1. Seletuskiri. 1.1. Sissejuhatus. Kursuseprojekti ülesandeks oli projekteerida kahe korruseline viilkatusega väikeelamu. Hoone krunt paikneb Harjumaal, Rae vallas, 500 m Kurna külast edelas. Krunt asub eramute ühistus mistõttu kolmest küljest piiravad krunti naaberkrundid, kuhu on juba majad peale ehitatud, juurdesõidutee asub krundist idas. Kõrghaljastust krundil pole. Krundile on tehtud geoloogilised uuringud. Mullakiht puudub. Vundament rajatakse saviliivmoreen ja keskliiv pinnasele, mis on vundamendi rajamiseks sobiv. Mõõtmistel vett puuraukudesse ei ilmunud. Kõrgvee perioodil süvendi seismisel kogunes sinna vesi. Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole.
Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline
Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi- jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. 5 Nõuded vundamendiile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on
nende suure hulga (>500 auto ööpäevas) puhul, kui kogumass on 25kN. p=0,6 MPa ; d=37 cm 8. Ennustuslik koormussagedus katendi kasutusaja lõpus Q = 1000 autot/ööp ; 9. Tee asetseb 3. niiskuspaikkonnas; 10. B) peenrad on kaetud kruusa või killustikuga 11. Tee katendi ja mulde võimalikud konstruktsioonid 11.1 Tiheasfaltbetoon TAB16I - 4 11.2 Kompleks stabiliseeritud freesipuru KS-3 5 11.3 Killustikalus 12 11.4 Keskliiv 20 11.5 Muldepinnas tolmliiv 20 11.6 Looduslik pinnas raske tolmune saviliiv - 20 12. Pinnaste suhteline niiskus: Wtl = 0,70 ; Wrtsl = 0,78 (vt. L1.T2); 10 13. Arvutused pinnase tugevuskarakteristikute määramiseks: -0,02 parandus Wtl = (Wtl 0,02)*(1 + t * v) = (0,70 0,02)*(1 + 1,32 * 0,1) = 0,77
asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3] ALU A - kerge saviliiv 45,0 35,0 0,011 1,5 S ARVUTUSE TULEMUSED T ugevuse näitaja Üldine Vajalik elastsus- elastsus-
Põhja-Eesti moreen kõva 600 Lõuna-Eesti moreen kõva ja poolkõva 300 600 sitke- ja pehmeplastne 200 - 300 Kruusapinnas tihe 400 600 kesktihe 300 400 Jäme- ja keskliiv tihe 350 500 kesktihe 250 - 350 Peenliiv tihe 300 400 kesktihe 200 - 300 Möllpinnas tihe, kõva 300 - 500 kesktihe, sitke- või pehmeplastne 150 - 300
Jämepimmas Kruus s.h Gr 2 kuni63 Jämekruus Cgr 20 kuni 63 Keskkruus Mgr 6.3 kuni 20 Peenkruus FGr 2 kuni 6,3 Liiv s.h Sa /0.063 kuni 2 Jämeliiv CSa 0,63 kuni 2 Keskliiv MSa 0,2 kuni 0,63 Peenliiv FSa 0,063 kuni 0,2 Peenpinnas Möll s.h Si /0,002 kuni 0,063 Jämemöll Csi 0,02 kuni 0,063 Keskmöll Msi 0,0063 kuni 0,02 Peenmöll FSi 0,002 kuni 0,0063
asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv Cu 2...3] ALU A - kerge saviliiv 45,0 35,0 0,011 1,5 S ARVUTUSE TULEMUSED T ugevuse näitaja Üldine Vajalik elastsus- elastsus-
Eestis peamiselt põhjaosas. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased: Eestis nt. turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi
Eestis peamiselt põhjaosas. *(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side , mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv,tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisald. Alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt. Turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. * (9) Mis on põhjavesi
50 2 40 5 30 20 10 0 0,001 0,01 0,1 d10 1 d60 Terasuurus mm Joonis 2.12 Lõimisekõver. 1) Mölline liiv, 2)peenliiv, 3) keskliiv, 4) kruusliiv, 5) madala plastsusega savi, 6) keskmise plastsusega savi 16 leitakse iga läbimõõdu kohta sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud kogumassiga. Tulemused kantakse graafikule, mille horisontaalteljel on tera läbimõõdu logaritm ja vertikaalteljel antud läbimõõdust väiksemate (vastava avasuurusega sõela läbinud) terade massi ja kogumassi suhe protsentides (joonis 2.12). Ühendades
Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile. Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, samas ka odav ja nägus. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne
Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. (Jäme purdpinnas on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu) Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitatakse: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi?
