n d u r re n du s a Ki i in, de r, Ke v art, S an i d : M le n A utor ri i n u ,E T ndab Kiire n elek dusand tr u gene omehaa rid on r n tähe obje eerivad ilised m k e u korr ti raputa lektrom undurid al. mise ot , mis või v oorjõud ibra u tsioo ni Mida te himõ See m koht õõdab a k abil. . Töötab aalu ühe õ ...
Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusandurid Kiirendusandur on laialdaselt kasutatatud inertsiaalsetes navigatsiooni- ja juhtimissüsteemides, meie teemal autodes, samuti lennukites ja ka laevades. Väga levinud kasutamiseks transport on auto turvapatjadel: kui kiirendusmõõtur tuvastab äkilise auto kiiruse muutuse, vahetu kokkupõrge, käivitab see vooluahela, mis avab turvapadjad. Kui minna natuke lihtsamaks küsimusel kuidas, siis võib öelda, et arvutatakse Newtoni teise
..............................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne................................................................................................... 3 Andur...................................................................................................................... 4
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1- 477934.pdf) Mootori kontroller Kontrolleriks on valitud mikrocontroller.com leheküljelt BL-CTRL V1.2, mis on SMD tüüp...
See süsteem reguleerib vedrustust pidevalt vastavalt teeoludele, sõiduki dünaamikale (kiirus, rooli töö) ja juhi osalusele. Tenneco Euroopa inseneride ja Öhlins Racing'u poolt väljatöötatud pideva elektroonilise juhtimisega vedrustus tagab Juhtarvuti Rooliandur mugavuse, ent ei ohverda sellele turvalisust Kiirendusandur Pidevalt juhitav ja juhitavust. elektrooniline amortisaator Volvo kasutas Tenneco pideva elektroonilise Pidevalt juhitav
) surub ratta, mis on ühendatud turvavöö rulliku külge, mis pingutabki momentaalselt turvavöö. See seade võib rakenduda ka järsu kiirendamise või äkilise pidurdamise korral. Turvapatju[8] on väga erinevaid ja erinevates kohtades samuti. Olemas on isegi mootorratta turvapadjad. Turvapadi on erinevates riikides erinevalt programmeeritud rakenduma(st. et valmistajamaa seadustega kehtestatud määrustega). Turvapadja anduriks on MEMS(micro-electro-mechanical)kiirendusandur. Üldise ohutuse tagamiseks on turvapadi programmeeritud rakenduma juhul, kui andurite temperatuur tõuseb üle 150...200 kraadi(auto süttimine). Tänepäevased rakendumisalgoritmid on muutunud väga keerulisteks ning üritatakse vältida ebavajalikke rakendumisi, püüdes seejuures arvesse võtta aspekte nagu turvatooli olemasolu, istme asukoht ja sõitja mass. 4.3 Tulevik Süsteem, mis pole just kuigi uus, kuid pole siiski veel väga laialt levinud ongi klappide
annaabi.ee 
