saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees. CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES · Väike voolutarve ja suur andmeedastuskiirus; · Võimalus integreerida samas CMOS-tehnoloogias kiibile lisafunktsioone ja teostada analoogdigitaalmuundamine; · Otsepöördus iga piksli poole pakub võimalusi pikslirühmade valikuliseks töötlemiseks; KOKKUVÕTE CMOS sensorit kasutatakse enamasti peegelkaamerates. CMOS sensor tagab teie pildile hea kvaliteedi kuna tal on lisaks optoelektroonilisele muundurile transistorvõimendi, mis muundab elektriaengu elektri signaaliks. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/CMOS http://et.wikipedia.org/wiki/CMOS-sensor http://et
● Samuti hindamaks ensüümide aktiivsust, leidmaks antikehasid ja näidata nende spetsiifilisust Kiipide tüüpid III Pöördfaasi valgukiibid ● Kasutatakse lüüsitud koeproovi ● Eksponeeritakse uuritavale valgule vastava antikehaga ● Tuvastatakse luminestsentsiga ● Prinditakse alusele, et määrata koguseid ● Saab tuvastada modifitseeritud valke Antikehadel baseeruvad valgukiipid ● Pinnale immobiliseeritakse antikeha ● Märgistatud proov kantakse kiibile ● Seondumine detekteeritakse fluorestsentsi mõõtmisega ● Tulemuste alusel saab võrrelda valkude ekspressioonitaseme muutusi erinevates rakkudes ja kudedes Milleks on seda tehnoloogiat vaja? ● Annab võimaluse autoimmuunhaigusi õppida ja välja selgitada, miks kindlad rakud ja iseäranis just valgud on antikehade märklauaks ● Võimaldab hinnata antikehade kogust patsiendi seerumis 9000 unikaalse inimese valgu vastu
Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid varasemal ajal oli võimalik BIOSi kiipe riistvaraliselt ümber kirjutada. Nüüd aga on võimalik eraldi tarkvaraga muuta (uuendada) BIOSi kiibil olevaid andmeid. Protseduurid on sõltuvalt BIOS'i tootjast erinevad. Tavaliselt peate vajutama klahvi
BIOS viib arvuti seisu, kus kasutaja tarkvara saab tööle hakata. Arvuti kasutajal ei ole baasvahetussüsteemile juurdepääsu, kuid tavaliselt on selles vahendid, mis võimaldavad seda konfigureerida. Ka BIOS-i konfigureerimissüsteemile ei ole harilikult lihtne ligi pääseda. Kui personaalarvutit esmakordselt tutvustati, siis baasvahetussüsteemi tarkvara, mis hõlmas kõiki draivereid kogu süsteemi jaoks, "kõrvetati" kõik korraga ühele või mitmele säilmälu kiibile, mis asus emaplaadil. Sisuliselt olid need draiverid iseseisvad, mällu eellaaditud ja kättesaadavad igal ajal, kui arvuti oli sisse lülitatud. See püsimälu kiip sisaldas ka käivitustesti (inglise keeles power-on self test ehk POST) ja alglaadurit (inglise keeles bootstrap loader). Alglaadeprogramm oli disainitud, kontrollimaks alglaadesektori olemasolu ja laadima operatsioonisüsteemi disketilt või selle puudumisel kõvakettalt. Pärast operatsioonisüsteemi
Klassikalisel DRAM-il on asünkroonne liides, mis vastab nii kiiresti kui võimalik igasugustele muutustele juhtsisendites. Erinevalt DRAM-is on SDRAM-il aga sünkroonne liides, mis tähendab seda, et ta ootab taktsignaali ära enne, kui vastab juhtsisenditele. Takti kasutatakse selleks, et juhtida sisemist lõplikku olekumasinat (Finite State Machine ehk FSP), mis omakorda võtab vastu sissetulevaid käske (käsukonveierid). See annab kiibile võimaluse teha palju keerulisemaid operatsioonijuppe, mis soodustab kiiremat tööd. RDRAM RDRAM (Rambus DRAM) – Valmistatud Rambus Inc. Poolt 1990-ndatel DIMM SDRAM'i asenduseks. Seda tüüpi RAM'i võib leida ka kolmes mängukonsoolis: Nintendo 64, Playstation 2 ja Playstation 3 (XDR DRAM). RAM Muutmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda.
