MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Kettülekanne A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 d2 M d1 T KETTÜLEKANNE 1
MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõstekiirusega 0,06 m/s
MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1
Osi, millega võllid ja teljed laagritele toetuvad, nimetatakse tappideks. Radiaaltapid on enamasti silindrilised, harvem koonilised või sfäärilised. Telgkoormust vastuvõtvad tapid on kas tasapinnalised või nn. kammtapid. Koonustapi eripäraks on laagrilõtku reguleerimisvõimalus telgnihutust kasutades. On levinud peamiselt peenmehaanika-seadmeis. a- silindriline, b- kooniline, c- sfääriline e. keratapp, d- tugi e. aksiaaltapp, e- kammtapp 4. Kettülekanne Kettülekanne on ülekanne, mis põhineb lõputa keti kujulise vedava lüli hambumisel ketiratastega, mis kujutavad endast spetsiaalselt selle ülekande jaoks toodetud hammasrattaid. Lihtne Pukskettülekanne Kettülekannet kasutatakse juhtudel kui pöörlemisliikumist tuleb libisemata üle kanda teineteisest kaugel (kuni 8 meetrit) asetsevate võllide vahel. Kettülekandes kasutatavaid kette nimetatakse ka ajamikettideks. Kettülekande klassifikatsioon: · Pukskettülekanne · Rullpukskettülekanne
· vajadus muuta töömasina kiirust samal ajal kui jõumasina kiirus on konstantne (muutumatu). · vajadus muuta jõumasina pöörlev liikumine töömasina tööorgani sirgjooneliseks või mõneks muuks liikumiseks. · kui ohutuse, mugava hooldamise või mõnel muul kaalutlusel pole võimalik jõumasina ja töömasina võlle vahetult ühendada. Enamkasutatavad ülekanded on: · hammasülekanne · rihmülekanne · kettülekanne · kruviülekanne e. keermesülekanne · hõõrdülekanne Üheks tähtsamaks ülekannet iseloomustavaks teguriks on ülekandearv. Rihmülekande ülekandearvu leidmiseks jagatakse vedava rihmaratta läbimõõt veetava rihmaratta läbimõõduga /d/. Hammas- ja kettülekande puhul jagatakse veetava ratta hammaste arv vedava ratta hammaste arvuga /z/. I= d1/d2= z1/z2,=n2/n1, kus 1-vedav ratas, 2-veetav ratas. n- rataste pöörete arv/min
{ kt=2,3 rad/s - nurkkiirus rad/s { nkt=22p/min n- nurkkiirus p/min 2 Elektrimootori valik: Pem=Pkt/ü P- võimsus - kasutegur a) Üldkasutegur: ü=1*2*3*4*n 1- siduris 0,98 Mul on kaks sidurit, siis 0,98²=0,96 2- laagrites 0,99 Mul on neli laagrit, siis 0,99astmes 4 =0,96 3- hammasülekanne =0,85 4- kettülekanne =0,90 ü=0,96*0,96*0,85*0,90=0,7 b)Vajalik elektrimootori võimsus: Pem=1/0,7=1,43 (kW) Võtan lähima võimsama elektrimootori: Mootor:Pem=2,2kW n=950p/min =0,105n=950*0,105=99,75100 rad/s Mootori mark 4A1006Y3 Pean võtma tigureduktori; reduktor aeglustab ired=30x. { em=100 rad/s { nem=950 p/min 1. Jaotan ülekande arvu trumlist elektri mootorini(I):
Fmax = m g = 450 * 9,81 4415 N Kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. D 0,2 Siis T = F = 4415 441,5 Nm 450 Nm 2 2 2v 2 0,1 Nurkkiirus T = D = 0,2 = 1 rad/s Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,75 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 0,45 Siis PM min = = 0,7 kW 1 2 3 0,75 0,92 0,99 30T 30 1,0 Trumli pöörlemissagedus nT = = 9,55 min -1 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1
Jalgratas Esimene jalgratas oli 2 vankriratast ja sadul, mida ühendas puitraam. Sellise jalgrattaga sõideti jalgadega lükates. Hiljem lisandusid pedaalid, siis pidur. Peale seda hakkas rataste suurus muutuma, millega lisandusid kummist valatud rattakummid. Kui lisati kettülekanne hakkasid rataste mõõtmed ühtlustama. Kui arenes tehnoloogia ja materjalid tekkisid ka erinevad käigud, vabajooks ja kaablitega pidurid. Loomulikult muutuvad pidevalt siiani veel jalgrataste tüübid, ja arenevad komponendid. Hiljuti lisandus elektri jõul töötav jalgratas. Pesu pesemine Ammustel aegadel pesti pesu lihtsalt lähimas veekogus. Abiks olid erinevad seadeldised pesulauast pesurullini. Pesulaud on pesumasina eelkäija. Esimesed
