Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgust. Nõguslääts aga keskelt õhem kui servast ja hajutab valgust. Silm koosneb silmamunast mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mööda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis
kohal; nende kumerus ei pruugi olla telgsümmeetriline, et korrigeerida astigmatismi. Läätsesid kasutatakse ka mikroskoopides ja teleskoopides. Läätsi, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Silm Silm koosneb silmamunast, mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu, ning abielundeist (laud, pisaraaparaat ja silmalihased). Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub. Võrkkestal tekib valguse mõjul närviimpulss, mis kandub mõõda nägemisnärvi peaaju nägemiskeskusesse. Seal toimub erituse lõplik analüüs, mille tõttu me eristame esemete kuju, värvust, suurust, asendit ja liikumist. Inimese võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Sõltuvalt
REIE LIHASED TAGUMINE RÜHM (3) LIHAS ALGUS KINNITUB FUNKTSIOON Sääreluu mediaalsele põndale ja Põlveliigese painutamine ja Poolkilelihas Istmikukõbrult põlveliigese kihnule rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha. Poolkõõluslihas Istmikukõbrult Sääreluukõprusele Põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha. Reie kakspealihas :
Reielihase Põlveliigese painutamine ja Sisekülg Poolkilelihas Algab istmikuköbrult. mediaalsele põndale ja d roteerimine. Sieserotatsioon. põlveliigese kihnule, moodustades nn süva hanejala Toimib puusa- ja põlveliigesele. Teostab puusaliigeses
*reie ette viimine ning sisse niudeluuogalt. pööramine. 68. REIE LIHASED Poolkilelihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu *põlve painutamine ning sisse mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule pööramine. Poolkõõluslihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Istmikuköbru. Kinnitub sääreluuköprusele. *põlve painutamine ja sisse pööramine. Reie-kakspealihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon *pikk pea istmikuköbrult Pindluu pea
närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts, selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub (akommodatsioon). 4. Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. 5. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt
Kinnitub: reieluule. b) Kammlihas Algab: häbemeluult. Kinnitub: reieluule c) Õrnlihas - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluule. Keskmise rühma lihased teostavad reie lähendamist ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. Tagumine rühm: a) Poolkilelihas- Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. b) Poolkõõluslihas - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele. c) Reie-kakspealihas - algab kahe peaga(pikk pea-istimukuköbrult ja lühike-reieluult)Kinnitub: pindluule Tagumise rühma lihased: Toimivad puusa- ja põlveliigesele, painutavad ja roteerivad(pööravad). 69. Sääre lihased: Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja - Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba pinnale.
Võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. Nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub (akommodatsioon). Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum)
pööramine, tagumistel rühmadel aga reie taha viimine ning välja pööramine. · Laisidekirme-pingutaja - algab niudeluu eesmiselt ülemiselt niudeogalt ja läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funktsiooniks reie ette viimine ning sisse pööramine. 51. Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Poolkilelihas algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine. . 8 Tallinn · Poolkõõluslihas algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine. · Reie-kakspealihas algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt
tagumistel rühmadel aga reie taha viimine ning välja pööramine. * Laisidekirme-pingutaja - algab niudeluu eesmiselt ülemiselt niudeogalt ja läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funktsiooniks reie ette viimine ning sisse pööramine. 68. Reie lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Poolkilelihas algab istmikuköbrult, lõppkõõlus kinnitub põlveliigese piirkonnas kolme kimbuna sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. Funktsiooniks põlve painutamine ning sisse pööramine. * Poolkõõluslihas algab istmikukõbrult ja kinnitub sääreluuköprusele. Funktsiooniks põlve painutamine ja sisse pööramine. * Reie-kakspealihas algab pika peaga istmikuköbrult ning lühikese peaga reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub aga pindluu peale. Funktsiooniks põlve ainutamine ning välja pööramine. * Suur lähendaja algab istmikuköbrult ja kinnitub karejoonele. Funktsiooniks reite
