Eesmärk peab olema sõnastatud. Ainetööd ei tohi 1:1 Kursusetööks kasutada (eneseplagiaat), esmaseks teoreetiliseks osaks. Tuleb uuesti ümber sõnastada ja materiali juurde otsida. Ainetöös ei tohi kasutada kõnekeelt vaid ainult teaduskeelt. Ei tohi karta anda hinnanguid, ainult nii õpid! Väga oluline on argumenteerimisoskuse ja oma seisukohtade kaitsmise õppimine. Teemavalikul on väga oluline eelnevalt uurida kas on piisavalt kirjandusallikaid. Seda PEAB eelnevalt uurima. Allikaid peaks ka eelnevalt nn diagonaalis lugema ja sellest lähtuvalt täpse teema ja eemärgi sõnastama. Mööda ei tohiks panna ka sellega, et sisu ei vasta teemale! Jaanuari seminaril kontrollime üle sisu vastavuse teemale (pealkirjale), kui vaja muudame pealkirja. Vajadusel saab pärast teemat muuta. Ainetöö on selles valdkonnas autorite seisukohtade analüüsimine, eesmärk on kirjeldav.
1. SISSEJUHATUS Portfoolio koostamise eesmärk on omandada süvendatud teadmisi ühest sotsiaaltöö teoreetilisest kontseptsioonist või mudelist Aine „Sotsiaaltöö teooria ja praktika“ raames. Sotsiaaltöö teooriad informeerivad sotsiaaltöötajat, milline meetod oleks kohasem ja sobivaim probleemide lahendamiseks. Portfoolio koostamisel kasutasin õppematerjale, vajalikke kirjandusallikaid, internetti ja vajadusel küsisin täiendavat informatsiooni kursusekaaslaste käest. Koostatud: 1. Kirjalik kirjanduse ülevaade sotsiaaltöö teoreetilise kontseptsioonist/mudelist. Olen valinud kommunikatsiooniteooria ja kirjandusest SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA PRAKTIKA, R. Kreem, 1995 ja TÄNAPÄEVA SOTSIAALTÖÖ TEOORIAD: KRIITILINE SISSEJUHATUS, M.payne, 1995. 2. Teadusartiklite esitamine, milles on selgitatud sotsiaaltöö teoreetilist
lahendada ei ole võimalik. Senisest palju rohkem vaja tegelda omaste professionaalse nõustamise, nendega suhtlemise ja toetamisega. (McEvoy jt 2014: 477 - 479). . 7 3. ARUTELU Referaadi jaoks vajalikke artikleid otsides ja neid tõlkides, analüüsides tõdes autor, et raskusi suhtlemises õendusabi osakonna personali ja dementsete patsientide vahel on igal pool maailmas ja kirjandusallikaid eelpool nimetatud probleemidest maailmas ei ole raske leida. Probleem on, et teemakohaseid artikleid Eesti kohta on raske leida. Töös nimetatud probleemi ulatuse mõistmise aluseks on teadvustamine, et tegelikku olukorda ning koormust ühiskonnale ja indiviidile Eestis me ei tea. Tegelikkust muuta ja haigust peatada meie võimuses ei ole. Küsimus selle üle, kas haigestunut hooldada kodus või paigutada ta haiglasse, püstitub probleemi tekkides praktiliselt kõikides perekondades.
Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli, kolmekordse ümbermaailmareisija tiitlit omava Otto von Kotzebue ja Saaremaalt Lahetaguse mõisast pärit baltisaksa meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni elust ja nende osast geograafia arengus. Eesmärgi täitmiseks uuriti maadeuurijate- meresõitjatega seonduvaid kirjandusallikaid. Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel. Töö on liigendatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk kajastab Ferdinand von Wrangelli, teine Otto von Kotzebue ja kolmas Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghauseni elu ja tegevust. Peatükid on jagatud alapeatükkideks, kus on kirjeldatud lühidalt nimetatud maadeuurijate elulugu, tähtsamaid uurimisreise- ekspeditsioone, toodud välja nende panud
Metsamullateaduse välipraktika aruanne Aruanne Juhendaja dotsent Enn Leedu Tartu 20XX Sisukord Sissejuhatus Välipraktika toimus 23.05.2001-25.05.2011 nii Tartus kui ka Järvseljal. Sellel osales metsamajanduse esimene kursus. Esimene päev oli Tartus, teine ja kolmas Järvseljal. Praktika eesmärgiks oli õppida iseseisvalt tegema mulla sügavkaeveid. Et mulda määrata, kasutasin erinevaid kirjandusallikaid. Nendeks olid Külli, R. Metsamullateaduse välipraktika(Kõlli, R. 1985.); Kõlli, R. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid(Külli, R. 2003.); Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüüpide juhend(Lõhmus, E.2004.); Kõlli, R ja Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus(Kõlli, R ja Lemetti, I. 1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.)
