Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab 1,5 punkti). Küsimused on valikvastustega testi vormis. Eksamile võtta kaasa kirjutusvahend ja isikut tõendav dokument, midagi muud vaja ei lähe (ega kasutada ei tohi). Küsimused katavad kogu läbitud temaatikat, seega võiks lihtsalt ütelda, et vaadake kogu materjal üle. Et seda saaks süsteemsemalt teha ja olla kindel, et midagi olulist vaatamata ei jää on allpool toodud loetelu põhiteemadest/küsimustest. Kui loengu/seminarimaterjalid piisavat vastust ei anna, tuleb pöörduda õpiku poole. Märkus: oluline on süsteemne ülevaade, põhitõed, loogika st erinevaid definitsioone ja loetelusid (täpselt) pähe taguda pole vaja, samas tööd peaks ikka tegema. Põhiosa punktidest tuleb kodutööde baasilt kuid eksami roll seisneb kogu materjali terviklikus ülevaatamises. Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
Elektrilaeng- on mikroosakeste fundamentaalne omadus, mis iseloomustab osakeste võimet avaldada erilist (elektrilist) mõju ja ka ise alluda sellele mõjule. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilist vastasmõju. Põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. 1.Neid on kahte tüüpi: positiivne (prooton) ja negatiivne (elektron). 2.Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng- q=1.6*10-19C. 3. Erimärgiliste laengute vahel mõjub tõmbejõud, samamärgiliste vahel aga tõukejõud.4. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma langukandjata.5.Elektrilaeng ei sõltu taustsüsteemist. Elektrilaengu jäävuse seadus- Elektriliselt isoleeritud süsteemis (kuhu ei tule elektrilaenguid juurde ja kust neid ei lahku) on elektrilaengute algebraline summa jääv. q1+q2+...=const. Mingi pos elektrilaengu +q tekkimisega kaasneb alati temaga absol...
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on va...
Tõestused Omadus 1.4. Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X, Y Mat(m, n) korral kehtib X + Y = Y + X. Tõestus: Iga X = (xij) ja Y = (yij) korral hulgast Mat(m, n), tänu reaalar- vude liitmise kommutatiivsusele (1.11), saame X + Y = (xij + yij) = (yij + xij) = Y + X X + Y = Y + X Omadus 1.10. (X + Y ) = X + Y Tõestus (X + Y ) = ((xij) + (yij)) = ( (xij + yij)) = ( xij + yij) = = ( xij) + ( yij) = (xij) + (yij) = X + Y (X + Y ) = X + Y; Omadus 1.15. Mistahes maatriksi X Mat(m, n) ning vastavate ühikmaatriksite Em Mat(m,m) ja En Mat(n, n) korral XEn = X, EmX = X Tõestus Maatriksite X = (xij ), kus i Nm, j Nn, ja n-järku ühikmaatriksi E1 = (ij) korrutise XE1 = (yij) üldelement avaldub = = , , , =1 mistõttu XE1 = X. Juhul kui E2 on m-järku ühikmaatriks, siis ...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. 2. Esimest õppeaine deklareerimissemestri eksamisessioonil sooritatud eksamit nimetatakse põhieksamiks. 3. Dekaanil on põhjendatud juhtudel õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. 4. Kui üliõpilane ei saanud põhieksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada lisaeksami. Lisaeksami sooritamise õigus õppeaines säilib kahe semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu. 5. Eksamile registreerimine toimub õppeinfo-süsteemi kaudu (kui õppejõud soovib). Lisaeksamile peab üliõpilane registreeruma (üldjuhul ÕIS-i kaudu), õppejõu nõusolekul võib registreeruda ka õppejõu juures. 6
omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele. 52. Õppeaine vastutav õppejõud tagab õppetöö toimumise õppeaines vastavalt ainekavale. 53. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor. 54. Ülikoolis toimuva kontaktõppe kohta sisestatakse õppeinfosüsteemi iga õppeaine kohta järgmised andmed: õppeaine nimetus, maht ja kood, õppejõu nimi, kontaktõppe toimumise kellaajad, koht ja toimumisnädalad, õpiväljundite hindamise aeg. E-õppe puhul ei märgita toimumise kellaaega, koht näidatakse veebiaadressina. 55
omandamine iseseisvalt vastavalt õppejõu antud ülesannetele. 49. Üldvastutus õppetöö õiguspärase ja otstarbeka korralduse eest teaduskonnas lasub dekaanil. 53. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor. 54. Ülikoolis toimuva kontaktõppe kohta sisestatakse õppeinfosüsteemi iga õppeaine kohta järgmised andmed: õppeaine nimetus, maht ja kood, õppejõu nimi, kontaktõppe toimumise kellaajad, koht ja toimumisnädalad, õpiväljundite hindamise aeg. E-õppe puhul ei märgita toimumise kellaaega, koht näidatakse veebiaadressina. 55
Suurt menu saavutas E. Bornhöhe motiividel kirjutatud stsenaarium ,,Viimne reliikvia", mis lavastatuna kujunes üheks menukaimaks eesti filmiks. Tema kaks näidendit on avaldatud raamatuna ,,Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988). Ilmunud on ka artiklite kogu ,,Rahvusluse vaateid" (1997). Ta on tõlkinud vene, mari, udmurdi, moksa, bulgaaria, poola ja ungari kirjandust, tema teoseid on tõlgitud 31 keelde. Tartu Postimees: Ülikooli pressiesindaja teatel kavatsete kevadsemestri loengutes, mis algavad veebruari keskel, kõnelda kirjandusest, filmikunstist ja tõlkimisest. Miks alustate just nendest ja millest on teil veel kavas rääkida? Olen eluaeg olnud kirjanik ja filmitegija, tõlkinud olen ma väga palju just viimasel ajal. Sügissemestril oleksid terviklikus käsitluses soomeugri rahvaste kultuuriloo asjad. Nagu ma aru saan, on vabade kunstide professori amet selleks, et kogenud loojad saaksid isiklikke tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda
Arvutiprogrammid: Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia [CD ROM]. Microsoft Corporation. 3 9 IV TÖÖDE KAITSMINE 1. Seminari-, diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööde (kuni 20 ainepunkti) kaitsmine ja hindamine Kõik bakalaureuse- ja diplomitööd kuuluvad avalikule kaitsmisele kaitsmiskomisjoni ees. Lõputööde kaitsmine või lõpueksamite sooritamine toimub sügis- ja kevadsemestri lõpus akadeemilise kalendriga määratud ajal. Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava täitmine. Üliõpilane lubatakse lõputöö kaitsmisele dekaani korraldusega, mis vormistatakse kaks nädalat enne kaitsmiskuupäeva ja edastatakse õppeosakonda ning akadeemilisse osakonda. Dekaani korraldus vormistatakse osakonna poolt esitatud nimekirja ja õppekava täitmise alusel. Lõputööde (v.a doktoritööde) kaitsmiskomisjonid moodustatakse üheks õppeaastaks.
annaabi.ee 
