Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride väljakujunemine Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k. dux) ja vastus(lad k comes) Ekspositsioon ehk alguslõik Suurimaks fuugameistriks oli Johann Sebastian Bach Kirikukantaat Aluseks piibli ja koraalitekstid. Loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile Kantaadist sai luterliku kirikumuusika oluline osa. Läänemere- äärsed linnad Moodustasid 17.saj II poolel ühtse kultuuriruumi. Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck, Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719)
Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda nim kuivaks ehk secco- retsitatiiviks. Vahepeal lisatakse kogu ansambel või orkester retsitatiivile. Aaria kõrval oli ka Kantaat. 17 saj. Alguses oli kammerkantaat pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. Sajandi teisel poolel kujunes uus kantaaditüüp, sarnanes ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid ühele artistile. Kirikukantaat- kujunes Saksamaal tähtsaks. Tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatutest, vaimuliku luulet. Kantaati loodi ühele või mitmele artistile.Soliste oli tavaliselt neli.Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu antakse edasi ilma lavastuseta, vaid hoopis muusikaliste vahenditega. Sündis roomas. Keskseks solistiks oli jutustaja, annab edasi põhilise süzee. Tähtsamaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuste lugu, tekst võetud Uuest testamendist
ja kammeransamblitele, samuti palju ilmalikke kantaate. Töötingimuste poolest peetakse Kötheni aega Bachi jaoks üheks õnnelikumaks. Kuid sel perioodil suri tema abikaasa. 1720 hakkas otsima uut töökohta. 1721 saatis ta Brandenburgi markkrahvile piduliku pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, selle perioodi kõige suurejoonelisema kogumiku, mida tuntakse „Brandenburgi kontsertide“ nime all. 4. J. S. Bachi vokaalmuusika. Nimeta teoseid ja iseloomusta neid! Bachi kirikukantaat nr 140 „Wacht auf, ruft uns die Stimme“ on väga iseloomulik tema Leipzigi- aja loomingule: lisatud on lüürilisi kommentaare retsitatiivide ja aariatena. Kantaat on mõeldud pühapäevaks, mis vahetult eelneb advendiajale „Matteuse passioon“-Ebatavaliselt suur orkestrikoosesis, mis tannab teosele erilise kõlarikkuse. Piiblilugu kommenteerivaid aariaid ja koraale on rohkem kui eelimstes passioonides. 5. Mis on passioon?
Koosneb kolmest lõigust. ABA. Esimesed kaks erinevad helistikku ja karakteri poolest. Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja. Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga. Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist. Tähtis on koor. OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest
Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637
aaria(sooloaaria v duett) mida lauldi kas lauto, basso continuo pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Süzee arendus jäetakse retsitatiivi kanda. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Üksiku aaria kõrval oli tähtsaim kammermuusikazanr kantaat. Itaalias oli kantaat eelkõige väikese esituskoosseisuga kammerlik zanr, Saksamaal aga kujunes 17saj lõp suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum
Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ring (nende seas sündis ooperi idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater
retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos teksti ülesehitus on kooskõlas kõne barokktrio – pilliansambel, mille loogikaga koosseisus on kaks meloodiapilli (2 kantaat – kammermuusikažanr, viiulit; oboe, plokkflööt) ja basso mis koosneb 2-3 retsitatiivi ja aaria continuo (tšello või fagott; paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne koosseis suurem kui kantaadil orkester, milles juhtivaks kaks ooper - muusikaline lavateos, milles võrdse tähtsusega viiulirühma, enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või
Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks
Saj. Pr.maal. 22)Barokiajastu klahvpillid: orel, klavessiin, klavikord, positiiv, portatiiv. 23)Barokkmuusika Prantsusmaal: zanrid - õukonnaballett, ballettkomöödia, ooper, suur motett. Heliloojad: Jean-Baptiste Lully, Charpentier, Francois Couperin, Jean-Philippe Rameau. 24)Barokkmuusika Inglismaal:zanrid - maskietendus(olid põimitud sooloaariad, koorid, balletistseenid), semiooper. Heloloojad: H. Purcell, hiljem Händel. 25)Barokkmuusika Saksamaal:zanrid passioon, kirikukantaat. Heloloojad: Schein, Scheidt, Schütz, Telemann. Afektiõpetus- ratsionaalne õpetusinimese tundeseisunditest Monoodia- väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega m-s käib kaasas harmooniasaade. basso continuo-on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Kontsert- muusikateos(t)e ettekanne, itaaliakeelse sõna algtähendus on "koosmäng". bel canto- it.k -ilus laul, improvisatsiooniline kaunistuste laulmine; omane laulvus, kergus, kandvus.
vormi nimetus. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Seal on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Secco-retsitatiiv basso continuo harvade akordidega retsitatiivi saade. Saatega retsitatiiv (recitativo accompagnato) teose dramaatilistes kõrgpunktides lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester ning see ongi see. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Kantaat kammermuusikazanr, mis oli barokiajastu vokaalmuusikas üksiku aaria kõrval tähtsaim. 17.saj algul oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj teisel poolel kujunes uus, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperitseeniga. Neid kirjutatid vaid ühele solistile, keda saatis väike kammeransambel või ainult BASSO CONTINUO.
