Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud koht Agroo-turu ja koosoleku plats Andreion-külalistetuba Kitoon-särgi laadne riietusese Himation-paksem üleriie Barbar-mitte kreeklane Zeus-peajumal Hades-allmaailma valitseja.Zeusi vend Poseidon-merejumal.Zeusi vend Hera-abielukaitsja.Zeusi naine Demeter-viljakusjumalnna.Zeusi õde. Ares-sõjajumal Hephaistos-sepakunstijumal
mistõttu omandas kangelaslauluna esitatud biograafia kultuuriloolise väärtuse ning seda on lugenud paljud keskajahuvilised. Kui tegu ei ole just isiklike memuaaridega, siis paneb ka nüüdisajal eluloo kirja eelkõige kõrvalseisev isik, kas mõni sugulane, ajakirjanik või kirjanik. Võib eeldada, et sugulase kirja pandud elulugu loevad peamiselt teised sugulased, kuid kirjaniku meistriteos omandab kunstilise väärtuse, mistõttu on ka lugejaid rohkem. Loo kirjapanija sõltub jällegi eluloo omaniku autoriteedist. Kui tegu on omas ajas väljapaistva inimesega, siis on ka suurem tõenäosus, et eluloo eesmärki täitev tekst hakkab kunagi kasutuses olema ajalooallikana.
lase see mälestustel kustuda, vaid lubab paljudel inimestel sellest osa saada ja selle kaudu need mälestused säilivad. Ühtlasi on ühe inimese eluloo jäädvustus kui austusavaldus. George Duby tekstis ,,Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" selgub, et Maréchali austuseks loodi tema elust lugulaul. Lähtudes sellest lugulaulust, proovib Duby ühe rüütli abil lahti mõtestada kogu rüütlikultuuri. Eluloo kirjeldust mõjutab suuresti ka selle kirjapanija. Biograafia kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on kirjutaja erinevaid allikaid uurinud ja fakte kogunud. Tema keelekasutus muudab tegelased kas elavaks või kirjeldab kõike väga kuivalt. Kirjapanemisel lähtutakse nii enda teadmistest kui ka kogemustest ehk selles peegeldub kirjaniku enda mälu. Oluline on kirjaniku suhe inimesega, kelle elulugu kirja pannakse. Eluloo lugeja saab ettekujutuse eluloos kirjeldatava inimese kohta ja erinevat informatsiooni selleaegsest elukorraldusest
Sokrates oli Ateena filosoof. Tema arvates oli filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Et voorusest aru saada olid tema arvates tähtsad ka teadmised. Platon oli vanakreeka filosoof ja Sokratese õpilane. Tema arvates oli kõige tähtsam ideedeõpetud ehk see et asjad on mööduvad nähtused aga idee on jääv. Ideaalne riik oli tema arvates võimekate filosoofide poolt juhitud. Aristoteles oli vanakreeka filosoof ja Platoni õpilane. Ta oli loogikareeglite kirjapanija. Süstematiseeris varem tekkinud filosoofide ideed ja tegevused. Epikuros oli vanakreeka filosoof ja atomist. Uskus, et kõik koosneb aatomitest ja et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks ja vabaneda kannatustest. Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom ning Aleksandria raamatukogu juht. Arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi.
Arvamusi on mitmesuguseid - mõned leiavad, et valitsus päästab rahvast halva ja kõlbmatu eest, kuid teised näevad selles valitsuse salajast võimupoliitikat, mis suleb kodanike silmad maailmas toimuva ees ning täidab selle enda loodud illusioonidega. Mõlemal juhul tabab tsensuur kõige valusamalt kirjanikke ja nende teoseid. Mõned raamatud avaldati kärbitud kujul, mõned keelati ära ning kõige võikamate ideede kirjapanija saadeti otsemaid teispoolsusesse. Karmil vaikival ajastul oli trükimusta kannatava raamatu kirjutamine keeruline protsess, kus pidi hoolikalt silmas pidama valitsevat korda. Range tsensuuri ajal välja antud raamatuid ilmestab ülepaisutatud valitsuselembus või osavalt ridade vahele peidetud viha võimulolijate vastu. Rasketel aegadel seatakse olulisele kohale irooniline ja pilkav huumor, sest see vabastab inimesi pingetest ning annab neile võimaluse probleemidest rääkida
· õigeusu talurahvakoolid (rajati 1840. aastatel, kõige rohkem Saaremaal); linnas · elementaarkoolid; · kreiskool (eestikeelseid ei olnud, üks venekeelne, 1870. a nim linnakoolideks, asutati reaalkoolid); · gümnaasium; · ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11
Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a.) - antiikaaja kuulsaim filosoof, kes ise ei kirjutanud midagi üles, vaid õpilased kirjutasid. Platon (427-347 e.m.a.) - Sokratese õpilane ja tema õpetuste põhiline kirjapanija. Filosoofilise sõnavara looja. Aristoteles (384-322) Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja tähtsaim mõtleja. "Poeetika" on kirjanduskäsitlus, milles on kirjandusajaloo, -teooria ja -kriitika elemente. Räägib luulekunsti, tragöödia ja komöödia tekkest, arengust ja tunnusjoontest. Aristotelese seisukohad said klassitsimi teoreetikute lähtepunktiks. Arvab, et tragöödia peab viima katarsisesse ehk hingepuhastumisse. Herodotos (485- 425 e.m.a.) - ajaloo isa