erinevale platvormile Hummingbird ja Snapdragon Hummingbird on Samsung'i poolt toodetud protsessor, mis on ehituselt ja omadustelt sarnane Apple A4'ga. Mõned tehnikahuvilised väidavad, et Apple A4 ja Hummingbird on üks ja sama toode. Snapdragon ilmus turule esimesena, mille järel väljastas Samsung Hummingbird'i, millel on 510% parem jõudlus. Jõudluse kasv saavutati tänu ARMv7 arhitektuurile, mille tõttu saab kiibile rohkem transistoreid paigutada. Hummingbird-il on suurem taktsagedus, ta töötleb graafikat paremini ja väljastab heli parema kvaliteediga. Snapdragoni kiibile saab lisada mobiilvõrgu kui ka GPS antenne. See omadus säästab ruumi ja vähendab koguraskust seadmetes. Kokkuvõttes on Hummingbird-i eeliseks tema kiirus, Snapdragon-il paljude elementide lisamise võimalus. Apple A4 ja Apple A5 Apple A5 on A4 järeltulija. Tal on 2 tuuma ja põhineb niisamuti ARM arhitektuuril.
nähtavale täpina. 23. Millised mikrokiipe te teate ning kuidas toimub vastav protseduurika? Millised on vastava analüüsi jaoks kriitilised komponendid ja parameetrid? 3:3-22. Et patsiendi haiguse geneetilist põhjust kindlaks määrata, on välja töötatud DNA-mikrokiiptehnoloogia. Mikrokiip on väike silikoon- või klaasplaat vm, mille pinnal on kindla mustrina suur hulk sünteetilisi oligonukleotiidseid või cDNA-proove, mida saab hübridiseerida uuritava DNA-ga. Kiibile saab kanda üle 300 000 markeri. Patsiendi DNA proovid kantakse kiibile ja võrdluse tulemust saab kasutada haiguste diagnoosiks. Seda küll juhul kui teatakse haigust põhjustavaid geenimuutusi. 24. Mis on geeniontoloogiad - Gene Ontology? 4:27. Geeniontoloogia on projekt, mille ülesandeks on geenide ja nende funktsioonidega seotud mõistete struktuuri arendamine. 25. Mis on GO andmebaas ja mis on selle koostamise eesmärk? 4:27. Geeniproduktide iseloomustamine
Samas on suudetud teha laserdioode lainepikkusega üle 3 µm. Nõrku laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD- lugejates. Laserdioode kasutatakse ka teiste laserite optiliseks pumpamiseks. Suure võimsusega laserdioode kasutatakse tööstuses lõikamiseks ja keevitamiseks. [2] Ränilaserite arendamine on oluline optiliste arvutite loomiseks. Kuna räni on integraallülituste põhimaterjal, siis ränilaserid lubaksid ehitada optilisi ja elektroonilisi ühendusi samale kiibile. Kahjuks on räni ebasoodsate omaduste tõttu ränilaseritega palju probleeme. Samas on viimasel ajal loodud ränihübriidlasereid, kus laseris kasutatakse nii räni kui ka mingit muud pooljuhti, näiteks indium(III)fosfiidi või gallium(III)arseniidi. Mõlema materjali abil on ränist võimalik saada koherentset valgust. Teine võimalus ränilaserite saamise jaoks on raamanlaser, mis kasutab raamanhajumist. [2] Pooljuhtlaseritel on väga suur kasutegur, mis läheneb 100%-le
