· HagiaKonstatinoopolis, Sophia katedraalbütsantsi Konstatinoopolis, arhitektuuri bütsantsi kuulsam arhitektuuri mälestusmärk, kuulsam mälestusmärk, ehitati ehitati aastail aastail 532-537. 532-537. · PühaPüha Sophia Sophia = Püha = Püha tarkus tarkus Kirikuteenistus oli väga pidulik ning · Kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas vajas avarat ruumi, sellepärast avarat ruumi, sellepärast eelistati bütsantsi eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist tsentraalehitist Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros ·Mileetosest Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos ühendasid Trallesest
Hagia Sophia [aja sofiia] Konstantinoopolis (praegune Ýstanbul) kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning
järgi. Mitmehäälse muusika perioode jagatakse kolmeks: 1. Polüfooniline muusika 2. Üleminek monofooniline muusikale 3. Homofooniline mitmehäälsus Kogu keskaja kultuur oli tihedalt seotud kirikuga. 1. Kirikumuusika 2. Rüütlimuusika ilmalik muusika 3. Ränd- ja rahvamuusika ilmalik muusika Kirikumuusika eesmärgiks oli sisendada inimesesse ebamaiseid meeleolusid. Kirikus laulsid mungad, hiljem poistekoorid. Kirikuteenistus toimus ainult läbi laulu, kuna arvati, et jumal võtab laules esitatud palveid paremini kuulda. Sellel ajal kirikus pille ei kasutatud. Kaks tähtsat meest keskaja muusikas on Ambrosius ja Gregorius Suur. Ambrosius Milano peapiiskop, agar laulumees. Ta oli lauluviiside innustunud korjaja koguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Gregorius Suur Paavsti ametis olles tegi Ambrosiuse tööd ilusasti edasi. Ta kogus ja pärandas leitud viise
hilisema muusika harmoonia aluseks. Muusika oli rohkem tekstiga seotud. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia. Taas tõusis au sisse kirikumuusika, kõige esinduslikum zanr oli missa. 15. sajandil muutus motett lihtsamaks, tekst oli ladinakeelne, enamasti vaimuliku sisuga. Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517 a. tekkis protestantism. Martin Luther kinnitas Wittenberi kirikuuksele oma kuulsad 95 teesi. Hakkas muutuma kirikukorraldus. Sellel ajal oli kirikuteenistus saksa keelsetel lauludel. Hakati tegema mitmehäälseid seadeid. Martin Luther lõi ise väga palju laule, muusika võttis enne teda ilmunud nootidest. 16. sajandi lõpuks polnud enam haruldane, et kasutati orelit, aga teda ei tohtinud kasutada üksi. Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik". Pillimuusika renessanssis
arvete kirjutamist. Õpiti ka mündi-, kaalu- ja mõõdusüsteeme. Samuti õpiti tundma kalendrit. Käsitöölised ja kaupmehed püüdsid õpetuse abil anda teadmisi oma poegadele, elukutse jätkamiseks. Tüdrukuid erakoolidesse ei saadetud, nad võisid lugemist, kirjutamist õppida kloostrikoolides (linnakool püsisladinakeelsena kuni 18.saj.-ni). Kooliharidus linnades peale reformatsiooni M. Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistus. Vana haridussüsteem asendus uuega- suleti kloostrikoolid, linnakoolid said uue sisu. Tegutsesid koolid, mis võimaldasid astumist ülikoolidesse. Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Hariduse ümberkorraldamist alustati 4-s suunas: reorganiseeriti linnakool, välismaale kõrgkoolidesse saadeti usuõpetust õppima ka eesti noormehi, hakati tõlkima ja välja andma eestikeelste kirikukirjandust, tehti algust katekismuse õpetamisega eesti kogudustes.