aastal tootma esiratta külge kinnitatud pedaalidega jalgrattaid. Järgnevatel aastatel tegeldi jalgratta massi vähendamisega. Näiteks võeti kasutusele peenete kodaratega metallrattad varasemate vankrirataste asemel. Metallist kodarate kasutuselevõtt võimaldas aga esiratta suurendamist, sest mida suurem oli esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada tagumise hammasratta suurust. Jalgrattaga liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda probleemi püüdis lahendada soti loomaarst John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal jalgratta täispuhutavate kummidega. Esimesed jalgrattas Eestis Eestisse jõudsid esimesed jalgrattad tõenäoliselt juba 1850
aastal tootma esiratta külge kinnitatud pedaalidega jalgrattaid. Järgnevatel aastatel tegeldi jalgratta massi vähendamisega. Näiteks võeti kasutusele peenete kodaratega metallrattad varasemate vankrirataste asemel. Metallist kodarate kasutuselevõtt võimaldas aga esiratta suurendamist, sest mida suurem oli esiratas, seda kaugemale sai ühe pedaalipöördega sõita. See muutis jalgrattad ka järjest ohtlikumaks, kuna aina kõrgemaks muutuvate jalgratastega oli keerukas liigelda. Kettülekanne leiutati 1884. aastal. Pärast seda kadus vajadus suure esiratta järele ja jalgrataste mõõtmed hakkasid vähenema, kuna ratta suurendamise asemel sai suurendada tagumise hammasratta suurust. Jalgrattaga liiklemine raputas kõvasti (siit ka nimetus "kondiraputaja"). Seda probleemi püüdis lahendada šoti loomaarst John Boyd Dunlop, kes varustas 1888. aastal jalgratta täispuhutavate kummidega. 1897. aastal sai jalgratas vabajooksumehhanismi.
JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov Sisukord: 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..............................
liigutada erineva raskusega detail. See omakord muudab kiiremaks tööprotsessi. Tootearenduse perspektiiv on muuta vints efektiivsemaks ning lihtsamaks. Lisaks on võimalik vints automatiseerida. 1.3. Põhifunktsioonid, -parameetrid ja üldised tehnilised nõuded Põhifunktsioonid: - Koostetsehhis raskete hoonete detailide tõstmine ja liigutamine - Monteerimise lihtsustamine Ajamiks on silindriline- või tigu-mootorreduktor, mis on kettülekanne kaudu ühendatud vintsi trumliga. Üldised tehnilised nõuded: - Trossi kandevõime 1100 kg - Trossi liikumiskiirus 0,15 m/s - Ühendusviis – kettülekanne - Tagada konstruktsiooni võimalikult väike mass ja gabariitmõõtmed. Põhimaterjalid: Trummel on terasdetailidest keevitatud konstruktsioon. Terase mark – S235J2G3 EN10025. Trummel kahte rummude kaudu toetub võllile. Võll on trumli täispikkusel
Juurdelõigatav spoonipakk asetatakse vastavalt valgusriba järgi. Seejärel laskub surve traveers, surudes spoonipaki vastu töölauda. Traavers käivitatakse hüdrosilindriga. Pärast vajaliku survejõu saavutamist laskub alla lõiketera, mis käivitatakse kepsväntmehhanismiga. Tööliikumise lõppedes seiskub lõiketera ülemises asendis ning survetraavers vabastab spoonipaki survest. Spoonipaki ümbernihutamine vajalikule lõikelaiusele toimub kelguga. Kelgu ajamiteks on kettülekanne ja tigureduktor. Kelku on võimalik ümber paigutada ka käsiratta abil. Spoonipakkide vuukimismasin Juhul kui spoonipakkide juurdelõikamisel ei saavutata vajalikku pinna kvaliteeti, tehakse järelvuukimist. Vuukimismasin võimaldab töödelda spoonipakke pikkusega kuni 2000 mm. Vertikaalsed freespead on paigutatud liikuvale supordile. Mõlemal freespeal on eraldi ajam. Esimene freespea teeb jäme-, teine puhastöötluse. Suport pannakse liikuma piki töölauda hammaslattmehhanismi abil.
