Referaat "Kiudbetoon- omadused, kasutusalad" (0)

Marion Alexandra Jallai KIUDBETOON- OMADUSED, KASUTUSALAD REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: KK 11 Juhendaja: Sirle Suviste Tallinn 2020


SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 1. KIUDBETOONI AJALUGU................................................................................................................4 2. KIUDUDE ÜLESANNE BETOONIS..................................................................................................5 2.1 Kiudbetooni omadusi muutvad kiud................................................................................................5 2.1.1 Teraskiud..................................................................................................................................6 2.1.2 Basaltkiud.................................................................................................................................7 2.1.3 Polüpropüleenkiud....................................................................................................................8 2.1.4 Klaaskiud..................................................................................................................................9 2.1.5 Süsinikkiud.............................................................................................................................10 2.1.6 Asbest- ja looduslikud kiud....................................................................................................10 3. KIUDBETOONI KASUTUSVALDKONNAD..................................................................................12 3.1 Vundamendid.................................................................................................................................12 3.2 Seinad............................................................................................................................................12 3.3 Põrandad........................................................................................................................................12 3.4 Vahelaed........................................................................................................................................13 3.5 Tunnelid.........................................................................................................................................14 3.6 Sillad..............................................................................................................................................14 4. KIUDBETOONI EELISED JA PUUDUSED.....................................................................................15 4.1 Kiudbetooni eelised võrreldes tavabetooniga................................................................................15 4.2 Kiudbetooni puudused võrreldes tavabetooniga............................................................................15 KOKKUVÕTE........................................................................................................................................17 VIIDATUD ALLIKAD...........................................................................................................................18 2


SISSEJUHATUS Tavalist   betooni   iseloomustavad   suur   survetugevus   ja   väike   tõmbetugevus.   Betooni   tugevuse parandamiseks,   et   seda   saaks   kasutada   suurtes   konstruktsioonides   erinevates   kohtades.   Tavalise betooni armeerimiseks on armatuuri kasutamine vajalik, aga see nõuab ette projekteerimist, transporti, paigaldust ja suuremat tööjõudu. Samuti võivad kaasneda klassikalise armeeringuga risk, et armatuur on valesti paigaldatud ja konstruktsiooni kvaliteet halveneb. Need aspektid muudavad tavalise betooni armeerimise aeganõudvaks ja kulukamaks. [1] Kiudbetooniga  ei  kaasne selliseid  probleeme,  kuna betoonisegu  sisse segatavad kiud moodustavad betoonile   armeeringu   ja   tavalise   terasvarraste   paigaldamine   armatuurina   pole   vajalik.   Betooni armeerimiseks   kiudbetoonis   kasutatakse   erinevatest   materjalidest   kiude   ning   ka   nendest   kiududest tehtud vardaid, trosse ja punutud kangaid. Kiudbetooni eeliseid tavabetooni ees on mitmeid, nendest põhilised   on   aja-,   ning   kulude   minimaalsus.   Samuti   saab   kiudbetooni   kasutada   erinevates keskkondades. [1] 3


1. KIUDBETOONI AJALUGU Betooni   puhul   on   iseloomustavad   omadused   suur   survetugevus   ja   väike   paindetugevus.   Betoonile lisatakse armeering, et võrdsustada paindetugevus survetugevusega ning suurendada löögikindlust. [1] Ajaloos   on   erinevad   kiud   on   mänginud   rolli   ehitusmörtide   tugevdamises   pikalt.   Tehnoloogia,   et ehituses saviplokke armeerida õlgedega või loomakarvadega, mõtlesid välja juba muistsed egiptlased. [2] 3500 aastat tagasi on ka Mesopotaamias täheldatud hobusekarvade ja õlgede kasutamist mördisegus [3].   Populaarsust   kogus   ka   ehituses   savionnide   kiududega   armeerimine   Lõuna-Ameerikas. Asbestikiude hakati laialdaselt kasutama betooni armeerimiseks 20. sajandi esimesel poolel. [2] 1910.   aastal   on   täheldatud   kõige   esimesed   katsed   naelte   ja   metalllaastude   kasutamisest   betooni tugevdamisel  [2]. Klaas- ning teraskiudusid on hakatud laiemalt kasutama betoonis 1930-1940ndatel [3]. 1960ndatel hakati Ameerika Ühendriikides kiudbetooni kasutamist ja katsetamist ehitusel võtma tõsisemalt, sest militaarobjektide puhul, näiteks lennuradade, on vajalik betooni suurem löögitugevus ning 1970ndatel toodeti edukalt betooni paindetugevust suurendavad ning pragude tekkimist takistavad kiutüübid. [2] Betooni armeerimine kiududega  tänapäeval pole ainult militaarehitusega seotud vaid seda kasutatakse laialdaselt   erinevates   monteeritavates   betoonelementides.   Kõige   uuem   kiudbetooni   kasutuskoht   on vahelaed, veel kasutatakse kiudbetooni torkreetbetoonis, põrandates ning vundamentides. [2] Esimene kiudbetoonist vahelagi valati Belgias 2004. aastal ning Eestis valati 2005. aastal esimene vahelagi   Tabasalus,   2006.   aastal   toimus   Tallinas   Kotkapoja   tänaval   esimese   mitmekorruselise büroohoone ehitamine [2]. 4