Omanik muidugi teab, mis numbrit ta koer kannab, võõras aga ei pruugi looma kõrvalestalt leida muud kui sodipodi. Kui kõrvalesta nahk on tume, võib number olla tätoveeritud kubemepiirkonda, võõra looma kõhualust aga naljalt keegi uurima ei kipu. Nii võibki tätoveering kasutuks osutuda. Tilluke mikrokiip Mikrokiip on tibatilluke elektrooniline asjake, mis siiratakse umbes riisitera suuruse kapsli sees koerale (või ükskõik millisele loomale) kaela vasakule küljele naha alla. Kiibile on salvestatud kordumatu numbrikombinatsioon, mille saab vastava lugeja ekraanile tuua. Kui mikrokiip on kord juba oma kohale asetatud, on selle eemaldamine võimatu, ning seega kaob võimalus pettusteks, mis tätoveeringute puhul pole välistatud. Mikrokiibil pole looma tervisele mingit toimet, see on aktiivne ainult numbri lugemise hetkel. Lemmikut on lootus leida Mikrokiibiga looma saab kanda Eesti Lemikloomaregistrisse, mida peab MTÜ Eesti
Üheks võrdlusnivooks on olenevalt kontrollerist võimalik võtta ka kontrolleri-siseselt fikseeritud pinge. Komparaatori saab panna katkestust tekitama kas võrdluse tulemusena saadud tõeväärtuse suvalise muutumise, tõeseks muutumise või vääraks muutumise peale. Kui kasutada AVR-i millel on analoog-digitaal muundur saab tõenäoliselt kasutada ka võimalust ühe võrdluspinge valimist mõnest muunduri sisendist. CPU Arhitektuur Välkmälu, EEPROM ja SRAM on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. Programmimälu Programmi käsustik paikneb muutumatus välkmälus. Kuigi tegemist on 8-bitiste
ekspresseeritakse rakkudes ------Kimäärne valk seostub kromatiiniga ja metüleerib naabruses asuva adeniini. ------Metülatsioonitundlik DpnI lõikab DNA metüleeritud GATC saitides. ------Fragmendid eraldatakse suuruse järgi, märgistatakse ja hübridiseeritakse kiipidega 24 L-DNA-l baseeruv universaalne kiip: Algne hübridisatsioon toimub lahuses, mille järel märgistatud proovid deotakse kiibile. Proovid koosnevad spetsialiseeritud D-DNA osast ja n.ö. koodi osast L-DNAst, mille kaudu toimub tahkele kandjale sidumine. Vähendab olulist müra ja tõstab spetsiifilisust. Kromatiini immuunsadestamine kiipidel (ChIP-on-chip): Genoomne DNA inkubeeritakse valguga ning stabiliseeritakse cross-linkimise teel. Valk pretsipiteeritakse spetsiifilise AK-ga ning lagundatakse. DNA ahel märgistatakse ja hübridiseeritakse kiibile. Tundmatute eksonite identifitseerimine kiipidel:
· Geenikoopiate arv (array CGH) · Uute ravimite sihtmärkide leidmine, ravimite testimise ning avastamise hõlbustamine jpm. Kontrollimaks, kas patsiendil on uuritav mutatsioon näiteks võetakse patsiendilt proov ning ka proov puhast, kindlasti muteerumata materjali. Proovid denatureeritakse, DNA lõigatakse lühemateks juppideks, märgistatakse erinevate fluorestseeruvate markeritega (patsiendi oma rohelisega, kontroll DNA punasega). Mõlemad proovid siiratakse kiibile ning lastakse kiibil olevate (normaalsete) geenijuppidega hübridiseeruda/seostuda. Juhul, kui patsiendil mutatsiooni ei esine, senduvad mõlemad kiibile. Kui mutatsioon esineb, ei saa muteerunud osa korralikult seostuda vastavale osale. Vastavat regiooni on seejärel võimalik lähemalt uurida. Veel tavalisi kasutusvõimalusi: · ekspressioonitaseme võrdlemine · sekveneerimine · genotüpiseerimine · kvantifikatsioon genoomide analüüs: mutatsioonide, SNPde tuvastamine
