kõõludest. Trajektoori igas punktis ühtib kiiruse suund kõvera muutujaga. Moodustub hulknurkade süsteem. Mida rohkem on hulknurkadel külgi, seda lähedasem on ta sirgjoonelisel liikumisel. Kui keha liigub mööda ringjoont kiirusega , mille arvväärtus on jääv, siis antakse kehale pidevalt lisakiirust ja lisakiirus on suunatud mööda raadiust keskpunkti poole. Keha ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole ja seega on tegemist kesktõmbe kiirendusega, mis aitab kehal püsida ringjoonel.
1. JOONKIIRUS ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. 2. NURKKIIRUS pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. 3. PERIOOD ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring. 4. SAGEDUS võngete arv ajaühikus (Hz) 5. KESKTÕMBE KIIRENDUS suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. 6. PÖÖRLEMINE - on siis, kui kõveruskeskpunkt on keha sees. 7. PÖÖRDENURK - nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8. VÕNKUMINE üks osa perioodiliselt korduvast liikumisest. 9. VÕNKUMISE LIIGID: vabavõnkumine (toimub süsteemiliste jõudude mõjul) ja sundvõnkumine (toimub välise perioodilise jõu mõjul). 10. VÕNKUMISI ISELOOMUSTAVAD SUURUSED võnkeperiood (1 täisvõnke kestvus), hälve (võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist), võnkeamplituud ( maksimaalne h...
2 h0 f pöörlemissagedus t aeg (vabalangemine) g 2 h gt kõrgus (vabalangemine) 2 t T Pöörlemisperiood N 1 T Pöörlemisperiood f 2 a .r kesktõmbe kiirendus v . r joonkiirus l v0 t. cos tee pikkus (horisontaalselt visatud keha) 2 gt Kõrgus (horisontaalselt h v0 t. sin 2 visatud keha) 2 v0 . sin2 tee pikkus (nurga alt l g visatud keha liikumine)
Nurkkiirus-pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. =/t=v/r(rad/s) Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus v=l/t m/s =/t=l/tr=v/r Periood-Pöörlemise perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul teeb pöörlev keha ühe täispöörde ümber oma telje. =2p/T Pöörlemise sagedus (f) on ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Ühik- 1Hz F=1/t kesktõmbe kiirendus-kiirus on suunatud piki muutujat risti raadiusega a=2r jõu õlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõuõlg on jõu mõjusirgega risti. Tähis-l ühik-m jõu mõju sõltub rakenduspunktist. Jõumoment-jõu ja jõu õla korrutis M=Fl ü-1N*m Impulsimoment-punktmassi pöörlemis hulk-tema impulsi ja kõverusraadiuse korrutis L=mvr=pr Impulsimomendi jäävuse seadus-kui jõumoment puudub siis impulsimoment ei muutu. Pr-p0r=Mt L=pr=mvr=mr2=const
Põhivalem: = r Periood Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti) Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest Võnkeperiood Võnkeperiood (tähis T) on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Ühikuks on sekund. Sundvõnkumine Juhul, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge on tegemist Sundvõnkumisega. Resonants Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega.
nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. Energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kesknurga (fii ), mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ja ringjoone keskpunkti ühendav raadius ( r ), nimetatakse raadiuse pöördenurgaks. Ringliikumise perioodiks T nimetatakse ühe täisringiks sooritamiseks kulunud aega. Keha poolt ühes ajaühikus sooritatud täisringide arvu nimetatakse sageduseks f. Jõudu, mis põhjustab kesktõmbe kiirenduse, nimetatakse kesktõmbejõuks ( F ) ning ta on samuti suunatud ringjoone keskpunkti poole. VALEMID: v=s/t A = F s cos v=vo+at a =( v - vo) / t A = Fs GMm/r2=ma G*M/r2=v2/r v = vo + at N = A/t g = (v - vo)/ t Ep = mgh 2 s = vot + at /2 Ek = mv2/2 F = ma Ep + Ek = const. F = (Gm1 m2)/r 2
Joonkiirus. Ühtlase ringjoonelise joonkiiruseks on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Nurkkiirus. Kuna pöörleva keha punktidel, mis asuvad pöörlemis teljest erinevatel kaugustel on ka erinevad joonkiirused. Seetõttu kasutatakse nurkkiirusemõistet. Def. Nurkkiirus on arvuliselt võrdne keha pöörde nurgaga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega. W=/t, pöördenurka mõõdetakse radiaanides (rad). 1 rad = 57 o16`. Kesktõmbe kiirendus. Kui keha liigub mööda ringjoont, siis mõjub talle jõud, mis hoiab keha ringjoonel ja seda nimetatakse kesktõmbe jõuks Fkt=mv2/R. samal ajal mõjub talle ka kesktõmbe kiirendus, mis on suunatud ringjoone keskpunkti poole. A= v2/R; A=2/R. Kordamisküsimused. 1. Millist liikumist nimetatakse kõverjooneliseks? 2. Milline on kõverjoonelise liikumise kiirus vektori suund? 3. Mis on puutuja? 4. Mida nimetatakse ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks?