vabalt. Ft*vB=F*vC => Ft=F*vC/vB 14. Leida sarniirnelilüliku korral tasakaalustav jõud, mis mõjub vända otsale risti vändaga, kui arvesse võtta vaid nookurile mõjuvat momenti. Lähteandmed valida vabalt. Ft*vB=M* => Ft=M*/vB 15. Tuua näide kasuteguri arvutusest mehhanismide jada korral. Mehhanismide jada korral kasutegurid korrutatakse. Näiteks kettülekande ja hammasülekande jadamisi asetsemise korral on kasutegur: j=Wkasulik/Wmotoorne= kettülekanne * hammasülekanne<1 16. Kirjutada hooteoreemi võrrand. Tehtud töö A=Amotoorne - Atakistus=J*2/2+m*v2/2-( J*02/2+m*v02/2)= 17. Tuletada redutseeritud inertsmomendi arvutamise võrrand. Kineetilised energiad peavad olema võrdsed: Võtan , järelikult Ir=I+m*r2 18. Tuletada redutseeritud massi arvutamise võrrand. Kineetilised energiad peavad olema võrdsed: Võtan , järelikult mr=I()+m 19. Tuletada redutseeritud momendi arvutamise võrrand.
Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates? Vedrud muundavad välisjõudude töö vedru elastse deformatsiooni tööks
Tiguülekande eelised *sujuv ja müratu töö *võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused *madal kasutegur *hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) *suur kulumine *vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks 5.3 Kettülekandel Kettülekandel on suhteliselt väikeste ülekandesuhete u 10 korral küllalt suur kasutegur = 0,96...0,97. Rihmülekandega võrreldes on kettülekanne libisemisekindel ning tagab ligikaudu kaks korda väiksema võlli paindekoormuse. Kettülekande eelised rihmülekande ees · väiksemad mõõtmed. · Võllide väiksem koormus sest keti eelpingus on väike. · Suur kasutegur ( 0,96...0,98%). Kettülekande puudused · Keti väljavenimine sarniiride kulumise tagajärjel. · Võllide täpse montaazi vajadus. · Keti ebaühtlane kiirus, eriti ketirataste väiksema hammaste arvu puhul. See põhjustab täiendavaid koormusi.
hüdrosüsteemi. Selles ringleb rõhu all olev õli. Õlirõhk tekitatakse pumbaga, mis saab energia elektrimootorilt. Surve all olev õli suunatakse turbiini ehk nn hüdromootorisse, mis omakorda käivitab vajaliku masina (võimasin). Hüdromootori pöörlemiskiirust reguleeritakse õli pealevoolu suurendamise või vähendamisega ventiili abil. 4. Ülekanded Peamised toiduainetööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 1
Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. (sorry ma siiski ei õpi seda asja ja olen suht sooda!) Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates? Võllide ja muude komponentide ühendamiseks ja masinate juhtimiseks. Lisaks kaitsevad ülekoormuste eest. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates? Vedrud muundavad välisjõudude töö vedru elastse deformatsiooni tööks. On muidu ka lahedad ja naljakad
kiirus v= 25 m/s. Kettülekande puudused · Sobimatus perioodiliselt reserveeritavaks ülekandeks · Võrreldes rihmülekandega tülikam hooldamine · Sobilik ainult paralleelsete võimalikult horisontaalsete võllide korral · Keti võnkumine eriti kui koormus on muutlik ja kiirus suur · Keti ebaühtlane liikumine seoses nn hulknurkefektiga Kettülekande puudused · Kett võib välja vajuda ,benida · Võllide täpse montaasi vajadus · Kettülekanne on rihmülekandest kallim Kettülekande eelised · Erinevalt rihmülekandest puudub libisemine · Võimaldab ühe ketiga käitada mitut võlli · Rihmülekandega võrreldes väiksem võllide ja laagrite koormus · Võimalus kasutada kõrge temp.keskkonnas · Ülekandeis kus õlide sattumine tooteile pole lubatud ,saab plastkettelementidega kette kasutada Eelised rihmülekande ees · Väiksemad mõõtmed · Võllide väike koormus · Suur kasutegur