saadi infot kõige rohkem meedia kaudu 23 (32%). 31% (65) patsientidest vastas, et nad on teadlikud hoolekandeosakonna teenustest ning nende kohta saadi infot kõige rohkem meedia kaudu 32% (23). Numbrite kirjutamise reeglid on toodud raamatus: Erelt, T. (2005). Eesti ortograafia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Töö maht ja kirjandusallikate valik. Kursusetöö maht on 20-25 lehekülge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vähemalt 15, neist võõrkeelseid 7 ja kirjandusallikate üldmahust teadusartikleid vähemalt 3. Kui töös on tsiteeritud ühe sekundaarse allika kaudu mitmete autorite erinevaid materjale, siis kasutatud kirjanduses arvestatakse neid ühe allikana. Kirjandusallikad peavad kajastama uusimaid seisukohti antud valdkonnas. Uuritava teema kohta peab leiduma piisavalt kirjandust. Tuleb eelistada erialaseid ajakirju, kogumikke ja monograafiaid, sealhulgas välisriikides ilmunuid
teemast möödakirjutamist. Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot. Kasutatud kirjanduse loetelu. Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud. Heale esseele omaseid tunnusjooni: Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud. Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid. Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud. 12 Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav.
NB! See arv peegeldab süsivesikute täielikult omastatavat kogust. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Seevastu inimene, kelle toidu energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Kiudainete soovitatav hulk oleks 15...35 g ööpäevas. Osa autoreid piirdub väiksemate kogustega (15...20 g), osa kirjandusallikaid soovitab jällegi suuremat kogust (20...35 g). Kiudainete kestev liigtarbimine on samuti kahjulik, sest sellisel juhul seotakse mitmed organismile vajalikud mineraalained raskestilahustuvatesse ühenditesse ja tagajärjeks on viimaste defitsiit. Reaalne toitumine on tavaliselt aga selline, et kiudaineid süüakse normist kaks-kolm korda vähem. SUHKRUTE PIDEV LIIGTARBIMINE OHUSTAB TERVIST Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks loetakse, et
ning ladusus, üldine hinnang tööle: tööd tehtud piisavalt ja hästi; ...; isiklikku panust töös vähe, töö on nõrk); · retsensendi nimi, kuupäev ja allkiri. Retsensiooni pikkus on 1-2 lehekülge, mis peab andma adekvaatse ülevaate tööst seda hindavale komisjonile. Retsensent ei pea töö iseloomustamiseks koostama statistilist ülevaadet (loetlema peatükke, lehekülgi, jooniseid jms), vaid andma hinnangu töö kvaliteedile (kirjandusallikaid on piisavalt jms) ning autori panusele. Kirjalik retsensiooni võib sisaldada konkreetseid küsimusi või märkusi vormistuse ning stiili kohta. Uurimistööd sisuliselt puudutavaid küsimusi retsensent kirjalikult esitama ei pea, kuid töö üksikasjadesse süvenemist nõudvad küsimused võiksid retsensioonis sisalduda (et säilitada akadeemilise diskussiooni ladusus). Akadeemilise diskussiooni tulemusel peab selguma autoripoolne temaatika valdamine.
- Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 1. What is Sociology?, lk. 3-29 · 3. Theories and Perspectives of Sociology, lk. 72-103 Muid kirjandusallikaid: Bourdieu, P. (2003). Praktilised põhjused : teoteooriast. Tänapäev, Tallinn. Beck, U. (2005). Riskiühiskond (teemad: uus vaesus, meeste ja naiste suhetest perekonnas ja väljaspool). Tartu: TÜ kirjastus. B. Bourdieu, P (1993) The Field of Cultural Production. Essays on Art and Literature, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1994) In Other Words. Essays Towards a Reflexive Sociology, Polity Press, Cambridge. Bourdieu, P. (1989/1979) Distinctions
Indialane toetub oma käitumises eelkõige müüdile. Ta meenutab igas oma käitumistavas, 21 rituaali täitmises, sugulusastme selgitamisel, töövõtte puhul, seega igal elujuhtumil kohast müüti, teisisõnu- hetkeolukorraga sobivat situatsiooni jumalate elust. India mütoloogia on rahva vaimse kultuuri dominant ja alus. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Tegemist on eetilis-õiguslike normide kogumiga, mis, toetudes iidsetele traditsioonidele, reglementeeris indialase igapäevaelu ja käitumise tema päritolu ja sotsiaalse kuuluvuse järgi. Iidsel perioodil puudusid üldised kasvatusprintsiibid- ei kasvatatud üldiselt õiget ja head inimest. Manu seadused rõhutavad just eri seisuste kasvatamist. Eri seisuse esindajal oli igaühel oma kindel koht ja eluprogramm ning sellega koos ka oma käitumisviis ühiskonnas.
