MARCELLUSE TEATER VIDEO!!! ASUKOHT ROOMAS FAKTE ·Marcelluse teatri lasi ehitada Julius Caesar, ehitamise lõpetas Augustus, kes nimetas teatri oma nõo järgi. ·Istekohti 12 000 ·Poolkaarekujuline istumisala oli 111m lai ja 50m kõrge FAKTE VIDEO!!! ·Teater valmis 13 aastat eKr ·Algul kasutati seda kindlusena, hiljem teatrina. Nüüdseks on teatri ülaosa jaotatud paljudeks korteriteks ja selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertideks. VÄLIMUS ·Auditoorium hobuseraua kujuga ·Tavaline madal lava tohutusuure kivist skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja
Hispaania Hispaania kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.Samal poolsaarel asub ka läänenaaber Portugal. Hispaania pealinnaks on Madrid alates 7. maist 1561. aastast. Madrid asutati araablaste kindlusena 932 aastal. Hispaania on pindalat 504 782 km2 suur. 2011 aasta seisuga elab Hispaanias 46 120 000 mln inimest , neist 4 070 000mln elavad pealinnas. Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas: 1 mln
Ismail Samani mausoleum on üks kõige enam väärtustatud Kesk-Aasia arhitektuuriga ehitisi. Ismail Samani mausoleum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ark i kindlus Asub tänapäeva Buhhaara territooriumil loode osas. Ehitati 5. sajandil. Ark i kasutati kindlusena kuni aastani 1920, mil Venemaa selle rüüstas. Katab 9,8 aakrit maad, mida ümbritseb müür, mille kõrgus on 16-20m. Ark Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ark i müür Click to edit Master text styles Second level Third level
Viimane mainitust on tõenäoliselt kõige kuulsam. Ajalugu ulatub 1196.aastasse, mil Taani kuningas Knud VI käis Virumaal ristiusku levitamas. Esimesed ajalooallikad kirjeldavad kohta aktiivse kaubandusalana. Kalvi on oma ajaloo jooksul tegutsenud kindlusena ning hiljem mõisana. Paik on tänu unikaalsele asukohale ja headele kaubandusväljavaadetele olnud läbi sajandite ülimalt populaarne. Lossi läheduses leidub sadam, mis nagu lossgi, on ehitatud taani viikingite poolt. Paikkonda peeti juba varastel aegadel ka puhkepiirkonnaks. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar Atterdag
mootorratturid jõudsin peaegu isegi Berliinini. Tema sõnul just see surematu Polk , mis meenutabki, õigemini kosulideerub seda rahavst ning on Putini arvates väga tähtis. See on tähtis poliitiliselt, Venemaa sisepoliitiliselt. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme aga ütles: "Venemaa ei olegi kunagi varjanud seda, et nad käsitlevad Venemaad üpiiratud kindlusena, mis peab oma rahvas kogu aeg mobiliseerima, ja mis peab tekitama valmisolekut järjekordse tormijooksu tagasilöömiskes ja see Putini ütlus paraadi puhul,et see on hoiatus kõigile, kes tahavd meid proovile panna." Samuti rääkis ta , kuidas Jeltsini ajal paraadi alustati. Ja et sellle on kaks mõõdet: oma rahvale kindlustunde sisestamine, et nad on võimsad ning võtmatud ja punase joone tõmbamine,et neid ei ärritatakas.