2. KIUDUDE ÜLESANNE BETOONIS Põhilised ülesanded kiududel betoonis on nihke-, surve-, painde-, ja tõmbepingete vastu võtmine ning mahukahanemise ja deformatsioonide vähendamine. Kiudude arv betoonis peab olema piisavalt suur, et   kiud   saaksid   asetseda   üksteise   kõrval   võimalikult   ühtlaselt   tagamaks   betooni   ühtlase   pinge-   ja energiajaotuse. [4] Suur kiudude arv betoonis tagab ka suurte pragude vältimise. Väikse prao tekkimisel  kandub energia kõrval asetsevate kiude sisse ning kogu konstruktsioonis toimub ühtlane pingejaotus. [4] Kiudude ankurdus betoonis peab olema piisavalt hea, vastasel juhul jääb kasutamata kiudude tugevus ning kasutegur betooni armeerimisel on väike. Kiudude hea ankurduse saavutamiseks on arendatud välja erinevate kujudega kiud. [4] Väiksemate  sünteetiliste  kiudude ülesanne on parandada betooni mahukahanemist.  Nende maht on betoonis   tavaliselt   1 %     ning   need   vähendavad   mahukahanemist   takistades   vee   kerkimist   pinnale. Väikeste sünteetiliste kiudude pikkus on kuni 25 mm. [4] Mahukahanemise vähendamise ülesannet vähem koormatud konstruktsioonides täidavad ka suuremad sünteetilised   kiud.   Betoonkonstruktsioonide   hea   vastupanu   keemilisele   keskkonnale   ning   suurem tulepüsivus on omadus, mis näitab sünteetiliste kiudude efektiivsust. Suuremate sünteetiliste kiudude ülesanne on ka asendada metallarmatuuri, kui selle kasutamine pole lubatud. [4] 2.1 Kiudbetooni omadusi muutvad kiud Kiududel, mida kasutatakse betooni armeerimiseks on erinevad mehaanilised näitajad (Tabel 1). Tabel 1. Erinevate kiumaterjalide ja kiudude mehaanilised omadused [4] 5


