Reaalainete keskus Koostaja H Täht 1 Kei Tallinn 2004 TTK Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Kips.......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused................................................................
Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO 4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O CaSO4*2H2OCaSO4*0,5H2O + 1,5H2O Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutatakse ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks
Siseseinad: 1 kihiline kipsplaat sein Pikkus 5500, laius 2500, kõrgus 2500 Ümbermõõt 16 jm ja pindala 40 m² Horisontaalprofiil (42x3000 mm) 32 jm + 13,5 jm = 45,5 jm = 16 tk Kruvid vööle (kruvi samm 400) 112 tk Vertikaalprofiil (42x2600 mm) (posti samm 600) 30 tk Klaasvill (Isover KL AKU 610x1310) 60 plaati Standard kipsplaat (GN13 12,5x1200x2520) pikem sein 4,5 tk, lühem sein 2 tk Kokku 13 plaati Kruvid kipsile Samm 150/200, keskel 300; ühele plaadile 52/42 kruvi Kokku 676/546 kruvi Kipslagi: 1 plaadikihiga kahetasapinnaline lagi Pikkus 5500, laius 2500 Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Otsaprofiil (3000 mm) 16 jm 6 tk Peakandja (3000 mm) ruumiga risti; samm servades 600, keskel 1200, 6 rida 6 tk Riputi samm servades 600, keskel 900 4tk/reale 24 tk Abikandja (3000 mm) samm 400, kokku 7 rida, 2tk reale 14 tk Ühendus 42 tk
19 11,88 26 16,25 213 50oC 15,63 24 15 25 15,63 24 15 5. Järeldus Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja
1 60 >30 2 50 t4-3 3 52 t8-2 Kuna kipsitaigna koogikese diameeter pidi olema 180 + 5 mm, siis meie 3. katset v6ib lugeda Onnestunuks, seega kipsitaigna normaalkonsistents on 52 %. Seega tuli 300 g kipsile lisada 156 g vett. t 5.3. Kipsitaigna tardumisaegade miiflramine Kipsi kaalutis:200 g Vee mass :52% 200-st grammist :104 g Tabel5.3.l Kipsitaigna
Cu2+ + 2e- Cu0 Ühe mooli elektronide laeng on 96500 C ehk 96500 As. Kui kaua tuleb lahusest läbi juhtida 5,5 A tugevust voolu, et detailile sadeneks 4,0 g vaske. 7. Kadrioru lossi ja paljude mõisahoonete lae- ja seinaornamendid on valmistatud stukist. Selle peamiseks lähtematerjaliks on põletatud kips CaSO4 0,5H2O, mille koostist võib väljendada ka valemiga (2CaSO4) H2O. Põletatud kipsile vee lisamisel moodustub kips CaSO4 2H2O, mis seismisel tahkestub. Mitu kuupdetsimeetrit vett tuleb lisada 1 kg põletatud kipsile, selleks et tekiks kips? (0,186 dm3) 8. Inimene hingab ööpäevas välja umbes 470 dm3 süsinikdioksiidi. Mitu grammi glükoosi (C6H12O6) tekib sellise koguse süsinikdioksiidi täielikul sidumisel taimede poolt (fotosünteesil)? (630 g) 9. Reaktiivlennuk Boeing 737-500 kulutab kiirusel 800 km/h ~2,2 tonni kütust tunnis. Sellise
Välisvoodrina saab kasutada palgipaneeli või püstlaudist, soovi korral ka kivivoodrit või neid omavahel kombineerida. Majanurkade kattena saab valida kattelauad, või massiivsest 165 mm liimpalgist palgiristid, kui on soov saada palkmaja välimust. Sisemise vooderdusena pakub Palktare kaasa kas palgipaneeli, mis annab palkseina välimuse, või loodusliku Fermacell kipskiudplaati. Viimane erineb tavapärasest kipsplaadist oma koostiselt (tavalise kipsplaadi kipsile lisatakse keemilisi sideaineid ning puudub tugevust andev paberikiht) ja vastupidavuselt, koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta plaadiks. Kipskiudplaat on tavalisest kipsplaadist kaks korda vastupidavam ja kannab ka ühekordse kihina väga suuri raskusi; see on löögi-, tule- ja niiskuskindel ning hea heliisolaator. Et hoiduda haigustest
Jahvatuspeensus näitab sõelale avaga 0,2 x 0,2 mm jäänud materjali hulka protsentides sõelumiseks võetud esialgest 50 grammist. Jahvatuspeensuse protsendi tõus põhjustab kipssideaine tugevust. Katses pole jahvatuspeensus just kõige suurem, seega ka kipsaine pole kõige tugevam. Teiseks määrati kipsitaigna normaalkonsistentsi. See näita vee hulka, mis tuleb võtta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati 50 % vett algsest kipsi kaalust, milleks oli 300 g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 185 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 5 mm, seega antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Raado konspektis lugedes, saab leida, et taignasse lisatakse ~50..70 % vett. Seega meie katse 50 % on piisav kogus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Katsetav kips hakkas tarduma, ehk nõel