Ajalugu 1.1. Pariisi teke Esimest korda on Pariisi (Lutetia Parisiorum) mainitud Rooma allikais 52 eKr. Sel ajal oli ta keldi hõimu pariiside asula, keskus asus Cite saarel. Asend oli soodne kaubateede suhtes ja tänu sellele tegid roomlased sellest halduskeskuse, mille põhiosa asus Seine`i vasakul kaldal, kus on tänaseks veel säilinud amfiteatri ja termide jäänused. Umbes 270. pKr. Rüüstasid linna germaanlased. Pärast rünnakut taastati linn Cite saare kindlusena ja ta sai praeguse nime Pariis. Pariis hakkas kiiresti kasvama ja muutus tähtsaks Lääne- Euroopa kaubandus-, kultuuri- ja kirikuelulinnaks. Pranstsusmaal kannavad paljud kirikud nime Notre- Dame, mis tõlkes tähendab Jumalaema st. Jumalaemale pühendatud kirikut. Silmapaistvam Notre- Dame kirik on Pariisis asuv gooti stiilis katedraal, mis ehitati 1163- 1320 seega kestis kiriku ehitus poolteist sajandit. Reformatsiooni ja ususõdade alal oli Pariis katoliikluse tugiala. Ülikool
Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke. Alepõllundus, on leitud ka paar pronksist sirpi. Kindlustatud asulad Saaremaal Asvas, Ridalas, Kaalis ja Põhja-Eesti rannikuvööndis Irus ja Narvas. Rajati loodulikult kaitstud paikadesse. Kindlusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse põhiplaaniga palkelamud. Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates. Kivikirstkalmed kividest laotud ring, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati
eestlased vastase linnuseid vallutada. Merelahingutes kasutasid saarlased tuleparvesid, et vastase laevad põlema panna. Tuleparved on kerged loomarasvaga määritud kuivade puude virnad, mis süüdatuna tuulega ristisõdijate laevade poole suunati. Üldiselt võrreldakse eestlaste võitlusviisi merel viikingite omaga. Lähenedes lasti vibudes ja loobiti kivide ja odadega. Kuigi koged olid aeglasemad, olid nad kõrgemad ja neil kasutati ambusid. Saarlastele tundus see laev vallutamatu kindlusena. Kui käsi võitluses halvasti käis, hüppasid ellujäänud eestlased tavaliselt merre, eelistades vabasurma vangistusele või piinadele ja tapmisele. Eestlaste laevastikud on olnud üsna suured, kroonik mainib isegi 300 laevast koosnevad laevastikku, mis kõik langes ristisõdijate valdusesse pärast Turaida sõjakäigu õnnetut lõppu. Aratakse, et see arv on küll natuke liialdatud. Vabadusvõitluse käigus õppisid eestlased koostama isegi suuri strateegilisi plaane.
Constantinusevõidukaar 315 eKr Constantinus Suure auks Caracalla termid 212-216 pKr Avalikud saunad, pesemiseks puhkamine Panteon 115-123 eKr Antiik Rooma jumalate tempel Marcelluse teater Valmis 13 pKr Kasutati teatri ja kindlusena KRISTLUSE TEKE Kus ? Tekkis Juudamaal, mille oli Rooma 63 ekr vallutanud Miks? Usk vanadesse jumalatesse oli kadunud, rahvahulgad vajasid uut tüüpi usku Kes oli Jeesus? Jutlustaja ja imetegija, juudi soost puusepa poeg Mida ta õpetas? Tuleb armastada oma ligimest nagu iseennast, Miks löödi risti? Talle sai süüks jumalateostus, süüdistati ka Rooma võimu õõnestamises
ales 19.saj. K-E kirik on laiemad ja ruumimõju avar,kesklöövi ülaosa hämar-salapärane. Põj-Est- lääneosas ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14.saj Keila kirik(torn19) Virumal ehit enams 3-löv kodakirik. 14saj pär Viru-Nigula, 15.saj Haljala ja Viru- Jaagupi kirik. 14.saj ehit kindlut tsistertslaste mungaklost Padisel 1343.a Jüriöö õlestõusu ajal est vallut selle ja klost ehit üles võimsa kindlusena, mida kaits ringmür ja vallikraav. Klost purust liivisõj, varem paremini säilinud kloostriõue põhjatiiv asuv väike 1-löövil kirik Tartu- järel Toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Tartu Toomkirik, piiskopkonna peakirik ehit alust 13.saj basilikaalsena. 16.saj lõpet 2võims torn läänefassaad, mille tornid pidid kaugel ümbruskond paistm. Keskajal oli see suurim kirk Läänemere idakalt ja ainuk,millel 2torn. Kirik põles 1624.a ja seda ei taast. 19saj
areng. Mõisakeskus kerkis keskaegsest linnast läände. · Ajapikku hakkasid kokkuhoidlikumad linnakodanikud varemetest väärtuslikku ehitumaterjalina laiali kandma. 1701. aastal pöördusid Viljandi elanikud Laiusel viibiva Rootsi kuninga Karl XII poole linnaõiguse saamise asjus. Kuningas palus oodata paremaid aega. Pärast Põhjasõda jäi linn venelaste kätte ja Viljandile saabus rahulikum periood. Viljandi oli oma tähtsuse kindlusena aga lõplikult kaotanud. · Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. Carl Robert Jakobsoni monument. · Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks.