Materjal Suhteline tihedus   t/ m3 Läbimõõt,  paksus μm m  Pikkus mm Elastsus- moodul GPa Tõmbe- tugevus MPa Purunuemis- deformatsioo n % Betoon 1,8-2,40 10000- 20000,0 - 20-40 1-4 0,01-0,02 Asbest 2,55 10-15,0 5-40 164 200-1800 2-3,00 Süsinikkiud 1,16-1,95 0,02-30,0 3-jätkuv 30-390 600-2700 0,5-2,40 Klaaskiud 2,70 12,5 10-50 70 600-2500 3,60 Polüpropüleenkiu d 1,16 13-104,0 6 17-20 900-1000 8-11,00 Teras 7,68 100-600,0 10-60 200 700-2000 3-5,00 2.1.1 Teraskiud Teraskiududel (Joonis 1) on mitmeid tootmisviise ning need on kõige enim kasutatavad kiud betooni armeerimiseks kuna neil on suur tõmbetugevus ning tootmine on teraskiu puhul soodsam, kui näiteks klaas-või   süsinikkiu  [4].   Teraskiud   erinevad   tõmbetugevuse   ja   ankurduse   omaduste   poolest. Tõmbetugevus on teraskiul 200-2600 MPa.  [5]  Põhilised tootmisviisid teraskiududel on freesimine, külmalt traadi tõmbamine ning metalllehest kiudude lõikamine  [6]. Kiudude pikkus on kuni 70 mm ning   pikkuse   ja   läbimõõdu   suhe   20-100.   Kuju   poolest   on   kiud   otstest   koonilised,   lainelised   või painutatud   ning   freesitud   kiud   on   tavaliselt   korrapäratu   kujuga.   Kiudude   materjal   on   roostevabast terasest  või  galvaniseeritud  terasest.  Katsetega  on  selgunud,  et   kõige   paremad   omadused  annavad teraskiudbetoonile  külmalt  tõmmatud  traadist lainelised  kiud pikkusega 50-60 mm ning pikkuse ja läbimõõdu suhtega 50-80 otstest kõverdatud kiud. [6]  Töödeldavus   ja   transport   on   teraskiude   tõttu   ebasoodne   ning   seetõttu   ei   tohiks   teraskiudude   hulk moodustada rohkem kui 1,5-2 % betoonimahust. Samuti betooni vibreerimisel liiga pikalt vajuvad kiud segu alumisse kihti ja kiudude kasutegur kaob, sest betooni omadused on paremad ainult siis kui kiud on segus ühtlaselt hajutatud. [4] 6


Joonis 1.  Erinevad teraskiudude tüübid [6] 2.1.2 Basaltkiud Basalt on looduslik vulkaaniline tardkivim, mis on ehituses laialdaselt kasutuses ning seda kasutatakse ka   kiudude   valmistamiseks.   Varasemalt   oli   basaldi   kasutamiseesmärk   armeerida   erinevaid   toru-, plastik-, ja muid detaile. Betooni tugevdamiseks on hakatud basalti kasutama viimase 14. aasta jooksul. [5] Basaltkiu (Joonis 2) tootmine on sarnane klaaskiu tootmisele, aga odavam, sest basaltkiu tootmiseks on vajalik   purustatud   basaltkivim,   klaaskiu   tootmisel   on   vaja   rohkem   toormaterjale.   Basaltkivimi omadused võivad erineda kaevanduspiirkonniti, mis tähendab, et ka kiu omadused on mõjutatud algse toormaterjali kvaliteedist. [4] Keemiline   koostis   sarnaneb   basaltkiududel   klaaskiududega,   kuid   basaltkiud   on   vastupidavamad leelistele, sooladele ning hapetele. Vastupidavus nendele elementidele võimaldab basaltkiudbetooni kasutamist   sildade   ning   teiste   rannakonstruktsioonide   ehitamisel.  [7]  Basaltkiude   saab   kasutada temperatuuridel -200 °C kuni 800 °C [4]. 7


Joonis 2. Basaltkiud [4] 2.1.3 Polüpropüleenkiud Polüpropüleenkiude   (Joonis   3)   kasutatakse   põhiliselt   tasanduskihtides,   kuivsegudes   ning mahukahanemispragude vähendamiseks vähekoormatud konstruktsioonides, kuna betooni kivistumisel on omane betoonikahanemine  ning pragunemine. Pragunemine  toimub betooni tihenemisel,  tahked osakesed hakkavad vajuma ning samal ajal liigub vesi segu pinnale. Kuivas keskkonnas võib toimuda plastiline   mahukahanemine,   sest   vesi   aurustub   plastilise   betooni   pinnalt   kiiremini,   kui   betooni valgumise   tulemusena   vesi   jõuab   koguneda   betooni   pinnale.  [7]  Värske   betooni   omaduste paranemiseks piisab 0,1 %-lisest polüpropüleenkiu sisaldusest betoonisegus, juba kivistunud betooni puhul ei avalda kiud mõju [4].  Polüpropüleenkiude lisamine betooni suurendab selle tulepüsivust ning temperatuuri vastupanu. Kiud võivad olla erineva pikkuse ja läbimõõduga, enim levinud kiud on 12 mm pikad ning läbimõõduga ~20 µm. [4] 8


