1989. aastal leidis aset Rio de Janeiros säästva arengu maailma tippnõupidamine. Konverentsil võeti vastu Rio deklaratsioon Agenda 21, mida järgivad tänapäeval väga paljud riigid maailmas. (Oja, 1999) Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästva arengu kontseptsioone on erinevaid nagu näiteks materjalivoogude analüüs, ökoloogilise jalajälje mõõtmine ja keskkonnaruumi kontseptsioon. Materjalivoogude analüüsil liidetakse kokku kogu majandusse haaratud materjali hulk. Ökoloogilise jalajälje mõõtmisel kasutatakse elanikkonna poolt loodusele avaldatava koormuse väljendamiseks maapinnaühikut, mis on vajalik ressursside ja heitmete neelamiseks antud tarbimise tasemel. Selleks, et tagada säästvus, peab olema arvutuslik jalajälg olemasolevast pinnast väiksem. Keskkonnaruumi kontseptsiooni juures vaadeldakse põhiliste ressursside
keskkonnale. Ökojalajälje standard Californias asuv Global Footprint Network on peamine jalajälje meetodit arendav asutus maailmas. Nemad on loonud ökoloogilise jalajälje standardi, mis annab arvepidamise üldpõhipõtted ja arvutusjuhised. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Eesti Arvestust ökojalajälje ja Ekvivalentsus- tootlikkus keskkonnaruumi üle Maakattetüüp kordaja kordaja peetakse tingühikutes: Põllumaa 2,64 1.1.09 globaalsetes hektarites Rohumaa 0,5 0,86 Metsamaa 1,33 1,28 inimese kohta aastas Merealad 0,4 4,08 (gha/in.a.). Selleks, et Veekogud 0,4 1
Säästev areng saab sotsiaalseid, majanduslikke ja tulevaste põlvede vajadusi tasakaalustades olla keskkonnahoidlik, kui see arvestab keskkonna füüsiliste piiridega ehk keskkonnaruumiga, st. olemasolevate ressursside kogusega ja keskkonna võimega inimeste poolt toodetud jääkaineid neutraliseerida. Säästva keskkonnapoliitika kujundamise eelduseks on keskkonnakasutuse mõistmine, st on vaja teada, kui suures ulatuses organisatsioonid keskkonnaruumi ehk keskkonnaressursse kasutavad. Keskkonnaressursside mõõtmine organisatsioonide tasandil on oluline eelkõige selle tõttu, et kõikvõimalikud organisatsioonid tarbivad oma igapäevaste tegevuste elluviimiseks väga suures ulatuses keskkonnaressursse. Samuti on juhtimisotsuste 3 vastuvõtmine organisatsiooni tasemel kõige efektiivsem. Keskkonnakasutuse mõistmine saab
Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet · Võõrliikide sissetoomine (bioinvasioon) · Biodiversiteet on taastumatu loodusvara tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt · Mürgiresistentsus(Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitside suhtes · Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. · inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T)x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) (ühik on ha/inimese kohta) · Osoonikihti lõhuvad Kloori..(CFC, broom, haloonid) · Probleemi lahendamine:Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine
Kehtest KESKKONNATEGURID ressurssidele säästva kasut piirid ja mõõdet piirini 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *- jõudm aega. Keskkonnaruum on piiratud temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *- Säästva arengu põhimõtted: *Võrdsusprintsiip igal muld 3)Keemilised *-pH *-toitainete piisavus inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasut 4)Mehaanilised *-tul i*-tolm sama suurt hulka keskkonnaruumi *Säästev ühiskond 2. biootilised Organismide vahel suhted: *-liigisiseneb (maj) *Tõsta radikaalselt ressursikasut efektiivsust *-liikidevaheline *-konkurents *-ohver-kiskja *- (maavara). Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja parasiidid *-tolmeldajad teenuste kasut kas samal tasemel või piiratud 3.antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide
Sotsaalsete muutuste allikad Sotsiaalne muutus – protsess, mille kaudu muutuvad väärused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Mõju mikrotasandile(kultuur, sots kultuur) ja mikrotasandile(interaktsioonja isikustasand) Keskkonnasündmused – loodussündmused/inimese tekitatud situatsoonid Sissetung Kultuurilised kontaktid Innovatsioon Populatsiooninihked Difusioon Tehnoloogia ja kultuuriline lõtk Tehnoloogia difusiooni mudel Keskkonnaruumi piirid Moderniseerumisprotsess kaotb oma legitiimsuse senise aluse – vajaduse võidelda vaesusega Inimesed tegutsevad iseenda äraolekul – füüsiliselt, mitte moraalselt ja poliitiliselt üleüldise vastutamatuse sündroom Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid
Umbrohud herbitsiitide suhtes. 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused - Suur kasv; Aeglane sigimine; Spetsialiseerunud toiduniss; Asumine kõrgel troofilisel tasemel; Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila; Inimesele ohtlik. 23. Mis on keskkonnaruum - on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Keskkonnaruumi leidmiseks jagatakse ressurssideks ümberarvutatud aineringete isetaastumisvõime piirid neid ressursse kasutavate inimeste arvuga 24. Mis on ökoloogiline defitsiit - Ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg - Bioloogoiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbitavate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete
energeetikale ja maakasutusele teistlaadseid lahendusi. Eesti süsihappegaasibilanss on 20 miljoni tonniga kahjumis. Selles mõttes elame looduse poolt eeldatud tasakaalulisest võimalusest kuni kümme korda üle jõu. Meie kõnepruuki on jõudnud mõiste keskkonnaruum. See on sisuliselt energia ja aine muundamise ning kasutamise ja tarbimise reeglite kogum, millest kinnipidamisel võib sisseharjutud mugavusi jätkuda kauemaks. On aga selge, et keskkonnaruumi reeglite eiramisel jääb see ruum inimkonnale lihtsalt kitsaks. See ei tähenda, et see ruum jääks aga kitsaks mingitele teistele liikidele. Ökosüsteemis on iga nisi taga järjekord neist olenditest, kes on alati valmis meie asemele astuma. XXI sajandi majanduslike muutuste põhjuseks pole mitte nafta lõppemine, vaid sellele eelnev keskkonnaruumi ammendumine. Uue majanduse alus on keskkonnaruumi avardamine ning taastamine.
Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maaala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakeral olemasoleva keskkonnaruumi piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Paraku kipub nii olema, et mida arenenum riik, seda suurem on inimeste tarbimisarjumus ja seda suurem tuleb ka inimeste ökoloogiline jalajälg. Nii võibki juhtuda, et näitkeks USA elanik tarbib nii suurel määral, et kui kogu maailma inimesed tarbiks sama moodi, vajame me püsimajäämiseks kolm korda rohkem maad ja ressursse kui meie planeet seda võimaldab.
- Heaolu kasv majanduse kasv, inimeste sissetulekute ja sotsiaalhüvitiste suurenemine - Ühiskonna sidusus - ühiskonna liikmete heaolu, ka nendel, kes on teisest rahvusest, et väheneksid erinevused inimeste vahel - Ökoloogiline tasakaalustatus - looduse säilitamine, liikide mitmekesisuse säilitamine Probleemid: - rahvastiku kahanemine - haritava maa vähenemine ning mullaviljakuse kahanemine - surve ökosüsteemidele/ keskkonnaruumi ülekasutus (tarbime taastumatuid ressursse, autotranspordi mahu kasv. - konkurentsivõime ja pikaajaline arengusuutlikus Ühidkonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: - Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele - kohustus tulevaste põlvkondande ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele
koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus Keskkonnaruum käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele säästva kasutamise piirid ja mõõdetakse piirini jõudmise aega. Põhimõtted: Keskkonnaruum on piiratud Võrdsusprintsiip igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasutada sama suurt hulka keskkonnaruumi Säästev ühiskond Tõsta radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust. Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja teenuste kasutamine kas samal tasemel või piiratud vähenemine Avalikustamine ja avalikkuse kasutamine otsuste tegemisel kõikidel tasanditel Keskkonnaprobleemide lahendamine tekke kohal mitte lasta levida keskkonda. Säästva arengu seadus (1995) EESMÄRK: Tagada tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud loodusressursid looduskeskkonda kahjustamata.