v- 54 km/h D- 50 cm r- 25 cm- o,25m v-? Lahendus V -v/r v- 15:0,25= 60 rad/s Mootori võll teeb 2400 pööret minutis. Leia võlli pöörlemissagedus. 2400/60= 40 pöörest ühes sekundis Sagedus on 40 hrz Leia pöörlemisperiood. (T) Periood näitab aega mis kulub ühe täisringi tegemiseks ja mõõdetakse seda sekundites. F= 1/40= 0,025 sek. Ketas teeb 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörlemisperiood. Andmed: n= 20 t= 2 min. Leida: f-? T-? Lahendus: F= 20:60= 1/3 T= 1: 1/3? 1: 1/3= 3 sek. Kesktõmbe kiirendus. a =v2:r Arvutage autokaal, kui ta liigub üle kumera silla kiirusega 90 km/h .Silla kumerusraadius r=300 m, automass 2tonni. Andmed: m= 2t r= 300m g=10 Leian a. a= v2:r a= 25*2: 300= 625:300= 2,1 m/s2 P= m(g+-a) Pa= 2000(9,8+2,1)_23800N Pb= 2000(9,8-2,1)= 12400N Füüsika 26.11.12 Tämber e kõla värv, hääletoon (kohati), tooni eripära, kõla. Ülemtoone tekitavad kõik muud elemendid, kõri, hambad, põsed jne, need võnguvad mingitel teistel sagedustel.
tähistatakse tähega P Kui keha liigub maa gravitatsioonis ühtlaselt kiirenevalt üles poole nt lift alustab tõusu siis tema kaal suureneb e tekib ülekoormus P=m(g+a) Kuikeha liigub maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla siis tema kaal väheneb e tekib alakoormus P=m(g-a) Kui vabal lamgemisel tekib kaalutuse keha kaal on võrdne nulliga sellisel juhul a =g v2 a P=m(g-a)=0 kesktõmbe kiirendus r v2 P m( g ) Üle kumeruse sõites keha kaal väheneb r v2 P m( g ) Nõgu läbides keha raskusjõud suureneb r v2
Ventilatsiooniruumis on kasutusel keskventilatsioonisüsteem, kus kasutatakse võimsaid ventilaatoreid. Elu- ja teenistusruumides tagatakse õhuvahetus keskpuhk- ventilatsioonisüsteemide abil, kus värske õhk suunatakse ruumi ülaosas õhujagajatesse õhuvoolu ühtlaseks hajutamiseks ruumi ulatuses. Värske õhk tõrjub kasutatud õhu kajutiuste või seinte allosas paiknevate avade kaudu koridoridesse. Õhuvahetus tualettides, saunas, pesuruumides tagatakse kesktõmbe- ventilatsioonisüsteemiga. Väljaimetava õhu asemele tuleb neisse ruumidesse õhk uste allosas olevate avade kaudu koridoridest. Kambüüsis kasutatakse puhk-tõmbeventilatsioonisüsteemi. Keskventilatsioonisüsteem on automaatjuhtimisega. Süsteemid lülituvad sisse või välja etteantud programmi järgi. Masina-katlaruumide ventilatsioonisüsteem peab tagama peale normaalse õhu kvaliteedi ka pea- ja abidiiselmootorite, kompressorite jt. seadmete tööks vajaliku õhu etteandmise ning
Nurkkiirendus näitab nurkkiiruse muutumist ajaühikus ühik on 1rad/s .Kiireneval pöörlemisel on nurkkiirus ja nurkkiirendus samasuunalised ja aeglustuval vastassuunalised. Ühtlaselt muutuval ühesuunalisel pöörlemisel pöördenurk ja nurkkiirus avalduvad valemitega. Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest. ak kesktõmbekiirendus (m/s2) v joonkiirus (m/s) r trajektoori kõverusraadius (m) nurkkiirus (rad/s) Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: m/s (meetrit sekundis) Põhivalem: = * r, kus (fii) on pöördenurk ja r on trajektoori raadius