Geosünteedid aitavad suurendada asfaldikihtide veepidavust ja vastupidavust roobaste tekkele. Võimaldavad vähendada asfaldikihi paksust. 230. Millisteks fraktsioonideks jaotatakse pinnased (3) 1) väga jäme pinnas suured rahnud, rahnud, veerised; 2) jämepinnas kruus, liiv; 3) peenpinnas möll, savi; 231. Millist pinnase fraktsiooni kasutatakse teedeehituses, nimeta alafraktsioonid Peenkruus, jämekruus, keskkruus, Jämeliiv, keskliiv, peenliiv, savi. 232. Mis on liiv Kivimaterjali liik, terad ümarad, siledad. Osakesed väiksemad kui 2mm. 233. Mis on looduslik kruus Looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erineva terakoostisega kivimaterjalide segu. Terad ümarad ja sileda pinnaga. 234. Mis on purustatud kruus Loodusliku kruusa purustusprodukt. 235. Mis on killustik Looduslike kivimite või tehismaterjalide purustusprodukt
Põhja-Eesti moreen kõva 600 kõva ja poolkõva 300-600 Lõuna-Eesti moreen sitke- ja pehmeplastne 200-300 tihe 400-600 Kruuspinnas kesktihe 300-400 tihe 350-500 Jäme- ja keskliiv kesktihe 250-350 tihe 300-400 Peenliiv kesktihe 200-300 tihe,kõva 300-500 Möllpinnas kesktihe,sitke- või pehmeplastne 150-300 kõva 300-600 Savipinnas
vähemalt pooled kivid on jämedamad kui 10 mm ja kivide vahed on ehk 0,6 MPa täidetud liivaga Rähk ülekaalus on ümardunud osad, siis kruus, milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 2 mm a) kristalseist kivimeist (maakivist) 0,5 Mpa b) settekivimeist (lubjakivist) 0,3 Mpa Jämeliiv milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 0,5 mm 0,5÷0,6 MPa Keskliiv milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 0,25 mm 0,4÷0,5 MPa Peenliiv milles vähemalt pooled terad on jämedamad kui 0,1 mm a) niiskena (veega täitunud kuni 50 % pooridest) 0,3÷0,4 Mpa b) märjana (veega täitunud 50÷80 % pooridest 0,2÷0,3 Mpa Koostas: Meeli Kams 5
Järelikult sellistel pinnastel sõltub purunemine peapingete vahest. Purunemine koostisosade suurusele: 1)kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25%, pinge määramiseks, asendades summeerimise integreerimisega. tekib pinnal, kus nihkepinge on maksimaalne. See pind on peapingete 2)jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50%, 3)keskliiv osakesi > 0,25 mm Ristküliku nurgapunkti all pingete leidmiseks tuleb koordinaadistiku pindadest pööratud 45°. rohkem kui 50%, 4)peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75%, 5)tolmliiv algpunkt asetada sellesse punkti ja integreerida üle pinna. Üldjuhul, kui mõlemad tugevusparameetrid on 0-st erinevad, on osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 %
Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Maailmas üks tuntuimaid klassifitseerimissüsteeme on "ühtne pinnase klassifitseerimissüsteem (ASTM D-2487)" (unified soil classification system). Selle järgi jaotatakse kõik pinnased kahte suurde gruppi jämeteralised ja peenteralised pinnased. Esimestel
annaabi.ee 