Ranged keskkonnanõuded või kitsas leviala Inimesele ohtlik 23. Mis on keskkonnaruum? Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet 24. Mis on ökoloogiline defitsiit? ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. 25. Mis on ökoloogiline jalajälg? Bioloogiliselt tootliku ala suurus, mida on vaja ühe riigi või elaniku tarbivate loodusvarade taastootmiseks ning tekkinud jäätmete ohutuks muutmiseks. 26. Mis on ökoloogiline seljakott? Ökoloogiline seljakott (ecological rucksack, ecologischer Rucksack) tarbitavast
rahvusvahelise õiguse mehhanismide kaudu oluliselt mõjutanud paljude riikide sisemist seadusandlust. Ent põhiseaduses sisalduv rahvusvaheliste lepingute teatav ülimuslikkus loob olukorra ,kus ka keskkonnaalased lepped muudavad märgatavalt majanduslikku tegevust reguleerivat seadusandlust. Midagi sellist võiks olla ka ETTEVÕTTE ÖKOLOOGILINE BILANSS - arveldamismehhanism, mille abil hinnatakse rahalise kasumi kõrval näiteks ettevõtte põhjustatud keskkonnaruumi kahjustamise või tugevdamise määra. Analoogiliselt majandusaruannetest tulenevate järeldustega võimaldaks selline lähenemine (ning vastav seadusandlus) leevendada tehiskeskkonna mõju looduskeskkonnale kasvõi hüpoteetilise ökoloogilise pankroti kaudu. Kui ettevõtte suutlikkus säilitada süsinikuringe tasakaalu või näiteks looduslikku mitmekesisust jääb allapoole kriitilist piiri, oleks ettevõttel teatava aja jooksul võimalik seda puudujääki korvata mingi
· Kaitsta ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi · Hoida geneetilist mitmekesisust · Tagada liikide ja ökosüsteemise säästev kasutus Keskkonnaruum ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet. Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikus. Mida väiksem on puudujääk, seda jätkusuutlikum on riik. Ökoloogiline jalajälg mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Globaalsed keskkonnaprobleemid ulatuslik nüüdiskeskkonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. 1
Maailmas toodetakse sada korda vähem terast kui süsinikdioksiidi, sest iga terasetonni valmistamiseks kulub mitu tonni fossiilset kütust või muud energiat. Niisiis on CO2 tootmine inimkonna suurim tööstusala.CO2-l on globaalses ilmastiku muutumises kõige suurem osa ning see püsib atmosfääris üle 300 aasta. Eestis põhjustavad sõiduautod aastas ühe elaniku kohta umbes 1000 kg CO2 heitmeid. Wuppertali instituudi keskkonnaruumi kontseptsiooni järgi on säästliku arengu piirides lubatav CO2 heitmete kogus umbes 1700 kg elaniku kohta aastas. Kui sõiduautode osaks langeb Eestis keskmiselt 20% CO2 koguheitmetest, oleks Eestis lubatav kogus 340 kg/el/a ehk peaaegu kolm korda väiksem kui praegusel hetkel. Kliimamuutusi uurivad teadlased on Ameerikas kaudselt välja arvutanud, et auto kasutamist doteeritakse 2750 dollariga auto kohta aastas, kusjuures siia pole kaasa arvatud välistekkelisi
milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom. ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete taastumisvõimega. Kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puheverdusvõimet. Keskkonnaruum, on ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega. Ökoloogiline defitsiit on ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk, seda jätkusuutmatum on riik. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. Wtf, mis seletus.. Näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T) x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R)
Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Keskkonnaruum Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. SÄÄSTVA ARENGU INSTRUMENDID Seadusandlikud. Keskkonnastandardid Teadus, innovatsioon Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid) Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED
annaabi.ee 