a - nurk f - pöörde nurk g - gravitatsioonikonstant f pöörlemissagedus kiirus kiirendus tee pikkus aeg (vabalangemine) Pöörlemisperiood kõrgus (vabalangemine) Pöörlemisperiood liikumishulk kesktõmbe kiirendus joonkiirus kiirendus tee pikkus (horisontaalselt visatud keha) kiirendus kosmiline kiirus Kõrgus (horisontaalselt visatud keha) tee pikkus (nurga alt visatud keha liikumine) kõrgus (nurga alt visatud keha liikumine) nurkkiirus mass Need on valemid, mida kohtate teema "Jõud looduses" ning "Energia, töö ja võimsus" Tähised
7.Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutuv liikumine toimub sellel juhul kui liikumine kiireneb või aeglustub, kuid kiirendus ei muutu st. kiirus kasvab või kahaneb ühtlase kiirendusega (a = const) Lõppkiirus V=V0+at Teepikkus s=V0t(+-) 8.Kiirendus. Kõik kiirendused Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumist ajaühiku jooksul. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirendus = ehk a = = Kesktõmbe kiirendus e normaalkiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina alati suunatud ringjoone keskpunkti Kesktõmbe kiirndus (normaalkiirendus) an = = R2ω2/R = Rω2 (ω- keha põõrlemise kiirus, r- punkti kaugus keskpunktist ja V- kiirus) Nurkkiirendus β näitab kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul Nurkkiirendus β = (ω- nurkkiirus, ω0- algnurkkiirus ja t- aeg ühik SI sü
Need on küll ringjooned ,kuid raadiused on ringjoontel erinevad. Seepärast on erinevad ka joonkiiresed ja joonkiirendus. Ühesugused on nii pöördenurk kui ka nurkkiirendus 2) Massikeskme arvutusvalem ? 3) Raadiusvektori arvutamine koordinaatide kaudu ? 4) Milliste kehade põrge on tsentraalne ? Kehade mille massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel. Kerakujuliste kehade põrked on alati tsentraalsed 5) Kesktõmbejõud ? Kesktõmbejõud annab kehale kesktõmbe- ehk normaalkiirenduse. Kesktõmbejõud on suunatud keha keskpunkti poole, ta on siis vastassuunaline kesktõukejõule. Kui summeerida sisejõud (kesktõmbe , kesktõuke) on tulemuseks 0 (newton III) 6) Vektorväli ? On ruumi osa ,mille igale punktile vastab kindel vektor lihtsaimad vektorvälja komponendeid on homogeene väli ( väli mille vektorid on igas ruumipunktis ühesuguse suuruse ja suunaga) ning tsentraalne väli ( vektorite pikendused lõikuvad tsentraal
Figuurid tantsivad tumesinise kosmose taustal ja roheline maastik on laetud tantsijate energiaga, vajudes nende jalge alla ja siis tagasi üles vetrudes. III faas – ikonoloogiline Rütmiline tantsivate nudistide järgnevus annab edasi tundeid emotsionaalsest vabadusest ja hedonismist. Maalil ei ole ülemäärast emotsiooni peale selle mida subjekt nõuab, selle tagab lõuendi organiseeritus. Instinkt ja teadvus on ühendatud harmoonilisse tervikusse, nagu me võime tunda kesktõmbe- ja kesktõuke jõudude tasakaalustatusest ja vasakpoolse figuuri kontuurist, tugev ja klassikaline proportsioonis. Pablo Picasso “Avignoni neiud” 1907 Kubism I faas – eelikonograafiline Pablo Ruiz Picasso (1881–1973) oli hispaania kunstnik, kubismi rajaja. Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi, siis kui üks tema töödest, "Viimased hetked", 1900.a