päevikut pidades püüavad kokku liita oma isikut ja loomingut; täna päeva kultuuris käibiv ettekujutus kirjandusest on despootlikult koondunud autori, tema isiku, elukäigu, rnaitsete ja kirgede ümber; kriitika seisneb enamjaolt ikka veel väidetes, et Baudelaire'i looming võrdub Baudelaire'i kui inimese äpardumisega, Van Goghi oma -- tema hullumeelsusega, Tsaikovski oma -- tema pahega: teose seletust otsitakse ikka tema kirjapanija juurest, justkui oleks see lõppkokkuvõttes alati ühe ja sama isiku, autori hääl, mis läbi fiktsiooni enam-vähem läbipaistva allegooria esitab meile oma "pihtimuse". Kuigi Autori võim on veel väga suur (,,uuskriitika" on seda tihtipeale (üksnes tugevdanud), on ütlematagi selge, et mõned kirjanikud on juba ammu püüd nud seda kõigutada. Prantsusmaal oli Mallarmé ilmselt esimene, kes nägi ja aimas täies ulatuses
Samuti sain teada, kes olid perioodide kõige silmapaistvamad nimed. Kuna Pyrrhonit peetakse skeptitsismi rajajaks, siis olen pööranud temale teistest suuremat tähelepanu. Kuid silma paitsid ka teised nimed nagu Arkesilaos Pitanest, kes oli akadeemilise skepsise eestvedaja, Ainesidemos ja Sextus Empiricus, kes olid noorema skepsise esindajad. Ainesidemos oli esimene, kes sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk troobina ning nende kirjapanija oli Sextuse Empiricus. Referaadi kirjutamisel pakkusid mulle endale kõige suuremat huvi troobid ja nende selgitused. Troope kasutasid skeptikud argumenteerimiseks erinevatest otsustustest hoidumise kohta. Arvatavasti oli esimene, kes võttis kätte nende troopide sõnastamise, Ainesidemos. Troope oli kokku kümme. Leian, et need kümme troopi on igati usutavad ning vastavat ka tõele. Kindlasti oli referaadi koostamine õpetlik ning arendav tegevus ja mille käigus tutvusin
Majoolikameistrid Lucca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea Taaselustus medalikunst tähtsate sündmuste ja inimeste puhuks Hauamonumentides nt sarkofaagid, väikeste tiivuliste laste kujud peetod ja antiikajast pärit ornamentika Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil Kunstikeskuseks Firenze FILIPPO BRUNELLESCHI · Õppinud kullasepaks · Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna tsentraalõpetuse kirjapanija o Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone, kasutas nn. tuumpunkti pildil, mis on vaataja silmade kõrgusel · Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel o Ümarkaarsed, täisnurksed ukse ja aknaavad, kaob teravkaar o Tulevad tagasi antiiksed sambad, poolsambad , pilastrid · Valmistas ka Firenze Leidlaste Kodu o Kaaristu ehk askaad välisfassaadil, toetub korintose sammastele
T.Hennoste. Kaanon . Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on siht(lugeja) kui ka kirjapanija ehk autor. Kirjandus ei ole ainult ilukirjandus – ajalooliselt on kirjanduses olnud olulised erinevad väärtused, kirjandus on nii ajalugu, õpetused, märkmed , teatmeteosed jne. Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19. Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised ,
1. Ülevaade Dante elust ja loomingust Tegutses 13. sajand Itaalias Tema ajal olid Itaalias linnriigid =Arenenud Firenze Põhja-Itaalias -Renessansi häll -Kultuuri ja kunsti linn Dante sündis Firenzes =Itaalias keisri ja paavsti toetajate vahel sõda =Dante oli algselt paavsti toetaja =Kuulutati lindpriiks, põgenes Firenzest -Ei läinud kunagi tagasi =Temast sai paavstide pahede kirjapanija Oli mõjutatud keskajast =Oli südamedaam Beatrice Loomingut jagas ise kaheks Esimene, nn ,,Uus elu" =Ülistab platoonilist ehk hingelist armastust =On 31 luuletust =Kirjeldab tundeid Beatrice'i vastu -Nägi teda 9-aastasena =Värvide sümboolika -Punane kleit ehk armastus -Valge kleit ehk puhkus =Esimene pihtimuslik luuleteos Hakkas kasutama Itaalia keelt =Uus elu oli ladina keeles
T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on siht(lugeja) kui ka kirjapanija ehk autor. Kirjandus ei ole ainult ilukirjandus – ajalooliselt on kirjanduses olnud olulised erinevad väärtused, kirjandus on nii ajalugu, õpetused, märkmed, teatmeteosed jne. Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse ja kirjutamisesse on üsna uus nähtus, nimelt on kirjandus kui fiktsioon kujunenud alles 18. Sajandi lõpus. Enne 19.
