esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505) Algas Vene alade ühendamine 1480 "Ugral seismine" Vahetas suurvürsti tiitli tsaari vastu "Kolmanda Rooma teooria" Abielu Bütsantsi printsessiga Kremli väljaehitamine Ivangorod Moskva suurvürstiriigi laienemine Novgorodi alistamine Ivan III poolt · Ivan IV Julm (1533- 1584) Vallutussõjad Volga khaaniriigid, Liivimaa Võimutäiuse saavutamiseks alustas bojaaride vastast võimuterrorit - opritsninat Riik laostus (1571 panid tatarlased Moskva põlema) 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. · et.wikipedia.org/wiki/Novgorodi_vabariik
- sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks
pealinnBerliin, kokkuhoidlik ja kitsi, läinud ajalukku äärmusliku merkatilismi esindajana, kärpis kulutusi, sissetuleku kulutas sõjaväele, kandis mundrit ja pälvis nimeks sõdurkuningas; disipliin ja rivisamm pärinesid temalt; arendas välja Preisi bürokraatia; lemmikväljend oli mitte targutada Ivan IV- Ivan Julm, esimene moskva tsaar; toetus isiklikele lähikondlastele ja teenisaadlitele; tahtis vallutada balti riigid, vallutas tatari khaaniriigid; tappis oma poja tüli käigus; Vale Dimitri- Grigori Otrepjev nimetas end ivan julma pojaks Dimitriks; ta kukutati ja tapeti; Peeter I- tõi pöörde venemaa arengusse; sihiks oli euroopalike kommete juurutamini, korraldas tutvumisreisi euroopasse; liitus Rootsi-vastase koalitsiooniga; Katariina II- valitsemis aeg on läinud ajalukku valgustatud absolutismi ajastuna; alustas venemaa moderniseerimist; koostas valgustusideedel rajaneva seadustiku projekti; tema
Rahvusliku ärkamise ajajärk Alates aastast 1639, kui Armeenia jagati Osmani impeeriumi (Lääne-Armeenia) ja Pärsia (Ida-Armeenia) vahel, püsis Armeenia kuni 1722. aastani üsnagi stabiilse riigina ja samas lõppes ka Sephevidide dünastia valitsusaeg. Vene-Iraani sõja tulemusena Gulistani rahulepingu järgi aastal 1813, ühendas Venemaa endaga Karabahhia alad, aga Turkmeenia lepingu alusel 1828. aastal Erevani ja Nakhichevani khaaniriigid. Vene-Türgi sõja tulemusena 1877-1878 vabastas Venemaa Türgi aladel asunud Armeenia alad. Kui Esimene maailmasõda oli alanud, asusid peagi türklased lahendama nn ,,armeenia küsimust" väevõimu ja vägivallaga, pagendades kõiki armeenlasi Väike-Aasiast. Armeenlastest sõdurid, kes olid teeninud türgi sõjaväes, kutsuti sõjaväkke tagasi ja lasti maha, naised, lapsed ja vanurid pagendati väevõimuga Süüria kõrbesse. Selle tulemusena hukkus 600 000 kuni 1 000 000 inimest
Näitena tooks esile aastatel 1556-1557 toimunud kõdusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel.Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: a) VENEMAA (Moskva): - tugevnes tsaari Ivan IV võim, kes suutis täilikult enese ülemvõimule allutada Vene feodaalid. - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud isa suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas). - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud. - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele. b) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ja kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale. c) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid. d) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole. Eelmainitust järeldub, et Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige
- riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik); - tugevnes Ivan IV Julma (valitses 1533 - 1584) võim, kes suutis pärast täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks; - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini; - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne). - Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele. 2) Rootsi kuningriik:
1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid
1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: · VENEMAA (MOSKVA): 1) tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid 2) Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) 6 3) Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud 4) Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele · ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale · TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas
16.saj algas kuningas Gustav I Vasa trooniletõusust alates (1521 – 1560) Rootsi esiletõus. Järgnevate sõdade tulemusena Taani, Poola ja Venemaaga kujunes Rootsi 17.saj keskpaigaks peaaegu kogu Läänemerd ümbritsevaks suurriigiks. Venemaal alistas Moskva vürstiriik teised vürstiriigid ning tsaar Ivan IV Julma valitsemisajal (1533 – 1584) allutati Vene riigile Volga jõe piirkonna tatarlaste riigid (Kaasani ja Astrahani khaaniriigid) ning tehti Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 3 ebaõnnestunud katseid laienemiseks Läänemere äärde (Liivi sõda 1558 – 1583). 1.2. Uue maailmapildi kujunemine Itaalias: Eeldused uue maailmapildi kujunemiseks hakkasid kõigepealt kujunema Itaalias. Itaalia majandusliku tõusu aluseks oli kaubavahetus idamaadega, mis andis suuri kasumeid
alistasid Iraagi, Süüria ja pärast Bütsantsi vägede löömist 1071 vallutasid Väike-Aasia poolsaare. 13.saj alguses alustasid Sise-Aasia steppidest vallutusi mongolid, kes alistasid Hiina, Kesk-Aasia, Vene vürstiriigid, Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 5 Iraani, Iraagi, Süüria ja rajasid sinna mongolite khaaniriigid. 13.saj lõpul võtsid läänepoolsed mongoli valitsejad vastu islami usu, mis soodustas nende sulandumist kohalikku moslemi ülikkonda. Seldžukkide suurriigi lagunemise järel kerkis Väike-Aasias esile türklaste Osmani riik, mis alates 14.saj hakkas kiiresti laienema. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli ja muutsid selle oma pealinnaks (Istambul). Türklased allutasid järgnevate sõdade jooksul enamiku araabia maadest ning
1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid D) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole NB
Omakspeetav Tuhandeaastate Kiievi-Venemaa on demagoogia, nii Kiievi Rus ja Moskva Rus on erinevad, nii nagu germaani riigid Euroopas. Venemaa laienemine: Rjurikud lõid vene riigi, Romanovid vene impeeriumi. Tekkimine ja Rjurikute periood (879-1598); Kristluse vastuvõtmine (988); III Rooma idee (1453.a.Ivan III ahal, kui valitses veel Tatari-mongoli aeg (1223-1480 Vaiksest ookeanist Dneprini)). 16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola jaotust (Ukraina, Valgevene, Leedu); 19 sajand Türgi alad (Novaja Rossiha, Krim, Besaraabia), Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida. Alaska; 20 sajand. Mandzuuria. Mõjusfäärid (Mongoolia, Burjaatia, Afganistan, Põhja-Pärsia, Balkamid.
