TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. Katese metoodika. 1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Kipsi jahvutuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 2, avaga 0,2 x 0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,005 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi...
1. Töö eesmärk Kipssideainete katsetamine jahvatuspeenuse määramine, kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine, kipsitaigna tardumisaegade määramine, painde- ja survetugevuse määramine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Ehituskips valge pulbritaoline õhksideaine, mis koosneb kahe veemolekuliga kipskivi kuumutamisel saadud -poolhüdraadist 2.1 Kasutatud töövahendid Sõel vajalik kipsi jahvatuspeenuse määramisel, sõel on avadega 0,2 x 0,2 mm Suttardi viskosimeetri silinder kasutatakse normaalkonsistentsi määramisel Vicat' aparaat vajalik kipsi tardumisaja määramisel Nuga kasutatakse erinevate katsete puhul üleliigse kipsitaigna eemaldamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks Kuivatuskapp seal kuivatatakse proovikehi Terasest standardplaadid survetugevuse määramiseks Kaal, täpsusega 0,1g Erinevad segamisnõud 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Jahvatuspeenuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel ...
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2017/2018 Kipssideainete katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, tiheduse ja tugevusnäitajate määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips materjal, mis on valmistatud looduslikult kipsist. Looduslik kips dehüdreeritakse osaliselt ja jahvatatakse, mille tulemus on ehitusmaterjalina kasutatav pulbri kujul kips. Seda kasutatakse peamiselt seinade ja lagede viimistlusena. 3. Kasutatud töövahendid Sõel, vispel, Suttardi viskosimeeter, stopper, nõud, Vicat' aparaat, kuivatuskapp, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel. Selleks kaalutakse 50 grammi kipsi ning sõelutakse seda mehaaniliselt sõel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g. Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidris...
1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine: kipsi jahvatuspeenuse määramine kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga tugevuskatse proovikehade valmistamine painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID: Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID: Nihik – täpsus 0,01 cm Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Stopper katseaja määramiseks Vispel ja segamisnõu (kummipall) Õlitatud vorm kipsi vormimiseks Sõel avaga 0,2x0,2 mm Suttardi viskosimeeter normaalkonsistentsi määramiseks Vicat’ aparaat tardumisaegade määramiseks Paindeseade paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Ahi 60° proovikehade kuivatamiseks Hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Jahvatuspeensuse Määramine Kipsi jahvatuspeensus määrati sõ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi ...
Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Kipsi normaalkonsistentsi, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati kipsi. 3. Töökäik 3.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Eelnevalt niisutatud nõusse valati vajalik hulk vett, 50-70% kipsi massist. Vette valati 2-5 sekundiga 300 g kipsi ning segati see 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks. Peale segamise lõpetamist valati kipsitaigen Suttardi viskosimeetri silindrisse, mille sisepind ja alusklaas olid eelnevalt niisutatud. 45 sekundi möödumisel kipsi vettevalamise momendist tõsteti silinder kiiresti vertikaalselt üles ning määrati tekkinud koogikese diameeter. Kui diameeter ei olnud piires 180 ± 5 mm, korrati katset uue veehulgaga. Katsete tulemused märgiti tabelisse 4.1. 3.2 Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määrati normaa...
KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02. Sõelumine lõpetatakse siis, kui 1 minuti jooksul läbib sõela vähem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab see hulk materjali, mis jäi kogu materjali hulgast sõelale. 4.2 Kipsitaigna normaalkontsistentsi leidmine Eelnevalt niisutatud nõusse valatakse vett (umbes 50-...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektroonil...
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega Suttardi viskosimeeteri silinder Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud...
1. EESMÄRK Töös oli vaja määrata kipssideaine jahvatuspeensus, kipsitaigna normaalkonsistents, kipsitaigna tardumisaeg ja painde- ning survetugevus. 2. KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli ehituskips. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: - Sõel avaga 0,2x0,2mm; - Kipsitaigna valmistamiseks visplid, elastne kauss, spaatlid, pahtlilabidad, erinevad anumad ja vahendid hõlbustamaks kipsitaigna segamist ja valamist; - Suttardi viskosimeeter; - Vicat' aparaat; - Prismalisedmetallvormid; - Paindeseade; - Hiidrauliline press; - Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1. Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse 50 g ning asetatakse sõelale nr 02, sõelumine sooritatakse käsitsi või mehaanilisel teel. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem k...
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
annaabi.ee 