Zanrid: õukonnaballett, ballettkomöödia, lüüriline tragöödia, ooper, ballettooper, avamäng, prantsuskeelne teatri deklamatsioon, vaimulik kontsert, karakterpalad. Tuntumad teosed: *Jean-Baptiste Lully ,,Amori ja Bacchuse pidustused", ,,Theseus", ,,Alkestis", ,,Roland"; *Henri Du Mont; *Marc-Antoine Charpentier ,,Te Deum". Barokkmuusika Saksamaal: religioosne, valdavalt vaimulik muusika. Madalmaade vokaalpolüfooniline meeleolu. Zanrid: ooper, soololaul, passioon, kirikukantaat, polüfoonilised vormid, fuuga, kontsert, oratoorium. Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur",
- Oratoorium - Passioon - Ooper Kantaat Üks tähtsamaid kammermuusika zanre. 17.saj algul oli kammerkantaat lihtsalt pikem/arenenum aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj arenes see kahe-kolme aaria ja retsitatiiviga teoseks. Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile. Tuntumad kantaatide loojad: - Georg Friedrich Händel - Johann Sebastian Bach - Alessandro Scarlatti Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal) - Tekstid võeti piiblist - Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm. ! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa. Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach. Oratoorium ! Ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta.
sajandit Sansoon Esimene tähtsam sansoonilooja oli Guillaume de Machaut 14. sajandil, kes lõi kolmehäälseid kindla vormiga laule. · Aaria Algselt nimetati 14. sajandi muusikas aariaks mis tahes väljendusrikast meloodiat, see tähistas pigem esitusviisi Kantaat 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. · Kirikukantaat 17 saj, Saksamaa · Oratoorium 1907, Eestis · Ooper Vanakreeka ajal · Ballett 16 saj, Itaalias ja Prantsusmaal · Kontsert 18 saj · Concerto grosso barokkajastu, Itaalia · Süit 14 saj · Passioon Kristuse ajastu · Kammermuusika · Keelpillikvartett 18 saj · Sonaat Itaalia, 16 saj · Sümfoonia 18 saj, Viini klassikalise koolkonna loomingus 7
retsetatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Selliseid salonglikke kantaate armastasid eriti ooperivirtuoosid. Vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikumuusikazanr, mille nimetuseks sai kirikukantaat. Kirikukantaadi aluseks olid piibli- ja koraalitekstid, järjest enam aga ka kantaaditekstideks loodud vaimulik luule. Klassitsismi ajastul, mis valitses 1750- 1820 aastatel hakati kantaadis väiksemas koguses kasutama keerulisi kaunistusi ning kõike seda, mis segab muusika mõju. Muusikas hakas domineerima põhimeloodia. Hakati vähem kasutama dissonantse ning meloodia muutus korrapäraseks. Romantism muusikas on umbes (1820-1880) valitsenud suund. Kantaadis toimusid
- Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. - Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. - Saatega retsitatiiv – teose dramaatilises kõrgpunktis lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester, retsitatiiv muutub meloodilisemaks ja laulvamaks. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Tähtsaim kammermuusikažanr. 17. Sajandi teisel poolel kujunes välja kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. 17. Sajandil kujunesid Saksamaal välja kirikukantaadid. Nende tekstis võeti piiblist. Kantaadid loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile. 8) Oratoorium lk. 95 Ulatuslik kontsertteos, mille sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto
Barokktrio-Kõige levinum ansambel. 2 meloodiapilli, mis olid võrdse tähtsusega + basso continuo. Meloodiapillideks võisid olla viiulid, kuid ka oboe või plokkflööt. Kujuneb välja ka 4 häälne Itaalia orkester, milles harmooniapillideks on vioola(d) ja vundamendiks on basso continuo rohkem, kui kahe pilliga. Sonaat- ansamblile loodud teos, instrumentaalteos, erinevate lõikudega. Esineb nii kiriku- kui kammermuusikas. 17.sajandil kujuneb välja Kirikukantaat-4 osaline ( (Sonata)aeglane-kiire-aeglane-kiire( Chiesa)) Kammersonaat- Sissejuhatus + 2-4 osa. Sarnaneb süidale. Nt. A.Corelli-sonata de camerata Kontsert concerto-koosmäng v. ansambel Suurema koosseisuga, kui barokktrio Vormid: Mitmekooriline kontsert- 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma J.S.Bach-"Brandenburgi kontsert" Contcerto grosso Suurim meister A.Corelli Soolokontsert Vastandatakse orkestrile ühte või mitut solisti
Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud vaimulikku luulet. Need kantaadid loodi juba 1le/mitmele solistile (sageli 4), kellele võidi lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile.
Algselt kirutati kantaate vaid 1le solistile ja teda saatvale väiksele instrumentaalansamblile. Tuntuimaks kantaatide loojateks on - Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Alessandro Scarlatti. Saksamaal kujunes 17. saj lõpuks aga suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirikukantaat. Selle tekstid võeti piiblist ja kiriku lauluraamatust, palju kasutati spets. selle tarbeks loodud vaimulikku luulet. Need kantaadid loodi juba 1le/mitmele solistile (sageli 4), kellele võidi lisada väikene koorirühm ja suuremale instrumentaalansamblile.
Kirikumuusika tähtsaim keskus oli Lübeck. Lübecki Maarja kiriku kuulsaim organist ja ajastu üks väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika. Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga. Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus. Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest
annaabi.ee 