juhitakse juhtplokiga, mis genereerib juhtsignaale, mis omakorda algatavad kindla mikrooperatsioonide sooritamise ALUs. Juhtploki genereeritud signaalide järgnevus määratakse operatsiooni koodiga ja muude signaalidega. 17. Mikrokontrollerite arhitektuurid (AVR või ARM näitel). Mikrokontrollerite arhitektuurid (AVR või ARM näitel). Atmel AVR – 8 bitine Välkmälu, EEPROM(kustutatav mälu, ülekirjutatav) ja SRAM(staatiline juhupöördusega mälu) on integreeritud ühele kiibile, mis kõrvaldab üldjuhul vajaduse välise mälu jaoks. Mõnedel kiipidel on paralleelühenduse võimalus, mille läbi on võimalik külge ühendada lisamälu. Peaaegu kõigil (välja arvatud kõige väiksematel TinyAVR seeria mikrokontrolleritel) on jadaühenduse võimalus, mille abil saab ühendada suurema EEPROMi või välkmälu. 18. Reaalne kontrolleri digitaalsisend ja tema elektriskeemi näited (erinevad loogilised pingenivood, ülepingete [ESD] kaitse, jne).
Praegusel hetkel on Eestis seitse kiibilugejat. Kiip paigaldatakse spetsiaalse süstlaga hobuse kaela vasakule poole, sügavalt lihasesse, kus ta jääb paigale. Mikrokiipi võib paigaldada igas vanuses hobusele ning see ei jäta kaelale mingit defekti, ei põhjusta valgete karvade teket ega karvade kaotust. Süst on hobusele, kas natuke või üldse mitte ebamugav. Süstekoht tuleb desinfitseerida, väikese ala pügamine on vajalik juhul, kui karvkate on väga pikk. Kiibile on tehase poolt antud 30-aastane garantii, seda on raske kirurgilisel teel eemaldada ilma traumat põhjustamata ja see võib lõppeda hobuse surmaga. Märgistatud hobused kantakse andmekogusse. Hobuste märgistamine elektroonilise kiibiga ei ole Eestis veel kohustuslik, kuid põllumajandus-keskkonnaprogrammi kaudu toetust saavad vaid jõudluskontrolli all olevad, niisugusel viisil märgistatud eesti hobused. Söötmine Hobust tuleb sööta tähelepanelikult, tasakaalukalt ja korrapäraselt
19 kuna tarbis vähe elektrit, olles võrdväärne Pentium II protsessorile. Veebruar Windows 2000 lasti ametlikult välja. 17 Märts Be Inc. lasi välja BeOS R5 PowerPc ja x86 jaoks, mis oli esimene BeOS x86 jaoks. Märts 4 Sony poolt lasti välja Playstation 2. Märts 6 AMD laseb välja Athlon protsessori taktisagedusega 1.0GHz. Märts 8 Intel lasi välja väga limiteeritud tarvikud 1 GHz Pentium III kiibile. November Pentium 4 lastakse Inteli poolt välja. 2001 Aeg Sündmus Jaanuar 4 Ilmus Linux tuum versioon 2.4.0. Märts 24 Apple lasi välja Mac OS X, mis andis viimaks Mac-le stabiilsed eelised kaitstud mälu arhitektuuri ja paljude täiustustega, näiteks tõrjuv multitegumtöötlus. Oktoober Microsoftilt imus Windows XP, mis tugines Windows 2000 ja Windows NT 25 tuumal. 2002 Aeg Sündmus Mai 30 Ametlikult moodustati ühinenud Linux.