levitama mõtet, et Moskvast saab kolmas maailmariik. Peale Vana-Rooma ja Bütsantsi langust pidi võtma Euroopa valitsemise üle Moskva. Samuti hoolitses Ivan III diplomaatiliste sidemete eest, abielludes Bütsantsi printsessiga. Veel kutsus valitseja Itaaliast kohale arhitektid, kes muutsid Moskva ilusamaks. Teine suur valitseja oli Ivan IV. Noor valitseja loobus bojaaride nõu kuulma võtmast ning moodustas erilise kogu, mille abil ta riiki juhtis. Samuti vallutas ta Volga äärsed khaaniriigid ja tahtis ka vallutada Baltimaid, et pääseda Euroopasse, kuid see ebaõnnestus. Abinõud, mida Ivan IV võimu suurendamiseks ette võttis olis äärmiselt julmad, mistöttu sai ta hüüdnimeks Julm. Tsaar jaotas maa kahte ossa: enda hiigelmõisaks ja maa, kus valitsesid bojaarid. Tegelikult oli terve riik tsaari võimu all ja riigi jagamine oli ettekäändeks, et tappa ebasoosingusse sattunuid alamaid. Ivan Julma valitsemise ajal riik laostus ja 1571. aastal tegid tatarlased Moskva maatasa.
Liivimaalased keelavad lääneeurooplaste mineku Venemaale. Seeläbi ei saa Venemaale minna oskustöölised, tagamõtteks oli, et sinna ei saaks minna moodsad ideed, teadlased, käsitöölised jne. Venemaal mõistetakse, et Liivimaa on barjääriks suhtlemisel Lääne-Euroopaga (Balti barjäär). 1553 Venemaa ja Lääne-Euroopa vahele meretee Põhja-Jäämere kaudu. Raske ja ebamugav, edasi-tagasi retk 2 aastat. Moskva suurvürstiriigi jaoks probleemiks idas olevad khaaniriigid. Kaasani vallutamine 1552, Astrahani khaaniriigi vallutamine 1556. Nüüd on Venemaa käed vabad, et hakata läänepoolset poliitikat ajama. Ivan IV idee Kolmandast Roomast, selle eesotsas pidi olema õigeusu tsaar. On juba kaks Roomat olnud, mis on hukkunud, esimene Rooma oli Lääne-Rooma, teine Rooma oli Bütsantsi riik. Pärand on toodud Moskvasse ja kolmas Rooma on sündinud ja tema ei pea hävima. Hävinud on varem, sest kristlus on vale olnud ja hävinud, aga
*uus maailmapilt* Keskaja lõpul võeti omaks, et maailm on kerakujuline Maade avastused Teised planeedid tiirlevad ümber maa - mis asendus hiljem arusaamaga, et universum on heljotsentriline 3.Absolutism Venemaal varauusajal Moskva kolmas Rooma. Vm Kiievi riigi pärija 1). Kiievi Venemaa 2). Vladimiri pealinn 3). Moskva 4). Peeter I 1708 Peterburgi 1703 PS Narva lahing 1700 1710 vallutab Eesti alad Ivan Julm (1533 1584 ), vallutati tatari khaaniriigid Volga ääres ( 1558 1583 ) Liivi sõda: saavutada väljapääs Läänemerele 156 kujunes Venemaal välja opritsnina, pandi alus opritsnikute malevale 1570 sõjakäik Novgorodi Boriss Godunov 1598-1605 Segaduste aeg smutnoje vremja Grigori Otrpjev, tsareevits Dimitri oli saanud surma või tapeti 1591 Vale-Dimitr krooniti Vm valitsejaks 1605, V-Dimitri tapeti ja hukati Uueks tsaariks sai Vaissili Suiski (1606-1610 )
ühtlustati kirikukorraldust. Autokraatliku tsaarivõimu peamiseks toeks sai teenisaadlike kiht, mille loomist oli alustatud juba 15. saj. Teenisaadlike arvu suurendamiseks vajalikud maavaldused loodeti võita sõja teel nii idas asuvate tatari khaaniriikide kui ka lääne suunas Leedu ja reformatsiooni järel nõrgenenud Liivimaa riikide vastu. Kui idas õnnestus 1550. aastatel vallutada Volga jõel asuvad Kaasani ja Astrahani khaaniriigid, siis 1558. aastal alanud Liivi sõda kulges Moskvale ebaõnnestunult ( Läänemeremaad). Kibestunud tsaar pagendas senised lähikondlased, lahkus 1564. aasta lõpul teatraalselt Moskvast ning nõudis erakorralisi volitusi. 1565. aastal jagati kogu riik opritsninaks ja zemstsinaks. Kui viimases jäi vormiliselt kehtima senine valitsemiskorraldus, siis opritsnina aladel, kuhu koondati riigi viljakamad piirkonnad ja tähtsamad kaubalinnad, võis tsaar valitseda omatahtsi
annaabi.ee 
