Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli. Paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid üksteist kirikust välja. Tulemusena läksid kirikud tülli ja tekkis lõhenemine. Tekkis kaks kirikut Katoliku ja õigeusu kirik. Ühiskonnas tekkis aga kaks usku. Vastasseis väärnähtustele: ketseritele polnud meeltmõõda kiriku korraldused, kuigi nad olid usklikud. Kirik hakkas tegelema inkvasitsiooniga, mis oli ketsetite üle peetav kohus, mis pidi neid sundima austama kirikut. Palju süütuid inimesi hukkus ja ei suudetud ka ketserlust lõpetada. Kirikule oli mõju hea, kuna tekkis palju uusi kristlikke ning kristlus levis väga võimsalt. Kõrg- ja hiliskeskajal oli kirikul väga tähtis osa. Kõik need sündmused on mõjutanud meie ajalugu väga palju
ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria paavsti õukond legaat- volitatud esindaja kirikukogu- kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks erimaade kõrvaimulikke. bulla- paavsti ametlik seisukohavõtu sõnastus ketser- kiriku suhtes kriitiline, uskusid ka saatanasse inkvisitsioon- spets kohus ketseritele VAIMULIKUD ORDUD: tsistertslased: loobusid luksustest, kloostrid loodi asustamata aladele, valge mungarüü, klooster oli maj keskus frantsisklased: haridus, sõna levitati lihtrahva seas, hall/pruun kuub dominiiklased: must rüü, tähtsustasid haridust
Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. Ketserite ümberveenmiseks loodi inkvisitsioonikohtuid, mis määrasid neile erinevaid karistusi, alates paastumisest lõpetades vara konfiskeerimise või surmanuhtlusega. Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, millest võib järeldada, et süüdi mõisteti mitmeid süütuid inimesi.
Ta kutsus 1215. a. Rooma kokku keskaja kõige suurema ja esinduslikuma kirikukogu. Sellest võtttis osa 71 peapiiskoppi, enam kui 800 abti ja priorit kloostritest, kokku üle 2000 kõrgvaimuliku. Kirikukogu arutas ketserite vastu peetava võitluse tõhustamist ja otsustas, et iga katoliiklane peab käima vähemalt kord aastas armulaual ja pihil. Kes seda ei teinud, kuulutati ketseriks ja tema surunkeha ei tohtinud kiriklikult matta. Pihil kuuldu abil loodeti ketseritele saada jälile ja nad hävitada. Et ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231. a. ilmikutele piibli lugemise, mis jäi üksnes vaimulike eesõiguseks. Piibli tõlkimist ravhuskeeltesse ei lubatud ,,pühakirja" võis lugeda üksnes ladina või kreeka keeles. Kõige laialdasem ketserlik liikumine levis XV sajandi algul Tsehhimaal, kus seda juhtis Praha ülikooli professor Jan Hus. Hus nõudis rahvakeelseid jumalateenistusi ja armulaual usklikele
Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. KETSERLUS Protest katoliku kiriku tegevuse vastu. Kirik oli muutunud suurmaa omanikuks, tegi äritehinguid, müüs indulgentse. Tekkis rahva kriitika"Kirik on saatana sünnitis ja paavst on kuradi käsilane". Ketserite liikumised tuginesid alg kristluse ideaalidele. Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja
Kõik meie teadmised antiigist baseeruvad Karl Suure ajal algatatud kogumisel ja kopeerimisel. Innocentius III oli 176. paavst, tegutses 13. sajandil (paavstivõimu kõrgaeg). Ta pretendeeris maailma kõrgeima valitseja positsioonile ja suutis edukalt vastu hakata keisrivõimule. Ta kutsus kõiki kristlasi osalema ristisõjas, kuulutas ketserluse Jumala reetmiseks (keelas igasuguse abi osutamise ketseritele), nõudis kristlaste ausat äripraktikat, keelas duellid. Tema ajal kujunes katoliku kiriku raames välja inkvisitsioon (vt mõisted). Aquino Thomaskatoliiklik skolastiline teoloog ja
noored. Rüütel-keskaegne sõjamees, feodaal. Läänistamine-kõrgemalt valitsejalt Hospidal, raekoda- Sakramendid- 1. Ristimine 2. Armulaud 3. Leeritamine 4. Pihtimine 5. Viimne võidmine 6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulike ametisse pühitsemine Mitra- kõrge kolmnurkne peakate Tiaara- kõrge kalliskividega kaunistatud kroon Ketser- Katoliku kiriku õpetuse vastane Inkvisitsioon- Katoliku kiriku kohtupidamine, suunatud ketseritele ja eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel” Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5
· Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541. · Üks mõjuvamaid selleteemalisi teoseid kunstiajaloos kujutatud on kogu kosmos · Keskel Kristus tõstab parema käega headuse üles ja ajab vasaku käega kurjuse minema · Kristusest allpool püha Bartholomeus omaenda nahaga ( M. autoportree) · Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). · Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis. Pattulangemine. Raffael/ Raffaello Santi (1483-1520)- saavutas suure tunnustuse monumentalistina. Keskseim töö Vatikani palee esindusruumide - stanzade freskod. Maalis suuri altaripilte, madonnapilte ja portreid. Püüdles täiusliku ilu ja kooskõla poole,arhitektina juhtis ka Püha Peetri kiriku ehitust. Teos MADONNA Conestabile. Maarja ja Joosepi kihlus
jne, nad kõik värvati väga erinevatest ühiskonnakihtidest. Nende ülesanne oli eksiusuliste meelitamine patukahetsusele ja kirikuga leppimisele.13 2.2 Süüdistus Ketserite tabamiseks ja kinnivõtmiseks oli vajalik ka põhjendus, miks seda tehakse. Põhjenduseks sobis väga hästi kellegi teise poolt öeldud süüdistus. Sobisid igasugused vihjed üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserite abistamises, ketseritele kaasatundmisel kas või tühipaljas ketseriga korra ühes ruumis viibimine võis olla piisav süüdistus. Inkvisiitori linna saabumisel korraldati talle pidulik vastuvõtt, kuhu ta palus korraldada ka pidulik jumalateenistus. Inkvisiitor pöördus jumalateenistusel rahva poole ja seletas oma kohaloleku põhjuseid ja ütles, et kõik, kes teavad midagi ketserite kohta, peavad sellest talle ette kandma 6-10 päeva jooksul. Igaüht, kes ketsereid varjas või abistas, ootas karistus.
kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii ketseritele kui ka neile, kes seda kuulda olid võtnud. Ketsereid vangistati või aeti maalt välja, nende vara aga võeti endale. 13. sajandil moodustati ketserite vastu võitlemiseks eriline kirikukohus ehk inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene on ketserluses süüdi või mitte. Süüdimõistetuid põletati tuleriidal. 5
Kirikule tähtsaks tegevuseks oli ristiusu levitamine ehk mission. ( Kristlus on missioone usund ).Tuntuim misjonär on iirlane Püha Patrick, kes elas 5. sajandil. 2) Kiriku võitlus ketserite vastu (22) Katoliku kirik ei leppinud seisukohtadega, mis tema mainet alla kiskusid. Usuti , et inimene pääseb pärast surma paradiisi kiriku abiga, kui ta õigesti usub. Ketserite õpetust, mis kirikut kurjuse jõuks pidas, peeti väärõpetuseks, mille levitamine oli hukatuslik nii ketseritele endile kui ka neile, kes seda kuulda võtavad. Kuna ketserid käitusid kiriku arust väga valesti ei tasunud neil kiriku arvates paradiisi pääsemisest unistadagi. Ketsereid ootasid põrgupiinad. Seetõttu pidas katoliku kirik oma kohuseks ristiinimesi ketserluse juurest õigele teele pöörata. Alguses püüdis kirik ketsereid ümber veenda. Kui see ei õnnestunud karistati neid karmilt. Usuti , et karistus on kasulik ka ketserile endale, kuna see võib teda põrgust päästa
18 Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541. Selles teoses on Michelangelo juba renessansi kunstiideaalist üle astunud, teoses valitseb vägivaldsuseni küündiv käsitlusviis, mis on omane barokile. Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis. Medicite perekonna hauamonument San Lorenzo kiriku juures Medicite hauakabelis Firenzes (1520-1534). Sarkofaagid ,,Öö" ja ,,Päeva" allegooriliste figuuridega ning ,,Hommiku" ja ,,Õhtu" allegooriad. Need neli figuuri on oma suurejoonelise vormikäsitluse ja vägevate kontrastide poolest väga mõjusad. Valdav pettumusemeeleolu. Mooses - skulptuur, mis on paavst Julius II hauamonumendi osa
katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii ketseritele kui ka neile, kes seda kuulda olid võtnud. Ketsereid vangistati või aeti maalt välja, nende vara aga võeti endale. 13. sajandil moodustati ketserite vastu võitlemiseks eriline kirikukohus ehk inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene on ketserluses süüdi või mitte. Süüdimõistetuid põletati tuleriidal.