suutis ta Pentiumile mingit konkurentsi pakkuda. M II on Cyrixi uue nimega vana kiip, mis kasutab Super Socket 7 emaplaati (aga mälusiini 66-100 Mhz) ning endiselt on tasemel täisarvudega arvutamine. Kellel on aga tegemist ujukomaarvutustega (nt. 3d mängud), sellel ei ole mõtet M II ostmist kaaluda. Cyrixi omalaadne arendusprojekt on MediaGX kiip, mis sisaldab ka graafikakaardi ja mälukontrolleri. See on suur samm selle poole, et mahutada kogu arvuti ühele kiibile. Cyrixi protsessorid on traditsiooniliselt odava hinnaga ning nende põhiliseks töövaldkonnaks on tööarvutid, millel ei kasutata eriti ujukomaarvutusi (ka alla 500$ arvutid). Kuna Cyrixi protsessorite jõudlus ühe takti kohta on suurem kui Pentiumil, kasutab Cyrix PR-reitingut. See peaks näitama analoogse Pentiumi jõudlust. Vaata ka: www.cyrix.com
erinevusi näha küll. 58. Funktsionaalne genoomika, ülegenoomne mRNA analüüs cDNA kiipidel.. Funktsionaalne genoomika on geeni funktsioonide üle genoomi analüüs. GeneChip kasutatakse transkriptide uurimisel. Kõigepealt tehakse märgistamata cDNA alusel cRNA, lisades juurde biotiinimolekul, mis hiljem tuntakse ära fluorofooriga seotud avidiiniga afiinsusseostumise abil. Biotiiniga cRNA molekulid kantakse kiibile ja lastakse hübridiseeruda. Iga individuaalne täpp kiibil sisaldab mitu koopiat ühesugust DNA järjestust. Iga individuaalse täpp peegeldab vastava mRNA hulka algses populatsioonis. 59. Geeniteraapia põhimõtted ja põhimeetodid. (sugurakud/somaatilised rakud; in vivo/ex vivo), GT vektorid , pakkimisliinide kasutamine ja selle põhimõte. Geeniteraapia eesmärk on haiguse ravimine geneetiliste modifikatsioonidega
permeabiliseerimise (kestad läbilaskvaks), proovi hübridiseerimise ja analüüsiga fluorestsents mikroskoobis (või FACS) 24. Patogeenide testimine 16S rDNA abil Kasutatakse universaalseid märklaudu: Ribosomaalse rRNA geenid 16S rDNA või 23S rDNA DNA mikrokiip kujutab endast väikest 2-mõõtmelist DNA fragmentide kõrgtihedat maatriksit, mis on kindlas järjekorras sünteesitud või trükitud klaas või silikoon kiibile. DNA fragmentide hübridiseerumine fluorestseeruva prooviga detekteeritakse spetsiaalse aparatuuriga. Kliinilises praktikas ei ole DNA kiibid bakterite/viiruste diagnostikas erilist kasutust leidnud (liiga keeruline, ebakindel). Affymetrix, Qiagen , Nanochip (16S rDNA) pakuvad erinevaid mikrokiipidel põhinevaid lahendusi mikroobide testimiseks 25. Mendeli seadused
Rakendatakse siis, kui tahetakse huuli, tedretähti või päevitust esile tõsta. Säritust tuleb suurendada 1,5-2 korda Roheline Kasutakse peamiselt looduses taimestiku paremaks detailiseerimiseks. Säritust tuleb suurendada 1,5 korda. 23. Digitaalse fotograafia printsiibid Digitaalkaameral nagu ka traditsioonilisel kaameral on objektiiv ja pildiotsija. Aga digitaalkaameral on filmi asemel valgustundlik elektrooniline kiip (CCD). Kui valgus langeb kiibile, tekivad elektrilised signaalid, mille kaamera muundab digipildiks. Pildid säilitatakse mälukaardil. Tänu sellele saab teha ka palju pilte ja nende hulgast valida omale sobiv, mitte sobivad saab kohe kustutada. Kastatud kirjandus 1. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalfotograafia (29.09.10) 2. Täielik fotograafia kursus. Autorid John Garrett ja Graeme Harris. Ilmunud aastal 2009 3. Odav ja lihtne digifoto. Autor Tiit Tilk