stiililiselt korrektne. Töö pealkiri ei tohi sisaldada üldteada ja ülikoolile omaseid sõnastusi, nagu näiteks, mine lõpuga sõnad (uurimine, projekteerimine, konstrueerimine, analüüsi- mine). Tulenevalt töökava koostamisest ja töö tegemisetappidest ei ole välistatud, et töö esialgne pealkiri võib mõnevõrra muutuda. 1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht Ülesande edukaks lahendamiseks valitud teemal on vaja läbi töötada erinevaid kirjandusallikaid (raamatud, artiklid, seadused, määrused, dokumendid, perioodika, internet). Kirjanduse valimist hõlbustab raamatukogu kataloogide, bibliograafiliste teatmeteoste ja internetis leiduvate teemakohaste materjalide läbitöötamine. Analüüsiks valitav kirjandus peab olema teemakohane ja võimalikult mitmekülgne. Kirjandust peab analüüsima kokkuvõtlikult (refereerivalt) ja vajadusel mitu korda, et selle sisust paremini aru saada
Laiemas mõttes kujutavad veedad endast nelja samhitat, millele lisanduvad brahmanistlikud seletused brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat.
Laiemas mõttes kujutavad veedad endast nelja samhitat, millele lisanduvad brahmanistlikud seletused brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat.
* Kirjandusallikas pidi olema käsitletud laste intubeerimist ja /või ekstubeerimist ning/või õe rolli selles * Kirjandusallikas pidi olema käsitletud intubeeritud lapse ja/või ekstubeeritud lapse õendusabi Diplomitöös on kasutatud eesti-, inglise- ja ühte soomekeelset kirjandusallikat, mis olid ilmunud ajavahemikul 1992 - 2009. Esialgu oli plaanis kasutada viimase kümne aasta kirjandusallikaid, kuid kuna mitmed autorid olid oma töödes viidanud autoritele (Howard 1994), (Maquire 1994) ja (Rusconi et al1994) otsustati diplomitöös kasutada algallikaid. Mitmed diplomitöös kasutatud raamatud on vanemad, kui kümme aastat, kuid kuna uuemaid verisoone nendest raamatutest Tartu raamatukogudes kätte ei olnud võimalik saada, kasutati esialgsest planeeritust vanemaid allikaid. Sobivate artiklite välja selgitamiseks alustati pealkirjade lugemisega, seejärel loeti hoolikalt läbi
NB! See arv peegeldab süsivesikute täielikult omastatavat kogust. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Seevastu inimene, kelle toidu energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Kiudainete soovitatav hulk oleks 15...35 g ööpäevas. Osa autoreid piirdub väiksemate kogustega (15...20 g), osa kirjandusallikaid soovitab jällegi suuremat kogust (20...35 g). Kiudainete kestev liigtarbimine on samuti kahjulik, sest sellisel juhul seotakse mitmed organismile vajalikud mineraalained raskestilahustuvatesse ühenditesse ja tagajärjeks on viimaste defitsiit. Reaalne toitumine on tavaliselt aga selline, et kiudaineid süüakse normist kaks-kolm korda vähem. SUHKRUTE PIDEV LIIGTARBIMINE OHUSTAB TERVIST Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks
See oli tema draama ,,Maskeraad", mida ta kirjutas mitme aasta vältel. Ta tahtis seda väga avaldada. Tsensuur ei lasknud seda läbi. ,,Maskeraad" on väga sümboolne pealkiri. Maskeraad on seltskonnaelu, see on vale. Inimesed ei ole sellises seltskonnas loomulikud, nad ei saa avaldada oma loomulikke tundeid. Kõik on üles ehitatud petmisele ja omakasupüüdmisele. See oli kirjanduslik teos, mis püüdis ära kasutada väga tähtsaid kirjandusallikaid. Tolle aja iidoliks oli Shakespeare; ,,Maskeraad" baseerub ,,Othellol", samuti draamal ,,Häda mõistuse pärast" ja ka ,,Mozartil ja Salieril" ja ,,Padaemandal". Hasartmäng on mäng saatusega, mitte ainult rahaga. Seal ei ole võimalik võita ratsionaalselt. Lermontov näitab hoopis teistmoodi kindlalt võita saab ainult petmisega. Peategelane oli oma minevikus valemängur. Ta teadis kõiki petmisvõtteid. Kui võlgade maksmiseks raha ei olnud, siis oli ainsaks väljapääsuks enesetapp.
annaabi.ee 
