Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. Augustinus on nii kirjanduslikus kui ka teoloogilises mõttes ladina kirikuisadest üks suuremaid. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv, ja ka Aquino Thomas oma aristotelismiga peab Augustinust suure au sees. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine
Ke sk a ja fi l os oofi a s eotus rel i gi ooni ga Esimesed katsed kasutada filosoofiat religiooni teenistuses tegi juudi filosoof Philon Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast
Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik ilmutus. Valitses mõte, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. Filosoofia saab olla vaid teoloogia ori.Kkeskaja filosoofia alguseks peetakse hetke, mil filosoofia teadlikult religiooni teenistusse asus. Alguses püüdis Philon Aleksandriast kasutada nt platonismi ja püthagoreismi ning sidus seda juudi usundi ja teoloogia alusena. Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus
teel eesmärgile. Kõrgeim on kontemplatsioon, mis ületab igasuguse mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS, milles vahetult vaadeldakse ürgalget. Me püsime ülima suunas, kui hoiame nousi puhtana. Lähedane India religioonifilosoofia pühimeeleolule. Stoitsism , epikuurose võrdlus, oma positsioon, Keskaja filosoofia algab 476 (Lääne-Rooma riik lagunes) Keiser Konstantinus viis pealinna üle Konstantinoopolisse. Pime keskaeg Suur rahavasterändamine 600-800. Varajane keskaeg Kõrgkeskaeg Hiliskeskaeg 20 mõistet KT-s 09.10 Mida õpetasid nt epikuurlased- vastan ühe lausega. Mõni tsitaat ka , et kes ütles Aurelius Augustinus 354-430 2 teost: '' Pihtimused''(kirjeldab palve vormis kogu oma elu; 13 raamatut) ja ''Jumalariigist'' Armastus ehk amor on kõigile inimestele omane.
Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid. · Elu ja töö · Selleks, et juristiks saada läks 16 aastasena · Teoloogia ja filosoofia vahekord Kartaagosse retoorikat õppima. · Ta eristab selgelt mõistuse abil lahendatavaid · Siin hülgas ta oma kristliku kasvatuse ja võttis küsimusi usu küsimustest. armukese, kellega tal 15 kooselu aastal oli poeg · Maailma igavikulisuse küsimus pole vastatav Adeonatus. filosoofiliselt, kuna kõik küsimused, mis on · Elu ja töö
Cicero [kikero]. Tema võttis kasutusele sõna religioon. Religio on tulnud verbist religere- taasühendama. Tunnetamine baseerub ilmutusel (relevatio ld k ilmutus, mis tulnud sõnast revello- katet üles tõstma). Kui inimese jaoks avatakse midagi seni nähtamatut, mida ta ise ei ole võimeline avama. Ilmutus võib toimuda mingi sündmuse näol, teksti või sõna abil. Religioonil on 3 põhiparameetrit, need tõi välja saksa teoloog F. Schleiermacher. Parameetriteks on: esimene on religioosne tunne (das Gefüll), see on sõltuvustunne; teine on mõistus, mille abil tööteltakse välja erinevad religioossed dogmad, teooriad nt kolmainsuse dogma triniteet; kolmandaks tahe, mis väljendab religiooses käitumises (liturgiad, riitused, palvetamine, paastumine) 6. teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A.
Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm .
mõista usku. -) Universaaliate probleem universaal tuleneb ladina sõnast universalis ehk üleüldine ning mõistena tähendab, et universaaliad on abstraksed objektid (nt omadused, suhted, arvud) ehk üldmõisted ja neid vastandatakse konkreetsetele asjadele ehk partikulaaridele. Seal juures oli ka kaks küsimust: Kas universaaliad on olemas? Kui nad olemas, siis mis moodi nad on olemas? Tekkis siis kolm vaidlevat koolkonda (seda vaidlust nimetati universaaliate tüliks): *) Realism ladina keeles tuleneb see sõna Res'ist ehk asjast/pointist/tegelikusest. Realistid ütlesid, et universaliad on olemas päriselt, reaalselt. Nad omakorda jagunevad radikaalseks- ja mõõdukaks realismiks: :) Radikaalsed realistid ütlevad, et universaaliad on reaalselt olemas enne ja sõltumata asjadest ehk ante Res Platon ütles, et ideed on asjade ürgnimetused, millel puuduvad kujud ehk see maailm, mida me peame reaalseks maailmaks on vale, sest see on kaduv maailm
Calvinil hiljem ka samad predestinatsiooniõpetused. Ettemääratus peab väljenduma inimese aktiivsuses, sotsiaalses aktiivsuses. Augustinus sotsiaalsest aktiivsusest ei huvitunud. Ta vaatas asja Jumala seisukohalt. Milline koht ja ülesanne on Jumalal inimese elus? Jumala armust sõltub kõik - Jumal on see, kes meid valib, kutsub ja seab. Jumala suuruse ja absoluutsuse toonitamine. Enne ristimist vabadust ei ole. Caritas - jumalik riik; Cupitidas - ilmalik riik. Kirik on osa mõlemast. Sümboolselt Abeli/Kaini järeltulijad. Kirik siin maa peal on nagu corpus mixtum. Võidutsev (juba igavikus) ja võitlev kirik. Neid kahte seob hierarhia. Algkristluses langeb kiriku pühadus kokku liikmete pühadusega. Püüeldi kiriku ja liikmete õndsuse poole. Inimene on nüüdsest püha mitte sellepärast, et ta isikuna püha oleks, vaid sellepärast, et ta valdab sakramentaalset väge. 313 Milano edikt. 380 kristlik riigikirik
Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