Koort on mitmest kihist kummist vahetiftidega kokku liidetud. Rihma välispinnal on kaks või kolm kumeeritud riide kihti. Koort nöörrihmad on täiuslikumad, nad koosnevad ühest reast. Nad on kangas rihmadest paiduvamad ja pikema tööeaga. Neid kasutatakse kiirekäigulistes ajamites. Rihmarattad valmistatakse malmist või terasest või alumiiniumist. Veetava võlli pöörlemissagedust muuta variaatoriga. Tavaliselt koosneb see kahest paarist laiali lükatavatest koonustest. Kettülekanne Pöörlev liikumise ülekandmiseks võllide vahel, võib korraga käitada mitut võlli, ülekande arv on püsiv(ei libise). Kõige levinumad on rullpuksid ja hammasketid. Rullpuks koosneb välis ja siseplaatidest pukside peal on vabalt asuvad rullid, mille vahendusel kett hambub ketirattaga. Kuna rull hambal veereb on tegemist veerehõõrdumisega, see pikendab keti tööiga. Puks ketil on eelmisega võrreldes kõik samad detailid väljaarvatud puksid. Selletõttu on kett odavam ja
Hammasrihma kasutatakse mootoririhmana. Hüdraulilised- ja elektrilised ülekanded. Hõõrdülekande ülekande jõud on üsna väike. Mehhaaniliste ülekannete parameetrid Ülekandearv, kasutegur, väljundvõimsus Differentsiaal ei ole ülekande mõjutaja. Hammasülekanne suudab maksimaalselt üle kanda 100 tuhat kW; Kasutegur 0,94 ... 0,98 ehk 94 ... 98 %; Suhteline levik on umbes 66%. Tiguülekanne max 2000 kW; Kasutegur 0,7 ... 0,92; Suhteline levik umbes 12%. Kettülekanne max 4000 kW; ülekande arv 10; kasutegur 0,94 ... 0,98; suhteline levik 12%. Lamerihmülekanne max 5000 kW; ülekande arv 5(erijuhul kuni 20); kasutegur 0,92 ... 0,97; suhteline levik 2%. Kiilrihmülekanne max 2000 kW; ülekande arv 8 (erijuhul kuni 15); kt 0,92 ... 0,97; levik 4% Hammasrigmülekanne max 1000 kW Hõõrdülekanne max 300 kW Sõltuvalt ülekandest võib hammasratastest koosnev ülekandemehhanism olla aeglustuv (reduktor) või kiirenev (multiplikaator)
Veerelaagrites toimub hõõrdumise vähendamine veerevate elementide abil. Laagrite valikul tuleb lähtuda lubatud 13. 15. Peamised piimatööstustes kasutatavad ülekanded on kiilrihmülekanne, kettülekanne, hammasülekanne ja tiguülekanne. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse
Libisemine põhjustab võrdsed. Koormates ülekannet saame ringkoormuse rihmratastel rataste kuumenemist ja välispindade kulumist. 63. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused. Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamketist. Võimaldab anda edasi pöörlemisliikumist suure võllide vahekauguse korral. Kettülekanded on rihmülekandeist kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on
rihmvariaatorid. 64. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused. Nagu rihmülekandedki võimaldavad kettülekanded anda edasi liikumist suure võllide vahekauguse korral (kuni 8 m). Kettülekanded on rihmülekannetest kompaktsemad, nende võllid ja laagrid on vähem koormatud , kett ei saa läbi libiseda. Puudused on keti väljavenimine liigendite kulumise tagajärjel, täpse kooste nõue, keti ebaühtlane kiirus, ülekande keerukam ja kulukam hooldamine. Enamasti koosneb kettülekanne vedavast ja veetavast kettirattast ning neid hõlmavast ajatsükleist. Veel kuulub sinna juurde karter või ohutustehniline piire ning keti pingutus- ja määrimisseade. 65. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad. Konstruktsiooni järgi eristatakse keerd- lame- (ehk leht) ja torsioonvedrusid. Keerdvedrud liigitatakse silinder- koonus- kujuvedrudeks Ning tasandilisteks spiraalvedrudeks. Keerdvedrude hulka loetakse ka rullvedrud ning suuri jõude taluvaid taldrik ja rõngasvedrusid. Vedrusid kasut
pöördemomenti (Käigukasti võll). 8. Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. ÜLEKANNE = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. HÕõRDUMISEGA ülekanded (ntx.Rihmülekanne)· Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil · Võimalik on pöörlemiskiiruse sujuv muutmine HAMBUMISEGA ülekanded: Liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hambumise abil. Ntx: Hammasülekanne, Kettülekanne 9. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? · Toetavad masinate liikuvaid osi · Juhivad masinaelementide liikumist · Liikumine võib olla pöörlev või kulgev 10. Milleks kasutatakse sidurit masinates? Kasutatakse: võllide ja muude komponentide ühendamiseks, - masinate juhtimiseks. 11. Mis on vedrude ja korpuste otstarve masinates? Vedru olenevalt rakendusest, tagab detailidevahelise jõu; käivitab mehhanismi; amortisaatorina võtab vastu lööki seda summutades.