Barcelona. See staadion avati 24. September 1957 ning laiendati 1982. Mahutavus väljakul on ligi 100 tuhat. Camp nou tähendab uut väljakut ja kuna ei teatud mis nimi panna sellele staadionile ning rahva keeli räägiti sellest kui uuest väljakust, siis jäigi nimi Camp pilt 8 Reales Alcazares Nou. Selle arhitektiks on Frencesc Mitjans ning selle ehitus läks kokku maksma 1,73 miljonit eurot. 19) ALHAMBRA Alhambra on kindlus Granadas Hispaanias. See ehitati väikse kindlusena 899. aastal, kuid siis jäi pikaks ajaks kasutamata, kuni 11. sajandil maurid selle varemetest uuesti üles ehitasid. 1333. aastal sai selles Granada sultani palee. 1492 aastal sai sellest Ferdinandi ja Isabella kuninglik kohus. pilt 9 - Camp Nou pilt 10 Alhambra L k 10 / 14 Suurimad linnad 5
· Dünamünde ja Kärkna kloostri abtid · 3 prelaati 3 teise pk poolt · 12 rüütlit Taani kuninglikkude vasallide hulgast 1305 suvel ostis Ordu Dünamünde kloostri-kindlusena Väina jõe suudmes etendas see tähtsat rolli Väina veetee valitsemisel-siitkaudu võidi igal ajal sulgeda Riia kaub elusoon. Kuigi 1236 oli Riia sõlminudkloostri abti ja konvendiga leppe, et linna tedmata ei tohi võõrandada selle maa-alasid, siis nüüd müüdi kogu klooster ühes maaga Ordule > mungad rändasid Eestimaale, rajasid Padise kloostri. Riia pp algatusel kandus tüli Dünamünde kloostri omastamise pärast paavstliku kuuria ette >
pealinn. Raudteede-, maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks. Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal. Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses. Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi: · Kirikuid (1464 a.) · härjavõitluse areen aastast 1617 · raekoda 17- 18. Saj Asutati Madriid (Madzrit) araablaste kindlusena 932 aastal. 1083 aastal kuulus Kastiilia valdusalasse ja sai 1118 aastal linna õigused. 14-15. sajandil oli Kastiilia ajuti kuningate residents ja aastast 1561 Hispaania Kuningriigi pealinn. Madriid on Ibeeria poolsaare poliitiline ja finantskeskus. Asuvad kuninglik residents ning mitmete suurfirmade (Telefónica, Repsol-YPF, Banco Santander) peakontorid. Madriid on ka tuntud kultuurilinn siin asuvad mitmed maailmakuulsad muuseumid. Madriidi vaatamisväärsused:
Need kaks kavandit erinesid välimuselt eelkõige katuse vormi poolest: üks neist oli suhteliselt järsu viilkatusega, teine seevastu lameda kelpkatusega. Põhiplaanilt erinesid majad eluruumide paigutuse poolest. Kui varem oli ta teinud iga maja jaoks individuaalse projekti, siis nüüd kasutas ta vaid kaht põhimudelit ning varieeris neid. Alates artikli ilmumisest sai Wright arvukalt tellimusi. Peamiselt kerkisid uued elumajad Chicago eeslinnadesse: Thomas House, mis mõjus kindlusena; Dana House, mis on kuulus oma vitraazakende poolest; Heurtley House; krohvitud Fricke House; Willits House, mis on ehitatud avarale krundile. Wrighti jaoks oli keskseks teemaks võitlus kastikujulise vormi vastu. Need ideaalid, mida ta hiljem oma leiutiseks nimetas, ei olnud siiski uued. Neid ideid võib näha Henry H. Richardsoni 3 majades ja Arts and Crafts liikumisest mõjutatud briti arhitektide loomingus. 3.2. Büroohoone taasavastamine 1902