joonkiirus. Kesktõmbekiirendus Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . (a-kiirendus) Tangentsiaal- ja normaalkiirendus Tangentsiaalkiirendus a näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline. Normaalkiirendus an (kesktõmbe- e, tsentripetaalkiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole. Kui pöörlemine on ühtlane siis aT = 0 Ühtlane pöörlemine, tiirlemisperiood ja sagedus Ühtlane pöörlemine: on keha või masspunktikonstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont. A= ²*r Tiirlemisperiood T, mille all mõistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispöörde, e. pöörab nurga 2 võrra
võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskuskiirendus ( ) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul . 5 kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda
· Tuuma laeng +e, tiirleval elektronil e · Gravitatsioon tuuma elektroni vahel tühine, arvestame ainult elektrostaatilist vastasmõju q1 · q2 F=k r2 Colombi seadus, dielektriline läbitavs, elektriline konstant 0 elektriline konstant (8,85 ·10-12 C2/N · m2 ) 1 q1 · q2 k= F= 40 40r2 Kesktõmbe jõud, mis sunnib elektroni masiga m ja kiirusega v tiirlema orbiidil raadiusega rn, antud juhul võrdne elektrostaatilise tõmbejõuga (Coulomb´i jõuga) elektroni ja tuuma vahel mv 2 1 e2 1 e 2 = 2 mv 2 = rn 4 0 rn 4 0 rn Aatomi kineetiline energia Ekin tuumaga seotud taustsüsteemis on võrdne elektroni liikumise energiaga: mv 2
tuum" vastastikmõju potensiaalne energia on null siis, kui elektron on tuuma mõjupiirkonnast väljas. Sel juhul on aatom ioniseeritud.Tuumale lähenemisel aatomi potensiaalne energia arvuliselt väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi 4 Eo En= - kaudu, kus E o on energia, millele vastab n = 1 ja E n mistahes teistele statsionaarsetele n2 olekutele vastab n = 2, 3, 4... energiaväärtus Kesktõmbe- ehk tsentripetaaljõuks F, mis hoiab elektroni tuuma ümber tiirlemas, on elektrijõud tuuma ja elektroni vahel Coulombi seaduse järgi ke 2 F = 2 , kus e - elementaarlaeng ja k = 1 / 4 0 , milles 0 elektriline konstant k = 9 10 9 rn Nm 2 C2 v n2 mv n2 ke 2 Kesktõmbekiirendus a = . Rakendades Newtoni 2. seadust F = m a , saame F = =
3. Jõu, kiirenduse ja kiiruse suunad ühtlasel ringliikumisel. Ühtlasel ringliikumisel joonkiiruse arvväärtus ei muutu, kuid muutub kiirusvektori suund. Kui kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. Keha ühtlasel ringliikumisel on kiirendusvektur suunatud ringjoone keskpunkti poole. Seda kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning ta on risti joonkiiruse sihiga, mistõttu seda nimetatakse ka normaalkiirenduseks. Kesktõmbe kiirendus a avaldub järgmiselt: a = v2/r = 2r = 4 2f2r = 4 2r/T2 Jõudu, mis põhjustab kesktõmbe kiirenduse, nimetatakse kesktõmbejõuks ( F ) ning ta on samuti suunatud ringjoone keskpunkti poole. F = mv2/ r Kõik ringliikumise kohta öeldu kehtib ka pöölemise korral. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. 1.2.2. Võnkumine
