaskiudude pikkus on tavaliselt 3 kuni 30 mm. [7]    Joonis 4. Klaaskiud [9]   


10    2.1.5  Süsinikkiud  Süsinikkiududel  (Joonis  5)  on  väike  mahukaal,  hea  temperatuuritaluvus,  väike  soojuspaisumine,  suur  tõmbetugevus, suur vastupanu keemilistele ühenditele ning suur jäikus. Süsinikkiudude tootmine on aga  väga  kallis  ja  keeruline  võrreldes  teiste  kiudude  tootmisega  ning  seetõttu  pole  nende  kasutamine  betoonisegu tugevdamisel väga levinud.  Kui kiudbetooni tugevdamiselt kasutatakse süsinikkiude, siis  on need tavaliselt pigil põhinevad kiud, sest nende tootmine on odavam. [4]    Joonis 5. Süsinikkiud [4]  2.1.6  Asbest- ja looduslikud kiud  Asbest  (Joonis  6)  on  maavara,  mida  kaevandatakse  ning  selle  omadused  on  hea  soojusisolatsioon,  keemiline ja mehaaniline vastupanu ning hea painduvus. Asbesti kasutamine on keelatud, sest see tekitab  tõsiseid ja eluohtlike haigusi hingamisteedes. [4]    Joonis 6.  Asbestkiud [4] 


11    Looduslike  kiudude  kasutamine  on  levinud  arengumaades  ning  loodussõprade  hulgas.  Tugevusomadused  olenevad  tavaliselt  loodusliku  kiu  päritolust,  aga  pigem  kasutatakse  looduslikke  kiude betoonisegu vormimisomaduse ja töödeldavuse parandamiseks, kuna betooni survetugevusele ja  paindetugevusele mõjuvad need halvasti. [4] 


12    3.  KIUDBETOONI KASUTUSVALDKONNAD  3.1  Vundamendid  Vundamentide ehitusel kasutatakse kaht tüüpi vundamente: lint- ja plaatvundamendid. Lintvundamendid  valatakse seinte või muude kandvate konstruktsioonide alla lindina. Plaatvundamendi puhul valatakse  vundamendi kandva osaga koos põrandaplaat. [7]  Kiudbetooni,  mida  kasutatakse  põrandate  valamisel  nimetatakse  ARMIXTM  betooniks.  Kiudbetooni  kasutamine põranda valamisel on kergem, sest ei ole vajadust klassikalise armeeringu jaoks. Klassikalise  armeeringu puhul asetatakse armatuur konstruktsiooni tõmbetsooni, aga valesti paigutatud armatuur võib  seada ohtu betoonikonstruktsiooni kvaliteedi. Kiudbetoon on ühtlaselt armeeritud ning see võimaldab  valada mitmekorruseliste majade vundamente tavaarmeeringut kasutamata. [7]  3.2  Seinad  TAB-WallTM  betoon on kiudbetoon, mida kasutatakse seinte valamisel. Seinte valamisel on kiudbetooni  kasutamine  otstarbekam  seetõttu,  et  nagu  ka  vundamentide  valamisega,  pole  vaja  seinu  klassikaliselt  armeerida ning see kiirendab ja lihtsustab ehitust. TAB-WallTM  kiudbetooniga valatakse ennastkandvaid  seinu, tugiseinu ning kandvaid välis- ja siseseinu. Paigaldus toimub seintel samasuguste meetoditega,  mis tavabetooni puhul ning TAB-WallTM kiudbetooni on võimalik ka valada koos tavaarmatuuriga, mis  parandab konstruktsioonide lõpptulemust. [7]  3.3  Põrandad  Eestis  on  kiudbetooni  kasutamine  põrandavalamisel  laialt  levinud  Nimelt  valatakse  umbes  90 %  põrandatest kiudbetooniga. Teraskiudbetoon on põhiline põrandaplaatidena kasutatav kiudbetoonitüüp  ning sõltuvalt keskkonnast ja vajadusest kasutatakse teisi kiutüüpe betooni armeerimisel. [7]  Väga  paljud  tööstuste  põrandad,  parkimismaja  põrandad,  lennurajad  ning  maanteed  on  teraskiudbetoonist. Sellised põrandad ja ehitised peavad olema kõige rohkem kindlustatud pragunemise  eest  ning  need  peavad  taluma  suuri  jõudusid  ilma  suurte  deformatsioonide  tekkimiseta.  Teraskiud  muudavad põrandate kandevõime suuremaks ning parandavad oluliselt betooni vastupidavust suurtele  koondatud jõududele. [5] 