7) Paavsti võimu tugevnemine: 1059 kardinalid hakkasid endi seast paavsti valima Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 1077 tunnistas Keiser Heinrick 4 paavsti; ülimuslikkest 8) Piiskopkonnad, mille eesotsas piiskopid ning mitu piiskopkonda moodustasid peapiiskopkonnad kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Katedraal oli piiskopkonna keskus. Piiskop pühitses preestreid kelle ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistus. Piiskopid korraldasid visitatsioone, et kontrollida vaimulike tegevust. 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas: lk 86,87 Head ristiusu levitajad Naturaalmajanduslikud majapidamised Kirjaoskuse levitamine 10) Benedictuse reeglid: Kultuuri laienemine Karl Suure ajal Õukonnaakadeemia Karl Suure huvi õpetlaste vastu, õppis lugema Piibli uurimine Karl Suure eestvedamisel rajati koole
kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena. lektoorium - varakristlikule vahevõrele järgnev sammastele toetuv ühe või kahe läbikäiguga galeriitaoline vahesein keskaegses kirikus, mis eraldas koori pealöövist presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks liturgiline - kirikuteenistuse puutuv sakramentaarium - liturgiline käsiraamat, mis sisaldab ainult missal loetavaid palveid
aprillil 1506 ja lõpetati 1626.See on ka püha Peetruse, kes oli üks kaheteistkümnest Jeesuse apostlist ja esimene Rooma piiskop, matmispaik. Basiilika allakatakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. · Hagia Sophia katedraal on endine basiilika, hiljem mosee ja nüüd muuseum Ýstanbulis .See onbütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail 532 537.Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. 20. Mida tähendavad mõisted · Misjonär- kristluse levitaja · Peapiiskop- kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja, piiskopist järgmine aste ja enne kardinali. · Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim
2. Reformatsioon Inglismaal a) Henry VIII (1509-1547): · Ei pooldanud Lutheri õpetust. · Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. b) Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: · Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. · Kirikupeaks kinnitati kuningas. · Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. · Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. 3. Reformatsiooni levik Põhjamaades a) Reformatsiooni võit Skandinaavias: · Taanis, Rootsis, Soomes. b) Vana-Liivimaal: · Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. · Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. 4. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma
Strateegiliselt oli linna asukoht soodne. Kolmest küljest kaitses teda meri, maapoolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 a jooksul korduvalt vastu vaenlaste rünnakutele. Linna tsentrumis asusid keisripalee, ülikute lossid, foorum, hipodroom. Kauneim ehitis: Hagia Spohia. Bütsantsi usuelu keskus. Antiikajal olid jumalad paljude inimlike nõrkustega. Kristlus muutis aga jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda kindla tseremooniaga. Kirikuteenistus oli väga pidulik. Ning vajas avarat ruumi. KREEKA RIST. Kiriku kesklöövi pikkus 77 m . On kaetud kupli ja kahe poolkupliga. 40 akent. idas asub ikka apsiid. ehitusekonstruktsioon hästi läbimõeldud ja täpne. Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega. kasut kalleid materjale ntks marmor. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a ...kirik muudeti moseeks. Lisati minaretid. pmst rikuti ära ühtlane välimus
Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom kõik valimised hipodroomil. Peakirik oli Hagia Sophia -usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on kuppelehitis, kreeka ristpõhiplaaniga ja basiilika. Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus
allakäigule, eelkõige tänu absoluutse hegemoonia omamisele Vahemere ja Musta mere kaubanduses, saavutas Bütsants oma välise võimsuse tippu. Konstantinoopoli vallandus mastaapne ehitus. Hagia Sophia , bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532537. Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav.Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 andis Justinianus I korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale
algas suure üldrahvaliku protsessiooniga, terve linn oli ehitud lilledega, tänavad vaipadega, kõik ilusti dekoreeritud. Pühasid ande kanti läbi terve linna. Oli selline seisuste demonstratsioon kehastas ühiskonda läbilõikes, sümboliseeris kiriku ühtsust. Esindatud ka karnevali element (nt papist koletised, muusikud, tantsijad jne). Protsessioon tegi linnale ringi peale, jõuti kirikusse ja peeti maha kirikuteenistus ja pärast seda kiriku ees etendati spetsiaalselt selleks päevaks kirjutatud näidendit selliseid vaatemänge peetigi Calderoni meelislaadiks, ülesehituselt olid staatilised (puudus intriig, tegemist oli vaidluse/dispuudiga). Calderoni puhul on märgitud, et Tirsost ja Lopest jäi maha, kuna oli vähe fantaasiat. Autosakraalides ei olnud vaja luua karaktereid see polnudki Calderoni tugev külg, oli selleks liiga hea poeet et olla hea dramaturg.
hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus:
puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus:
puritaanid Inglismaal, hugenotid Prantsusmaal). Reformatsioon Inglismaal Henry VIII (1509-1547): Ei pooldanud Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus isiklikel põhjustel, kuna paavst keeldus lahutamast tema abielu. Anglikaani kirik – Inglise riigikirik, mille peaks oli kuningas: Kuninga ettepanekul keeldus parlament paavsti kuuriale makse tasumast. Kirikupeaks kinnitati kuningas. Suleti kõik kloostrid, maad ja varad konfiskeeriti. Kirikuteenistus muudeti sisuliselt protestantlikuks ja ingliskeelseks kuid väliselt säilis katoliiklik liturgia ja sära. Reformatsiooni levik Põhjamaades Reformatsiooni võit Skandinaavias: Taanis, Rootsis, Soomes. Vana-Liivimaal: Linnades luterlikud jumalateenistused ja pildirüüsted. Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. Vastureformatsioon – katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. Katoliku kiriku otsene vastu tegevus:
annaabi.ee 