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
Isaga nõu pidades tehti rattale vändad. 2 aastat hiljem oli neil esimene jalgrattavabrik. Leiduritele sai selgeks, et mida suurem on vändaga käitav ratas, seda kiiremini edasi saab. Nii viidigi esiratas võimalikult suureks ja tagumine väikseks (9). 8 Suur ratas oli jällegi ebamugav sõita ja raskesti manööverdatav. Veeremist kergendas 1886. aastal B. de Thouarsi poolt leiutatud kuullaagrid. 1897 ilmus rattale kettülekanne. Vabajooksusidur tehti 1895 Meunieri poolt, millega ühistati 1901. aastal Sachsi poolt pidur. Kuna sõideti raudrehvidel, tekitas see hirmsat müra ja sõitmine oli väga konarlik. 1839 avastab Charles Goodyear vulkaniseerimisprotsessi, mis viis rehvi leiutamiseni. Esimest õhkrehvi katsetas inglise raudteeinsener Thomson 1845. aastal, kuid siis veel edutult. Sama asjaga saavutas edu Belfasti loomaarst Dunlop 1888. aastal, kui teedel hakkasid
keerukat valmistamise tehnoloogiat ja suurtel töökiirustel tekkivat müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede asendi järgi. Tiguülekanne Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Headeks omadusteks on sujuv löökideta hambumine väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus (soodus käsivintside käitamisel). Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamiketist (vt. joonis). Suurim tsentrite vahe on 8 m. Kasutatakse võimsustel kuni 100 kW, ringkiirustel kuni 15 m/s ja ülekandeteguriga u 8. Erikonstruktsiooniga ketid võimaldavad ülekandetegurit pidevalt reguleerida (kettvariaatorid). Kettülekande kasutegur on kuni 0,98, suurtel kiirustel 0,85 ...0,95. Rihülekanded, hõõrdeülekanded; Kruvi-, nukk- ja varb-sarniirmehhanismid. 19.Ülekande sünteesiülesanne
nukkvõllile jaotusvõll tõukurid tõukurivedrud tõukurivardad nookurid klapid koos klapivedrude ja vedru stopartitega (poolkuud, suhaarikud) Väntvõlli ja nukkvõlli vaheline ülekanne: Ülekande liigid võivad olla: hammasratas ülekanne kooniliste hammasrataste ja vahevõlliga ülekanne kettülekanne (suure võimsusega 2 tak. SPM) JAOTUS- EHK NUKKVÕLL Ülesanne: anda tõukuritele liikumine e. pannatõukurid liikuma. Nukkvõllid võived mootoris asetseda: all mootori küljel üleval klappide kohal üleval mootori küljel 4 – tak mootoritel on neli nukki sisselaske klapi jaoks väljalaske klapi jaoks KKP jaoks Õhujagaja jaoks.
– ühepoolne radiaal-tugi – kahepoolne aksiaalne veerelaager veerelaager ÜLEKANDED JA ÜHENDUSELEMENDID – sidur – nukk – hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4 SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN Dosaator
3). Nugatrumliga mullafreesi nimetatakse nugafreesiks, sõrmtrumliga aga sõrmfreesriks. Mullafreesi oluliseks koostisosaks on ajam ja ülekandemehhanismid, ms traktori käitusvõlli pöörlemise muudavad freestrumli pöörlemiseks. Seejuures võib ülekanne freestrumlile toimuda kas selle võlli keskkohalt (keskajamiga) või ühest otsast (ots- ehk külgajamiga). Teisena nimetatud võimalus on praktikas rohkem levinud, sest sel juhul ei jää ülekandeelemendid (hammasratas- või kettülekanne) freestrumli tööpiirkonda. Mõlemal juhul paikneb freestrumli keskkoha kohal hammasratasreduktor või õlekandesuhte muutmist võimaldav käigukast (kiiruskast). 25. Põllurullide ülesanne, agronõuded ja liigitus. Rulliks nimetatakse mullatasandusriista, mis töötab pinnakonaruste maha- ja kokkusurumise põhimõttel. Rulli ülesandeks on tihendada mulda, purustada mullapanku ja silendada põllu pinda. Konarliku (ribilise, rihvelja) tööpinnaga rulli on veel täiendav
sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu- valt liikumistakistusest astmeliselt muuta veorattale üle- kantavat pöördemomenti. Käiguvahetus toimub mootor- ratta vasakul küljel paikneva käigupedaali abil. Viimaseks lüliks jõuülekandes on peaülekanne (kardaanülekanne koos reduktoriga või kettülekanne), mille kaudu pöörde- moment kantakse käigukastist veorattale. Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13 juhtimiseks. Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil.
annaabi.ee 