• • • • CNV-de määramine genoomis: põhimeetodid (CGH, SNP-kiibid, ‘paired-end’ sekveneerimine), plussid ja miinused. • CGH – comparative genomic hybridization – kasutatakse uuritavas DNA proovis teatud geenide või DNA lõikude koopiaarvu muutuste või deletsioonide leidmiseks. • Referents-DNA ja test-DNA märgistatakse erinevate fluorestseeruvate märgistega, segatakse kokku ning hübridiseeritakse kiibile. Fluorestsentsi suhteid kasutatakse piirkondade detekteerimiseks test ja referents proovide vahel, mis erinevad koopiaarvult. Saab visualiseerida deletsioone ja duplikatsioone väga väikestes DNA segmentides Saab uurida tervet genoomi ilma varasema teadmiseta kromosomaalsete aberratsioonide kohta Ei vaja spetsiifilisi sonde Saab detekteerida amplifitseeritud geenide olemasolu vähis ja kaardistada
gabariidid ja nende tehnilised näitajad. Transistori leiutamisega 1948.a. vähenesid oluliselt arvutite gabariidid, suurenes nende töökindlus ja vähenes energiatarve. Räägiti arvutite teisest põlvkonnast. Järgmine oluline samm oli integraalskeem e. kiip (chip). Kiibi autoriks oli R. Noise (Intel-i firma asutaja) 1959.a. See leiutis võimaldas ühele plaadile asetada nii transistorid kui ka kõik vajalikud ühendused nende vahel. Tulevikus pooljuhtide arv, mida sai asetada ühele kiibile kahekordistus iga aastaga. Esimese integraalskeemidel oleva arvuti laskis välja firma Burroghs 1968.a. Aastal 1970 tehti järgmine samm personaalarvuti loomise suunas. Inteli firma töötaja M.E. Hoff lõi integraalskeemi, milline täitis nn. suure arvuti protsessori funktsioone. Loodi esimene mikroprotsessor Intel - 4004. Loomulikult selle mikroprotsessori tehnilised võimalused ei küündinud suurte arvutite protsessorite omadeni. Võimaldas töödelda
Mikroprotsessoriks nimetatakse ühel või mitmel integraallülitusel ehk kiibil (chip) asuvat protsessorit. Ühel kiibil asuvat mikroprotsessorit nimetatakse ka monoliitprotsessoriks. Juhul kui protsessor koosneb mitmest kiibist ja igal kiibil olev osaprotsessor töötleb kahendsõna teatud kohti, on tegemist silpprotsessoriga. Arvuti mäluseade koostatakse tavaliselt eraldi integraallülitustest. Mõnikord on aga mälu paigutatud protsessoriga ühele kiibile ning nad moodustavad koos sisendite ja väljunditega ühekiibiarvuti. Ühekiibiarvuteid kasutatakse peamiselt lokaalseks juhtimiseks, eriti seal kus on oluline seadme kompaktsus ja kus ei vajata suuremahulist mälu. 70 Arvuti või juhtraal (juhtarvuti) koosneb protsessorist, mälust, informatsiooni sisestamiseks ja väljastamiseks mõeldud liidestest ning sisend- väljundseadmetest. Arvuti
Pilt 13.5 Raadiomärk Pilt 13.6 Elektroonilise tootekoodi (EPC) struktuur 13.8. Raadiomärgid Raadiomärk koosneb mikrokiibist ja antennist. Mikrokiip on liivatera suurune. Kui kiip ise on imetilluke, siis antenn peab olema piisavalt suur, et kiibile salvestatud informatsiooni oleks võimalik lugeda 3–4 m kauguselt. Antenni suurus on seotud tavaliselt etiketi suurusega – mida suurem etikett, seda suurema pindalaga antenn. Antennid valmistatakse alumiiniumist, vasest või hõbedast. Elektrit juhtiva materjali kogus ja antenni mõõtmed määravadki ära antenni ja ühtlasi
annaabi.ee 