Joonis 3. Polüpropüleenkiud [8] 2.1.4 Klaaskiud Klaaskiudude   (Joonis   4)   kasutamine   betoonis   on   vajalik   karmimates   keskkondades   asetsevates konstruktsioonides. Klaaskiud ei korrodeeru ning on leelisekindlad, mis tähendab, et nende kasu on kõige   suurem   ehitistes,   mis   võivad   olla   mõjutatud   keemiliste   ühendite   poolt.   Tsirkooniumoksiidi sisaldus   tooraines   näitab   kiu   leeliskindlust.   Tavaliselt   jääb   tsirkooniumoksiidi   sisaldus   üle   19 %. Klaaskiude   saab   ka   kasutada   samal   eesmärgil,   mis   polüpropüleenkiude   seetõttu,   et   klaaskiud vähendavad plastset kuivamispragunemist. Klaaskiudude pikkus on tavaliselt 3 kuni 30 mm. [7] Joonis 4. Klaaskiud [9] 9


2.1.5 Süsinikkiud Süsinikkiududel (Joonis 5) on väike mahukaal, hea temperatuuritaluvus, väike soojuspaisumine, suur tõmbetugevus, suur vastupanu keemilistele ühenditele ning suur jäikus. Süsinikkiudude tootmine on aga väga kallis ja keeruline võrreldes teiste kiudude tootmisega ning seetõttu pole nende kasutamine betoonisegu tugevdamisel väga levinud. Kui kiudbetooni tugevdamiselt kasutatakse süsinikkiude, siis on need tavaliselt pigil põhinevad kiud, sest nende tootmine on odavam. [4] Joonis 5. Süsinikkiud [4] 2.1.6 Asbest- ja looduslikud kiud Asbest (Joonis 6) on maavara, mida kaevandatakse ning selle omadused on hea soojusisolatsioon, keemiline ja mehaaniline vastupanu ning hea painduvus. Asbesti kasutamine on keelatud, sest see tekitab tõsiseid ja eluohtlike haigusi hingamisteedes. [4] Joonis 6.  Asbestkiud [4] 10


Looduslike   kiudude   kasutamine   on   levinud   arengumaades   ning   loodussõprade   hulgas. Tugevusomadused olenevad tavaliselt loodusliku kiu päritolust, aga pigem kasutatakse looduslikke kiude betoonisegu vormimisomaduse ja töödeldavuse parandamiseks, kuna betooni survetugevusele ja paindetugevusele mõjuvad need halvasti. [4] 11


3. KIUDBETOONI KASUTUSVALDKONNAD 3.1 Vundamendid Vundamentide   ehitusel   kasutatakse   kaht   tüüpi   vundamente:   lint-   ja   plaatvundamendid. Lintvundamendid   valatakse   seinte   või   muude   kandvate   konstruktsioonide   alla   lindina. Plaatvundamendi puhul valatakse vundamendi kandva osaga koos põrandaplaat. [7] Kiudbetooni,  mida  kasutatakse  põrandate  valamisel   nimetatakse   ARMIXTM  betooniks.  Kiudbetooni kasutamine   põranda   valamisel   on   kergem,   sest   ei   ole   vajadust   klassikalise   armeeringu   jaoks. Klassikalise armeeringu puhul asetatakse armatuur konstruktsiooni tõmbetsooni, aga valesti paigutatud armatuur võib seada ohtu betoonikonstruktsiooni kvaliteedi. Kiudbetoon on ühtlaselt armeeritud ning see võimaldab valada mitmekorruseliste majade vundamente tavaarmeeringut kasutamata. [7] 3.2 Seinad TAB-WallTM    betoon   on   kiudbetoon,   mida   kasutatakse   seinte   valamisel.   Seinte   valamisel   on kiudbetooni kasutamine otstarbekam seetõttu, et nagu ka vundamentide valamisega, pole vaja seinu klassikaliselt armeerida ning see kiirendab ja lihtsustab ehitust. TAB-WallTM  kiudbetooniga valatakse ennastkandvaid   seinu,   tugiseinu   ning   kandvaid   välis-   ja   siseseinu.   Paigaldus   toimub   seintel samasuguste meetoditega, mis tavabetooni puhul ning TAB-WallTM kiudbetooni on võimalik ka valada koos tavaarmatuuriga, mis parandab konstruktsioonide lõpptulemust. [7] 3.3 Põrandad Eestis   on   kiudbetooni   kasutamine   põrandavalamisel   laialt   levinud   Nimelt   valatakse   umbes   90 % põrandatest kiudbetooniga. Teraskiudbetoon on põhiline põrandaplaatidena kasutatav kiudbetoonitüüp ning sõltuvalt keskkonnast ja vajadusest kasutatakse teisi kiutüüpe betooni armeerimisel. [7] Väga   paljud   tööstuste   põrandad,   parkimismaja   põrandad,   lennurajad   ning   maanteed   on teraskiudbetoonist. Sellised põrandad ja ehitised peavad olema kõige rohkem kindlustatud pragunemise eest  ning need  peavad taluma  suuri jõudusid ilma  suurte  deformatsioonide  tekkimiseta.  Teraskiud 12