Me kõik oleme autorid, kõik kes me teksti loeme. 25.03.2015 Bahtin- tema jaoks oli keskne küsimus see, et kuidas me millestki aru saame, me peame arvestama et on olemas kahte sorti teadusi- Loodus(on seotud teadmisega, füüsika, keemia)- ja vaimuteadus (arusaamine puudutab inimest ja üldine arusaamine). Ta toetud kultuuri dialoogilisusele, kultuur kui dialoog. Tsentipetaaljõud- kesktõmbe jõud, kõik tõmbub tsentri poole, tõmme kindla fikseeritud tähenduse suunas. Tsentrifugaaljõud – saame osutada märkide mitmetimõistetavusele. Foucault- 1926-1984- diskursus- viis asjadest kõneld, kuidas me neid defineerime. Aga ülidselt on see, see et kuidas me asjadest mida me näeme mõtleme. On kolm toime tasandit: võimaldav, piirav ja konstitueeriv. Näide: Keel mis on kindlasti diskursus, miski mis
Aga igasugust kiiruse muutust takistab inerts. Katsed kaldpinnal veerevate kehadega näitavad, et mida kaugemal pöörlemisteljest asub keha mass, seda inertsem on keha, seda aeglasemalt keha kiirus kasvab. Katse kangiga laua tõstmine: pikast õlast ja lühikeset õlast vajutada. Mida suurem on kaugus pöörlemisteljest, seda suurem on joonkiirus Tiirlev keha lendab ringjoonelt minema puutuja suunas Keha lendab ringjoonelt minema siis, kui kesktõmbe jõud kaob Kui tahad jõus võita, suru kangi pikemale õlale Niimitu korda võidad jõus, kui kaotad teepikkuses Kui vabalt rippuva süsteemi raskuskese on allpool toetuspunkti, siis on süsteem tasakaalus Pöörlev keha püüab säilitada oma olekut (telje asendit, pöörlemiskiirust). Mida kaugemal pöörlemisteljest asub keha mass, seda inertsem on keha Katse. Surume laual vertikaalse vedru (pastapliiatsist) kokku ja laseme lahti. Mis juhtub?
ettekujutust sellest me omame. Silmanähtavaiks tõdedeks peetakse väiteid, mille tõesuses keegi ei kahtle. Näiteks: tervik on suurem kui osa; isa on vanem kui poeg; 1m on pikem kui 1 cm; Maa tiirleb ümber Päikese jne.jne. Peab aga ütlema, et alati pole silmaga nähtav kaugeltki tõde. Näiteks: näeme, et Päike käib ümber Maa , aga oleme veendunud vastupidises; näeme, et auto sõidab kurvist välja, aga oleme veendunud, et kehale mõjub kesktõmbe jõud; näeme, et hobune veab vankrit, aga oleme veendunud, et kahe keha vahel mõjuvad võrdvastupidised jõud jne. Võib ka öelda, et silmanähtavad tõed on sellised väited , mille tõesuses oleme veendunud. Ei hakka me ju vajadusel iga kord tõestama, et Maa käib ümber Päikese aga mitte vastupidi. See on juba tõestatud ja selle õigsuses oleme veendunud. Tuletame aga meelde, et kunagi oldi veendutud vastupidises ja ega selle veendumuse ümberlükkamine lihtne olegi
kus suurust µ0 = 4 .10 -7 N /A2 (ehk H/m) nimetatakse magnetkonstandiks. Võrdeteguri K ja magnetkonstandi arvväärtused tulenevad elektrilise põhiühiku 1 A definitsioonist: Üks amper (1 A) on võrdne selle voolu tugevusega, mis kulgeb kahes lõpmata pikas ja omavahel paralleelses, teineteisest 1m kaugusel vaakumis paiknevas kaduvväikese läbimõõduga sirgjuhtmes, kui juhtmete vahel mõjub nende pikkuse iga meetri kohta jõud 2 . 10 7 N. 5.3.6. Kesktõmbe- ja tõukejõud Kõverjoonelisel liikumisel esinevad jõud, mis ei ole liikumisesihilised, sest muidu ei saaks liikumise suund muutuda. Üheks selliseks jõuks on ringliikumisel esinev jõud, mis sunnib keha liikuma ringjoonel. See jõud on suunatud pöörlemiskeskme poole ja seda nimetatakse kesktõmbejõuks ehk tsentripetaaljõuks. Ringliikumist tekitav kesktõmbejõud on arvutatav valemist F = m v2/r, kus m on keha mass, v keha ringjoonel liikumise kiirus (joonkiirus) ja r ringjoone raadius
annaabi.ee 