13    3.4  Vahelaed  Vahelagede  ehitamine  nõuab  üldjoontes  palju  tööd  ning  projekteerimist.  Armeeringu  projekterimine,  transport  ning  paigaldamine  muudab  ehitusprotsessi  aeganõudvamaks  ja  kulukamaks.  TAB-SlabTM  betooni vahelae süsteem muudab teatud vaheseinade puhul projekteerimise ja ehitusprotsessi kergemaks,  sest TAB-SlabTM koosneb APC1 varrastest ning kiudbetoonist (Joonis 7). Kiudbetooni ja APC (joonis   olemasolu muudavad tavalise armeeringu ebavajalikuks. [7]    Joonis 7. Kiudbetoonist vahelagi koos APC varrastega [1]      1 Anti Progressive Collapse (APC) väldib konstruktsiooni varisemist posti või kandeseina purunemisel      


14    3.5  Tunnelid  Teraskiudbetooni  kasutamine  tunneliehituses  on  laialt  levinud,  sest  see  talub  hästi  surve-ja  paindekoormust. Teraskiudbetooni kasutamine tunneliehituses tagab madala hoolduskulu ning lihtsustab  ja kiirendab konstruktsioonide ehitust. [1]  3.6  Sillad  Merevesi on tavabetooni jaoks liiga agressiivne keskkond, seetõttu on ehitatud sildasid, kus kandepostide  omaduste säilitamiseks on lisatud betoonile süsinik-, basalt-, ning klaaskiude. Nende kiudude lisamine  betoonile  väljastab  betooni  korrudeerumise  ning  pikendab  betooni  eluiga.  Samuti  on  sildade  ehitusel  eelpingestatud  sillatalades  hakatud  tavaarmeeringu  asemel  kasutama  teraskiude,  millele  toetuvad  teraskiudbetoonplaadid. [5] 


15    4.  KIUDBETOONI EELISED JA PUUDUSED  4.1  Kiudbetooni eelised võrreldes tavabetooniga  Ehitusprotsessid  võivad  olla  aeganõudvad  ning  kulukad  ning  üks  põhilisi  kiudbetooni  eeliseid  on  kindlasti see, et ehitus sujub kiiremini kuna pole vajadust tavaliste armatuuride paigalduseks. [1]  Kiudbetooni eelised [1]:  •  kiudude paiknemine tagab armeeringu kogu ristlõike ulatuses ning puudub risk, mis võib tekkida  valesti paigaldatud armatuuriga;  •  pole vajadust spetsiaalsete armeerijate jaoks; 
•  TAB-SLAB™ ja ARMIX™  Extra betoon ei vaja vibreerimist; 
•  kiudbetooni kasutamine on lihtne, mugav ja kiire; 
•  kiudbetooni saab valada kohe peale raketiste paigaldust; 
•  ei ole vaja armeeringut ette projekteerida, armatuuri tellida, transportida ega paigaldada ning see  säästab aega;  •  mahukahanemisega seotud pragunemisrisk on väiksem; 
•  betooni suurem painde- ja survetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid; 
•  talvel puudub armatuuri puhastamise kohustus jääst ja lumest ning armatuuri eelsoojendamine  pole vajalik. Armatuuri puudumisel pole raketise lumest puhastamine keeruline;  •  konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad; 
•  armatuuri ettevalmistamiseks pole vaja platsi; 
•  betooni löögikindlus on suurem.   4.2  Kiudbetooni puudused võrreldes tavabetooniga  Kiudbetooni puudused on [7]:  •  suure kiussialdusega tekib betoonil halb töödeldavus; 
•  betooni pumpamisel mikserautoga võivad tekkida niinimetatud kiupallid, mis tekitavad torudes  ummistusi ning muudavad pumpamisprotsessi aeglasemaks;  •  kiudude halb jaotus segus avaldab negatiivset mõju betooni tugevusele. 