jõulisus, kehad plastilised, valguse-varjuga modelleeritud; tuntuim stseen „Aadama loomine“. ● Sixtuse kabeli idaseina „Viimne kohtupäev“ 1536-1541. Selles teoses on Michelangelo juba renessansi kunstiideaalist üle astunud, teoses valitseb vägivaldsuseni küündiv käsitlusviis, mis on omane barokile. Maalil on kujutatud surnute hinged, kes tõusevad raevunud jumala ette, mis on harvaesinev motiiv kunstis (vastureformatsiooni mõju, ähvardus ketseritele). Figuurid on liikumiskeerises, dünaamilises ja tundeküllases kompositsioonis. 24 ● Medicite perekonna hauamonument San Lorenzo kiriku juures Medicite hauakabelis Firenzes (1520-1534). Sarkofaagid „Öö“ ja „Päeva“ allegooriliste figuuridega ning „Hommiku“ ja „Õhtu“ allegooriad. Need neli figuuri on oma suurejoonelise vormikäsitluse
oma vaadetest lahti ütlema, pääsesid tavaliselt üsna kerge karistusega(paast, palved jms). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse(nt surmanuhtlus). Ilmaliku võimu esindajad ei saanud karistust ära jätta, sest siis oleks neid endid tabanud kirkust väljaheitmine. 13. sajandil ei peetud surmanuhtluse rakendamist soovitavaks, see-eest Rooma õiguse levides ketseritele hakati seda üha agedamini kasutama. Enamiku ketserite karistuseks jäi ekskommunikatsioon, vara konfiskeerimine või eluaegne vangistus. Ka inkvisitsioonikohus kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, ainult et pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene
lugemise. Suurim ketserite liikumine oli 15saj tsehhis prof jan hus ja tema järgijas hussiidid. Soovisid rahvakeelseid jutlusti, armulaual kõigile veini ja leiba. Kiriku maade jagamist rahvale ja indulkentside müügi hukka mõistmist. 1415 mõisteti jan hus ketserina surma ja põletatti tuleriidal. Järgnes 15a rahva vabadus võitlust kiriku vastu. Algul avalik ketserlus muutus tagakiusamise tõttu salajaseks, et ketseritele jälile saada pani kirik aluse inkvisitsioonile ehk kiriku kohtule. Ketsereid karistatti varac konfiskeerimise piinamise eluaegse vangistuse või surma nuhtlusega. Munga ordud Munklus tekkis egiptuses ja süürias ja levis 4ndal saj euroopasse. Mungad ja nunnad elasid kloostri reeglite järgi toimuvates ordudes. Kloostrite reeglite aluse panija on püha penetiktus 5-6saj kes rajas monte cassino kloostri mis oli esimene! Kloostritest said ka põhiline kultuuri ja haridus keskused.
Grimaud'l oleks tarvitsenud vaid neile märku anda, et nad ära läheksid, ja ma olen veendunud, nad oleksid meid rahule jätnud.» «Kahtlen väga, sest nad lähenevad meile väga kindlalt,» lausus d'Artagnan. «Pealegi on töölistega kaasas neli musketitega varustatud sõdurit ja üks allohvitser.» «Nad tulevad seepärast, et nad ei ole meid märganud,» arvas Athos. «Jumala eest, pean ütlema, et mul on vastumeelt tulistada neid vaeseid kuradeid.» «Ainult vilets preester tunneb kaasa ketseritele,» lausus Porthos. «Aramisel on tõesti õigus,» sõnas Athos, «ma hoiatan neid.» «Mis te teete, kurat võtaks!» hüüdis d'Artagnan. «Te lasete ennast lihtsalt tappa, mu armas.» Athos ei teinud sellest arvamusest väljagi. Püss ühes, kübar teises käes, ronis ta avausele müüris ja pöördus viisaka kummardusega sõdurite ja tööliste poole, kes tema ilmumisest üllatatult peatusid viiekümne sammu kaugusel bastionist.
annaabi.ee 