muudavad põrandate kandevõime suuremaks ning parandavad oluliselt betooni vastupidavust suurtele koondatud jõududele. [5] 3.4 Vahelaed Vahelagede ehitamine nõuab üldjoontes palju tööd ning projekteerimist. Armeeringu projekterimine, transport   ning   paigaldamine   muudab   ehitusprotsessi   aeganõudvamaks   ja   kulukamaks.   TAB-SlabTM betooni   vahelae   süsteem   muudab   teatud   vaheseinade   puhul   projekteerimise   ja   ehitusprotsessi kergemaks, sest TAB-SlabTM  koosneb APC1  varrastest ning kiudbetoonist (Joonis 7). Kiudbetooni ja APC (joonis  olemasolu muudavad tavalise armeeringu ebavajalikuks. [7] Jooni s 7. Kiudbetoonist vahelagi koos APC varrastega [1] 1 Anti Progressive Collapse (APC) väldib konstruktsiooni varisemist posti või kandeseina purunemisel    13


3.5 Tunnelid Teraskiudbetooni   kasutamine   tunneliehituses   on   laialt   levinud,   sest   see   talub   hästi   surve-ja paindekoormust.   Teraskiudbetooni   kasutamine   tunneliehituses   tagab   madala   hoolduskulu   ning lihtsustab ja kiirendab konstruktsioonide ehitust. [1] 3.6 Sillad Merevesi   on   tavabetooni   jaoks   liiga   agressiivne   keskkond,   seetõttu   on   ehitatud   sildasid,   kus kandepostide omaduste säilitamiseks on lisatud betoonile  süsinik-, basalt-, ning klaaskiude. Nende kiudude lisamine betoonile väljastab betooni korrudeerumise ning pikendab betooni eluiga. Samuti on sildade   ehitusel   eelpingestatud   sillatalades   hakatud   tavaarmeeringu   asemel   kasutama   teraskiude, millele toetuvad teraskiudbetoonplaadid. [5] 14


4. KIUDBETOONI EELISED JA PUUDUSED 4.1 Kiudbetooni eelised võrreldes tavabetooniga Ehitusprotsessid   võivad   olla   aeganõudvad   ning   kulukad   ning   üks   põhilisi   kiudbetooni   eeliseid   on kindlasti see, et ehitus sujub kiiremini kuna pole vajadust tavaliste armatuuride paigalduseks. [1] Kiudbetooni eelised [1]:  kiudude   paiknemine   tagab   armeeringu   kogu   ristlõike   ulatuses   ning   puudub   risk,   mis   võib tekkida valesti paigaldatud armatuuriga;  pole vajadust spetsiaalsete armeerijate jaoks;  TAB-SLAB™ ja ARMIX™  Extra betoon ei vaja vibreerimist;  kiudbetooni kasutamine on lihtne, mugav ja kiire;  kiudbetooni saab valada kohe peale raketiste paigaldust;  ei ole vaja armeeringut ette projekteerida, armatuuri tellida, transportida ega paigaldada ning see säästab aega;  mahukahanemisega seotud pragunemisrisk on väiksem;  betooni suurem painde- ja survetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid;  talvel puudub armatuuri puhastamise kohustus jääst ja lumest ning armatuuri eelsoojendamine pole vajalik. Armatuuri puudumisel pole raketise lumest puhastamine keeruline;  konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad;  armatuuri ettevalmistamiseks pole vaja platsi;  betooni löögikindlus on suurem.  4.2 Kiudbetooni puudused võrreldes tavabetooniga Kiudbetooni puudused on [7]:  suure kiussialdusega tekib betoonil halb töödeldavus;  betooni pumpamisel mikserautoga võivad tekkida niinimetatud kiupallid, mis tekitavad torudes ummistusi ning muudavad pumpamisprotsessi aeglasemaks;  kiudude halb jaotus segus avaldab negatiivset mõju betooni tugevusele. 15