põndale. Funkts: viib reit taha, roteerib reit välja LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toob reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 69. Reie lihased TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
Kinnitub: karejoone mediaalse moka kesksele osale. e) Õrnlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluuköprusele. Mediaalse rühma lihased teostavad reie aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. Tagumine rühm: a) Poolkilelihas (süva kiht) - Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. b) Poolkõõluslihas (pindmine kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele. c) Reie-kakspealihas (pindmine kiht) - algab kahe peaga: Pikk pea - Algab: istmikuköbrult. Lühike pea - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub: pindluu peale Tagumise rühma lihased: Puusaliigeses teostavad reie retroversiooni istmikuköbrult algavad
ajju kulgeva nägemisnärvi. võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts, selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub (akommodatsioon). 4. Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. 5. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad
Kinnitub: karejoone mediaalse moka kesksele osale. e) Õrnlihas (pindmine kiht) - Algab: häbemeluult. Kinnitub: sääreluuköprusele. Mediaalse rühma lihased teostavad reie aduktsiooni ja välisrotatsiooni. Õrnlihas painutab säärt ja roteerib seda sissepoole. Tagumine rühm: a) Poolkilelihas (süva kiht) - Algab: istmikukõbrult. Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule. b) Poolkõõluslihas (pindmine kiht) - Algab: istmikuköbrult. Kinnitub: sääreluuköprusele. c) Reie-kakspealihas (pindmine kiht) - algab kahe peaga: Pikk pea - Algab: istmikuköbrult. Lühike pea - Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt. Kinnitub: pindluu peale Tagumise rühma lihased: Puusaliigeses teostavad reie retroversiooni istmikuköbrult algavad
kulglaks(laiaks sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Poolkilelihas istmikuköbrult sääreluu mediaalsele Põlvepainutaja, reie põndale ja retroversioon, siserotatsioon põlveliigese kihnule Poolkõõluslihas istmikuköbrult sääreluu köprusele Põlevapainutaja, reie retroversioon, siserotatsioon Reie- Pikk pea- istmikuköbr. pindluu peale Retroversioon, põlveliigese kakspealihas Lühike pea-reieluu painutus ja välisrotatsioon karejoone later. mokalt
kulglaks(laiaks sidekirmeks) 68. Reie lihased Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Poolkilelihas istmikuköbrult sääreluu mediaalsele Põlvepainutaja, reie põndale ja retroversioon, siserotatsioon põlveliigese kihnule Poolkõõluslihas istmikuköbrult sääreluu köprusele Põlevapainutaja, reie retroversioon, siserotatsioon Reie- Pikk pea- istmikuköbr. pindluu peale Retroversioon, põlveliigese kakspealihas Lühike pea-reieluu painutus ja välisrotatsioon karejoone later. mokalt
· Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega. Selleks, et silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemestest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja reguleerida: · silma optilise süsteemi tugevust ja · pupilli suurust AKOMMODATSIOON ·Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon-toimub läätse kumeruse muutmise teel, mis sõltub selle elastsusest ja läätse kihnule mõjuvatest jõududest. · Ripskeha, pärissoonkesta ja kõvakesta passiivsed elastsusjõud kanduvad ripsvöötmekese kaudu läätse kihnule. Pinge ripsvöötmekeses venitab silmaläätse ja põhjustab selle lamendumise. Silm on nii reguleeritud e akommodeeritudkaugele vaatamiseks. ·Rõngana ümber läätse ripskehas asubripslihas,mille kokkutõmbel pingeripsvöötmekesele väheneb või isegi kaob. Lääts kumerdub oma loomuliku elastsuse tõttu ja on akommodeeritud lähedale vaatamiseks.
LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
LAISIDEKIRME PINGUTAJA Algab: niudeluu ülemis-eesmiselt niudeluuogalt Kinnitub: läheb üle niudesääre sidekirme paksendiks. Funkts: toor reit ette ja siserotatsioon, eemaldab reit 33 61) Reie lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? TAGUMINE RÜHM POOLKILELIHAS Algab: istmikukõbrult Kinnitub: sääreluu mediaalsele põndale ja põlveliigese kihnule Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, siserotatsioon, viib reit taha POOLKÕÕLUSLIHAS Algab: istmikuköbrult Kinnitub: sääreluuköprusele Funkts: põlveliigese painutamine, siserotatsioon, viib reit taha REIE-KAKSPEALIHAS algab 2 peaga: PIKK PEA Algab: istmikuköbrult Kinnitub: pindluu peale LÜHIKE PEA Algab: reieluu karejoone lateraalselt mokalt Kinnitub: pindluu peale Funkts: põlveliigese painutamine ja rotatsioon, välisrotatsioon, viib reit taha
annaabi.ee 