8 28 17.50 1 26 16.25 37.4 31.4 23 14.38 12 2 600C 16.46 25 15.63 56.4 47.4 28 17.50 3 28 17.50 6. JÄRELDUSED Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel 60oC, oli tugevam, sest selle painde- ja
Kipsi jahvatuspeenuse määramiseks võetud 50 grammist kipsist jäi sõelumise lõpul jääk sõelale keskmisena 4,8 g, kipsi jahvatuspeenus on seega 9,6 % (kipsi esialgsest massist). Kipsi võib lugeda eriti peeneks materjal. Kips sõeluti mehaanilisel teel ja sõelaga nr 02. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel saadi kuuendal katsel soovitud tulemus – taignakoogi diameetriks tuli 175 mm, kui vee hulk kipsi massist (200g) oli 48,5 %. Varasematel katsetel oli lisatud kipsile kas liiga palju või liiga vähe vett, millest olenevalt tuli taignakoogi diameeter vastavalt liiga suur või liiga väike. Mida rohkem vett lisada, seda väiksem on kipsi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljaaurutamisega. [1] Kipsitaigna tardumisaegade määramiseks võeti 200 g kipsi ja eelnevalt leitud normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk (48,5%), mille seguga leitakse selle koguse kipsitaigna tardumiseks vajalik aeg – 30:56 (min:sek). Kipsitaigna tardumine võttis liiga
Kipsitaigna normaalkonsistents on mingi kindel hulk vett, mida konkreetne kips vajab, et saada kindla konsistentsiga segu. Kipsi omadused sõltuvad lisatava vee hulgast, sellepärast kasutaksegi mõistet normaalkonsistents, mida määratakse Suttardi viskosimeetriga. Erineva veehulgaga saab erinevad tulemused. Mida rohkem lisatakse vett, seda väiksem on saadava tehiskivi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljakuivatamisega. Katsetatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 50% algsest kipsi massist ehk 150 g, siis tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 106 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents saadi 55% ehk 165g g vett, mis tekitas koogi 180 mm, mis on väga hea tulemus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Tardumisaega mõjutab samuti kipsi jahvatuspeenus ja vee kogus. Katsetatav kips hakkas tarduma 20 minuti pärast alates taigna kokkusegamisest
Õhklubja kasutamine: Müürimördid-efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört Krohvimördid segus kipsiga Kuivsegud Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) Lubivärvid Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 41. Too välja erinevus kivistumise kohta madalatemperatuursel ja kõrgtemperatuursel kipsil Madalatemperatuursele kipsile on iseloomulik kiire kivinemine. Kõrgtemperetuursele kipsile on omane aeglane kivinemine. 42. Kus kasutatakse madalatemperatuurset kipssideainet? Kipsplaatide ja seinapaneelide tootmine, keraamika ja portselani vormide valmistamine, meditsiinis, arhitektuursete elementide valmistamiseks 43. Tsemendi tootmispõhimõte? Tsemendi tootmine seisneb sisse toodud klinkri jahvatamises vajalike lisakomponentidega. Enamal juhul
hästi juua , kuid ei sobi näiteks õlle tootmiseks või keskkütte katelde toiteks. *Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad ja tekivad karbonaadid (katlakivi) Ca(HCO3) = CaCO3 + CO2 + H2O Kuna süsihape laguneb tugevamate hapete toimel, saab katlakivi eemaldada paljude hapete lahuste abil. Kips CaSO4*2H2O põletatud kips CaSO4*1/2 H2O Kipsi leidub looduses (Irboska) põletatud kipsile vee lisamisel saadakse kiiresti kõvenev mass, mis on võrdlemisi habras ja leiab kasutamist eelkjõige viimistlusmareialide valmistamiseks. Kaltsiumkarbiid CaC2 Saadakse lubja ja koksi kuumutamisel CaO + 3C = CaC2 + CO ning kasutatakse etüüni (atsetüleeni C2H2) tootmiseks. Ülevaade metallurgia meetoditest Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks
niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. 3) CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O tº Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutamine ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). 4) BaSO4 baariumsulfaat 5 Baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi basil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad
annaabi.ee 