16    Kiupallide  tekkimise  vältimiseks  tuleb  kiud  segus  õigesti  doseerida  ning  lisada  õigeaegselt.  Tuleb  ka  kontrollida komponentide järjestust segumasinasse lisamisel ning veenduda, et segumasin on töökorras  ning efektiivne ettenähtud kiudude ühtlaseks jaotamiseks. [7]     


17    KOKKUVÕTE  Kiudbetoonis armeeringu jaoks on võimalik kasutada erinevaid teras-, polüpropüleen-, klaas-, basalt-,  looduslik- ja süsinikkiudusid. Asbesti kasutamine minevikus on olnud ka armeeringu puhul tavaline, aga  nüüdseks on see keelatud tõsiste eluohtlike faktorite tõttu. Kiudbetoonist on võimalik valada erinevaid  konstruktsiooni osasid nii, et nad saavutavad oma maksimaalse surve-, ja tõmbetugevuse. [4]  Kiudbetoonil on hulk eeliseid tavabetooniga võrreldes, neist põhilised on aja- ja kulude minimaalsus. [1]   


18    VIIDATUD ALLIKAD  [1]  Rudus,  Betotrade,  „·  Kiudbetoon  ·  kiudbetoon“.  http://www.kiudbetoon.ee/kiudbetoon.htm  (vaadatud dets 02, 2020).  [2]  Rudus,  Betotrade,  „·  Kiudbetoon  ·  lisainfo“.  http://www.kiudbetoon.ee/ajalugu.htm  (vaadatud  dets 01, 2020).  [3]  T. Truuts, „TERASKIU JA BETOONI VAHELISE NAKKETUGEVUSE UURIMINE“, Tartu,  Eesti Maaülikool, 2018, lk 62.  [4]  R.  Aren,  „KIUDBETOONI  KASUTAMINE  EHITUSES  JA  SELLE  MEHAANILISED  OMADUSED“, Tartu, Eesti Maaülikool, 2015, lk 92,  [5]  S.-M.  Udras,  „TERASKIUDUDE  KUJU  JA  OMADUSTE  MÕJU  KIUDBETOONELEMENTIDE PAINDETUGEVUSELE“, Tartu, Eesti Maaülikool, 2016, lk 101.  [6]  „· Kiudbetoon · teraskiud“. http://www.kiudbetoon.ee/teraskiud.htm (vaadatud dets 01, 2020).  [7]  M.  Lindpere,  „ERINEVATE  KIUDUDEGA  KIUDBETOONPLAATIDE  MEHAANILISTE  OMADUSTE UURIMINE“, Tartu, Eesti Maaülikool, 2016, lk 85.  [8]  Rudus, Betotrade„· Kiudbetoon · polukiud“. http://www.kiudbetoon.ee/polukiud.htm (vaadatud  dets 01, 2020).  [9]  Rudus, Betotrade„· Kiudbetoon · klaaskiud“. http://www.kiudbetoon.ee/klaaskiud.htm (vaadatud  dets 01, 2020).   

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Kiudbetooni ajalugu
• 2. Kiudude ülesanne betoonis
  • 2.1 Kiudbetooni omadusi muutvad kiud
    • 2.1.1 Teraskiud
    • 2.1.2 Basaltkiud
    • 2.1.3 Polüpropüleenkiud
    • 2.1.4 Klaaskiud
    • 2.1.5 Süsinikkiud
    • 2.1.6 Asbest- ja looduslikud kiud
• 3. kiudbetooni kasutusvaldkonnad
  • 3.1 Vundamendid
  • 3.2 Seinad
  • 3.3 Põrandad
  • 3.4 Vahelaed
  • 3.5 Tunnelid
  • 3.6 Sillad
• 4. kiudbetooni eelised ja puudused
  • 4.1 Kiudbetooni eelised võrreldes tavabetooniga
  • 4.2 Kiudbetooni puudused võrreldes tavabetooniga
• kokkuvõte
• Viidatud allikad