Kiupallide tekkimise vältimiseks tuleb kiud segus õigesti doseerida ning lisada õigeaegselt. Tuleb ka kontrollida komponentide järjestust segumasinasse lisamisel ning veenduda, et segumasin on töökorras ning efektiivne ettenähtud kiudude ühtlaseks jaotamiseks. [7] 16


KOKKUVÕTE Kiudbetoonis armeeringu jaoks on võimalik kasutada erinevaid teras-, polüpropüleen-, klaas-, basalt-, looduslik- ja süsinikkiudusid. Asbesti kasutamine minevikus on olnud ka armeeringu puhul tavaline, aga   nüüdseks   on   see   keelatud   tõsiste   eluohtlike   faktorite   tõttu.   Kiudbetoonist   on   võimalik   valada erinevaid konstruktsiooni osasid nii, et nad saavutavad oma maksimaalse surve-, ja tõmbetugevuse. [4] Kiudbetoonil on hulk eeliseid tavabetooniga võrreldes, neist põhilised on aja- ja kulude minimaalsus. [1] 17


VIIDATUD ALLIKAD [1] Rudus,   Betotrade,   „·   Kiudbetoon   ·   kiudbetoon“.   http://www.kiudbetoon.ee/kiudbetoon.htm (vaadatud dets 02, 2020). [2] Rudus, Betotrade, „· Kiudbetoon · lisainfo“. http://www.kiudbetoon.ee/ajalugu.htm (vaadatud dets 01, 2020). [3] T. Truuts, „TERASKIU JA BETOONI VAHELISE NAKKETUGEVUSE UURIMINE“, Tartu, Eesti Maaülikool, 2018, lk 62. [4] R.   Aren,   „KIUDBETOONI   KASUTAMINE   EHITUSES   JA   SELLE   MEHAANILISED OMADUSED“, Tartu, Eesti Maaülikool, 2015, lk 92, [5] S.-M.   Udras,   „TERASKIUDUDE   KUJU   JA   OMADUSTE   MÕJU KIUDBETOONELEMENTIDE PAINDETUGEVUSELE“, Tartu, Eesti Maaülikool, 2016, lk 101. [6] „· Kiudbetoon · teraskiud“. http://www.kiudbetoon.ee/teraskiud.htm (vaadatud dets 01, 2020). [7] M.   Lindpere,   „ERINEVATE   KIUDUDEGA   KIUDBETOONPLAATIDE   MEHAANILISTE OMADUSTE UURIMINE“, Tartu, Eesti Maaülikool, 2016, lk 85. [8] Rudus, Betotrade„· Kiudbetoon · polukiud“. http://www.kiudbetoon.ee/polukiud.htm (vaadatud dets 01, 2020). [9] Rudus,   Betotrade„·   Kiudbetoon   ·   klaaskiud“.   http://www.kiudbetoon.ee/klaaskiud.htm (vaadatud dets 01, 2020). 18

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Kiudbetooni ajalugu
• 2. Kiudude ülesanne betoonis
  • 2.1 Kiudbetooni omadusi muutvad kiud
    • 2.1.1 Teraskiud
    • 2.1.2 Basaltkiud
    • 2.1.3 Polüpropüleenkiud
    • 2.1.4 Klaaskiud
    • 2.1.5 Süsinikkiud
    • 2.1.6 Asbest- ja looduslikud kiud
• 3. kiudbetooni kasutusvaldkonnad
  • 3.1 Vundamendid
  • 3.2 Seinad
  • 3.3 Põrandad
  • 3.4 Vahelaed
  • 3.5 Tunnelid
  • 3.6 Sillad
• 4. kiudbetooni eelised ja puudused
  • 4.1 Kiudbetooni eelised võrreldes tavabetooniga
  • 4.2 Kiudbetooni puudused võrreldes tavabetooniga
• kokkuvõte
• Viidatud allikad