Veel Prantsusmaa kirikuid-katedraale Põhja poole Normandia suunas jääb Amiens, mahutab umbes 10000 inimest Kõige lõuna poole jääb Chartres. Läänefassaadi 2 tornikiivrid lõpuni ehitatud(kuigi natuke erinevad üksteisest) Põhja Prantsusmaal on veel 1 väga tuntud ehitis, mis asub väikesel kaljusaarel Normandia ranniku lähedal. Suurt osa mänginud looduslik asupaik. Tegemist on kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga Pühendatud Püha Miikaelile Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi, kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14
Või ka enda hõimu omi,kui oli karistus või võlg nii suur. Aafriklastel tekkis tugevam identiteet, kui nad olid juba mujale viidud( nt aafrikas, kus omavaheline vana vaen unustati) Tõend, et Aafrika orjakaubandus oli jubaenne ameerika avastamist hhoo sisse saanud, siis selleks on Elmina ( Lamina)kindlus tp Khana kullarannikul. Portugali I kaubanduslik kindlus. Selliseid rajati hiljem palju. Rajati 1482 algselt mõeldud kaubandusliku lao ja kindlusena teiste eurooplaste vastu, et kaitsta oma kulda. Õige pea hakkas Elmina olema üks kurikuulsamaid orjabaase,kuhu kokkuostetud orje majutati kunineid edasi üle atlandi viidi. Samas tuleb arvestada, et kohalikud pealikud Aafrikas ei olnud mingisugused Eurooplaste soosijad ja kollaboristid, portugaallaste baaside rajamine tähendas maksude maksmist aafriklastele. Aafriklased oluliselt dikteeriti kaupu, mida eurooplastelt sooviti. Portugallased kauplesid suhteliselt võrdsetel alustel aafrikatele
ka pisut raskepärasema vormikõnega. Kiriku pakse seinu liigendavad ebasümmeetriliste vahedega liseenid ning kitsad ümarkaarsed aknad. Juba selle kiriku ehitamisel on Novgorodis tegutsenud kohalikud ehitusmeistrid, järgmistel sajandil koondub kogu ehitustegevus aga vene meistrite kätte. Nende poolt ehitati nn. ühe tänava kirikuid. Neid lasksid ehitada bojaarid, kaupmehed vm sellise arvestusega, et hädaohu korral oleks kirikut võimalik kasutada ka kindlusena. Levinumaks sai väike, kuubikujuline ühe kupliga kirikutüüp, mille siseruumi muutsid ahtaks kupli tambuuri toetavad neli küllaltki võimast pülooni. Iseloomuliku võttena võib nimetada seinte liigendust, kus siseruumis paiknevatele piilaritele vastavaid liseene välisseinal ühendasid katuse all poolkaared (sakomaarid). Väljastpoolt valge (või heleda) krohviga kaetud kirikute siseruum oli kaunistatud freskodega (Lunastaja kirik Nereditsal, 1198).
annaabi.ee 
