benseen-1,3-diooliga (C6H4(OH)2), mis on kondenseerivaks agendiks. Töö käik: 1) Valasin ühte katseklaasi 1 ml 1%-list fruktoosi lahust, teise katseklaasi 1 ml !%-list glükoosi lahust. 2) Lisasin mõlemasse katseklaasi 2 ml Selivanoffi reaktiivi, loksutasin, soojendasin keeval vesivannil 4...5 min. 3) Jägisin värvilise ühendi tekkimise kiirust ja intensiivsust. Tulemused: Fruktoosi lahuse puhul tekkis punakas värvus kiiresti, sest tegemist on ketoosiga. Fruktoosi puhul on tegemist heksoosiga, millest tekkis 5-hüdroksümetüülfurfuraal, mis reageeris Selivanoffi reaktiiviga, andis punase värvuse. Glükoosi reaktsioonil värvimuutust ma ei täheldanud, sest arvatavasti ei lasknud ma lahusel piisavalt kaua soojeneda. Glükoosi puhul Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega"
katalüsaatorina. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisan 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi ja soojendan 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis fruktoosiga kolme minuti pärast lahuse värvus muutus roosaks.teises katseklaasis glükoosiga varvus ei muutunud. Mida saate siit fruktoosi ja glükoosi kohta järeldada? Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremini ja intensiivsemini, kui glükoosiga.Fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga,sest ketoosiga reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsemi,kui aldoosiga. 7.Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on iseloomulik omadus moodustada joodiga lillakassiniseid komplekse. Selle põhjuseks on polüsahhariidahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust ja lisan1 tilk joodilahust. Kuumutan reaktsioonisegu keemiseni
Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Lillakas värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas jäävanni ja lillakas värvus taastus.
Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Tumesinine värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas külma veejoa alla ja tumesinine värvus taastus.
Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus punaseks, aga glükoosi lahuses alguses mittemidagi ei juhtu, aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valame 5ml tärkliselahust ja lisame 1 tilk joodilahust. Loksutame. Lahus värvus siniseks. Kuumutame keeval veevannil ja lahuse värvus kadus
katseklaas Töö käik: 1 ml fruktoosi lahusele lisatakse 2 ml Töö käik: 1 ml glükoosi lahusele lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. soojendatakse 5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Kuumutades muutub reaktsioonisegu Tulemus: Reaktsioonisegu värv kuumutamisel värv punakaks. See tõestab, et tegu on ketoosiga, eriliselt ei muutunud. Pikemat aega kuumutades kuna reaktsioon toimus kiiremini. hakkas segule tekkima roosakas toon. Tegu on järelikult aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisel on omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse, kuna polüsahhariidide ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse.
andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremi ja intensiivsemalt kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Lahus värvub koheselt tumesiniseks. Loksutatakse ja kuumutatakse keeval veevannil
aldoosidega. Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame 4-5 minutit keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs.
soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv varieerub punakaspruunis tumepruunini. Töö käik · Valan ühte katseklaasi 1ml fruktoosi ( ketoos) · Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides lihtsam keeminlisi sidemeid lõhkuda, suhkur reageerib kiiremini ning tekib ka punane produkt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga sinakas- lillasid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleks aga laguneb ja kaotab värvuse. Joodiga värvunud tärkliseterakesed on mikroskoobis paremini nähtavad ning
Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüül- furfuraal, mis omakorda reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte punakaspruunist tume-pruunini. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min keeval veevannil. Fruktoosilahus värvus roosakaks, st tegemist on ketoosiga (reaktsioon kulges kiiremini). Glükoosiahus värvi ei muutnud, tegemist on aldoosiga, mille puhul reaktsioon kulgeb aeglasemalt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Polüsahhariidi (tärklise) ahelad on võimelised keerduma joodi molekulide ümber, moodustades sinakasvioletseid joodikomplekse, mis kõrgel temperatuuril taas lagunevad (pöörduv reaktsioon). Töö käik: valasin katseklaasi 4ml tärkliselahust, lisasin tiga joodilahust- lahus muutus tumesiniseks
Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendame keeval veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs.
teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Tulemus:Fruktoosilahust sisaldavas katseklassis muutus lahus paari minuti jooksul punakaks, glükoosilahust sisaldavad katseklaasis peaaegu 5 minuti jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid
Lisada 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutada, soojendada 4-5 minutit keeval vesivannil. Jälgida värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis ei toimunud muudatusi, kuid fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekkis alguses õrn oranzikas sade, mis hakkas aina enam intensiivsemaks muutuma, kuni lõpuks oli punane. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tegu on aga pöörduva reaktsiooniga tekkiv kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed, värvununa on nende suurus ja
Nad lahustuvad vees hästi, osalevad rakk-rakk äratundmises ja moodustavad valkudega glükoproteiine. Jagunevad: 1. Monosahhariidid (3-7 C-d ahelas) 2. Oligosahhariidid (2-10 monosahhariidi) 3. Polüsahhariidid (100-1000 monosahhariidijääki Nomenklatuur: 1. Süsinike arvu järgi: trioosid,tertoosid, pentoosid, heksoosid 2. Funktsionaalrühma järgi: aldoosid ja ketoosid 3. Tsükli järgi (6-liikmeline- püranoos, 5-liikmeline-furanoos) Kui tegemist ketoosiga, siis nimetusele lisandub ul+oos (pentuloos, ribuloos jne) 2. Monosahhariidide molekuli ehitus - hemiatsetaalid ja hemiketaalid. D,L- ja S,R isomeeria, anomeersed vormid, teised stereoisomeerid. Molekulide esitamine Fischeri ja Haworth'i projektsioonidena. Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkrute derivaadid 1
esile paratüroid (PTH) hormooni aktiveerimise ja kaltsiumi kättesaadavuse suurenemise luudest. · Ca vajadus suureneb, sest palju kaltsiumi vajatakse loote arenguks ja ternespiima tootmiseks · Ka proteiini defitsiit soodustab poegimishalvatuse teket · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia Sümptomid: · Kits jääb lamama, nii et esijalad jäävad kõhu alla, tagajalad taha sirutunud · Sümptomid võivad sarnaneda ketoosiga, kuid puudub atsetooni lõhn · Tekib kas enne või peale poegimist enamasti vanematel kitsedel, kes ei suuda luudest kaltsiumi kätte saada · Kits lamab, lihased värisevad, Kits võib surra südame seiskumise tõttu · Vere madal Ca sisaldus · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia Ravi: · Naha alla süstitakse 100 ml 20% kaltsiumboroglükonaati kahte või kolme erinevasse kohta · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia · Profülaktika:
annaabi.ee 