Kuid, siis lisanduvad ootamatult klassiperre ülbed kaksikud Ragnar ja Gert, kes otsustavad, et Rasmust tuleb hakata kiusama temast tuleb teha peksupoiss ja rahaväljapressimise ohver. Lugema hakates tundus väga realistlik noortekas. Mõjus isegi veidi masendavalt. Ja ajas mul natuke närvi mustaks. Seda viimast lootusetuse tundest ja kurbusest, et koolides selline tagakiusamise probleem jätkuvalt eksisteerib ja mõnikord eriti võika vormi võtab. Aga siis lisab loo kirjapanija seiku, mis ei ole nii väga reaalse maailmaga seotud, peale selle poetab autor kaante vahele põnevuse tekitamiseks peotäie kriminaalsust, teeb Rasmusest ülijulge ja vapra poisi ning annab tollele kaks toredat emolikku riietumisstiili armastavat sõpra Mari- Liisi ja Elina, nii et kõik see kokku kaotab esialgse masendava üldmulje ja ei mõju enam ka väga realistlikult. Aga teisest küljest. Mis siis, et ei ole minu silmis realistlik. See on
Kuigi ta end jumalaks ei kuuluta, tegi vihjeid, et jumala valitsus on temas juba alanud. Väljus messia piiridest, tegi viiteid nagu ta oleks justkui jumal. Sellega enam ei suutnud judaism leppida ja korraldas tema hukkamise. Selleks ajendas Jeesuse kriitika. UT-s on esindatd 4 zanrit: 1)evangeelium 2)apostlite teod 3)ilutusraamat/apokalüps 4)kiri 4 evangeeliumit on põhilisteks allikateks tema kohta info saamiseks. 1)Markuse evangeelium kirjutatud juudi sõja ajal 60.aastatel; kirjapanija kohta eriti midagi ei teata. Alguslause esimeste sõnade järgi pandi nimesid. Praegused pealkirjad on tagantjärgi neile omistatud. Üksi evangeelium pole pole kirja pandud mitte Jeesuse õpetlaste ega isegi mitte tema kaasaegsete poolt. Markus kogus kokku lood Jeesusest, mis lõppevad tema ristilöömisega. Tekkis uus zanr: evangeelium. 2)Luuka evangeelium 3)Matteuse evangeelium 4)Johannese evangeelium ~ 100 Suuline pärimus jutustati Jeesuse kohta ja anti edasi tema sõnu.
ja lyoni koolkond, kuhu kuulus näiteks algirdas greimas lyoni koolkond tegeles rangelt korrastatud tekstide loomisega. barthes aga kaldus esseistikasse. sellega koos lahkus ta rangest strukturalismist. nii et võib öelda, et barthes'i kirjutamine muutus oluliselt aja jooksul. barthes oli rohkem seotud kultuuritekstide lugemisega. tema kaudu muutus lugeja positsioon ja lugeja aktiivsus. 1970 s/z hakkas uurima teksti lugemist, seekord teksti kirjapanija arvelt uurib ühte balzaci lühiteost : teda huvitab kuidas erineva pikkusega tekstifragmendid erinevad teistest tekstifragmentidest. teda huvitab, kuidas lugeja nendest erinevustest aru saab. et siis, kuidas lugeja on võimeline tõlgendama teksti lugemist koodide kaudu. koodid on seotud sellega, mida lugeja juba teab (mida meie juba teame). me teame mingeid koode, ja need lubavad meil teksti lugeda. koodiga koos
See oli siis Estland - paikkond, kus elavad rahvas eistre (idapoolne), seda on nimetatud ruunides ja saagades, kui saagad jutustavad kangelastegudest, kuulsate meeste suurtest asjadest, siis mida kaugemal, seda suuremad kangelasteod. Tuleb leppida asjaoluga, et 6.-10. sajandi saagad jäävad muinasloo ja ajalooliste sündmuste piirile. Nt Inglingid - Snorri oli kirjanik või oli rahvapärimuse kirjapanija. Kuningas Ingvari ajaloolisus pole 100% kindel. Saagade järgi toimusid Eestisse sõjakäike, nad maksid kuningale makse. Me võime kindlad olla, et nad käisid siin. Me võime kindlad olla, et toimus kaubavahetus Skandinaaviaga, aga me ei saa olla kindlad, kas need retked toimusid saagadest mainitud inimeste poolt ja saagadest nimetatud ajal. Me ei saa olla kindel et see eistr on just Eesti ala kitsamas mõttes
annaabi.ee 
