Tänavalapsed Tea Kask Sissejuhatus Mattias oli 4aastane poiss, kes kannatas pidevalt koduvägivalla ning näljatunde all Tal oli kolm vanemat venda, ema ja vanaema Nad elasid väga mustas kodus Tänavale soovitas Mattiasel minna vanaema Mattiasest saab kerjus Tänaval sai Mattias sõbraks kodutu Keniga Ken õpetas Mattiast kerjama ja kutsus ta õhtuti enda urkasse Ükskord kerjates kohtus Mattias vanema venna Martiniga (5 aastane) Peale seda hakkasid vennad koos kerjamas käima Mattias õpib varastama, suitsetama ja liimi nuusutama Peale kerjamist ütles Martin vennale, et ta pistaks poes endale midagi taskusse Kui Martin õhtul taskust suitsupaki võttis, pakkus ta seda ka Mattiasele. Mõne aja pärast tutvustas Martin talle ka liimi nuusutamist Liimi nuusutamisest jäi Mattias sõltuvusse Politsei ja ema Tänaval kerjates jäid poisid mitmeid kordi vahele
Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub vaid Isast Armulaual said ilmalikud vaid leiba kõik said nii veini kui leiba
reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Sellest järeldub, et keskajal elas mitmekesine rahvas. Olid inimesed kes käisid ja rändasid ringi ning kerjates ja jutustades. Suurfeodaal oli inimene kellele allus väikefeodaal ehk vasall, kuid mitte vasalli talupoeg. Sest keskajal kehtis selline põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." ja see tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes
armastusluulet barbar- kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste , vähem arenenud rahvaste esindajate kohta; tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest benediktlased- Püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites;benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk- Euroopasse, põhjustades suure rahvasterändamise indulgentsid- patukustutuskirjad; väideti, et neid ostes saab patune inimene osa Jumala armust ja vabaneb nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattudest kaheväljasüsteem- põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvati täis umbes pool
kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kümblema ja minema toma kavatsusest mõnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamad punktid. Kolm tunnistust: 1.Mina usaldan Buddhat. 2.Mina usaldan õpetust. 3.Mina usaldan munkade ühendust. Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nõel, 108 nöörile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha õilsate omaduste üle mõtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pügamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata
tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal
..oli ta muidugi....koik oli sama kui mitte hullem. Enamus on koduste probleemide pärast tänaval. Vanemad kas ei hooli piisavalt, peksavad, joovad. Joomise puhul saadavad lapse tänavale kerjama ja siis võtavad selle raha hiljem ära... Abi otsisin oma vennalt. Vend võttis mind natukeseks endajuurde, kuid tulin sealt ära, kuna ei tahtnud teda häirida ja segada, vend lubas mulle oma korteri vaadata. Oleneb tänavalpsest. Osadel möödub päev kerjates, osadel liimi nuusutades, osadel varastades jne...oleneb täiesti lapsest, koige noorem tänavalaps kelle eest mina hoolitsen on 8aastane. Maailm paistab suure ja kurjana, palju on veel avastamata, kuid see elu mis tänavatel on on koikke muud kui tore, kena ja hea. Pääsen netti täna oma vennale, saan päeval netis olla umbes pool tundi. Voimalus on vaid minu soprus ringkonnal, ülejänutest ma ei tea midagi. Kuid enamjaolt siiski tänavalstel sellist voimalust ei ole...
Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu
erinevusi on rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. Vaimulikud ordud: Benediktlased: asutaja Benedictus, kannavad musta rüüd on nimetatud ka mustadeks munkadeks. Tsistertslased: Ordu rajas 1098 Prantsusmaal Cîteaux's rühm benediktiini munki eesotsas Champagne'ist pärit püha Robertiga Molesme'ist; Tahtsid elatuda ainult oma kätetööst, keeldusid muudest sissetulekutest (rendid, maksud, intressid) ordul on valge rüü. Kerjusmungad: Tegutsesid peamiselt linnades, elatusid kerjates. Frantsisklaste ordu: asutaja Franciscus. Eesmärk propageerida kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Kandsid jämedakoelist pruunikat halli kuube. Dominiiklased: rajas aadli seisuses munk Dominicus.Peamine ülessanne oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutustajavendadena. Kandsid musta kuube. Pühakud: Pühak on püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. Pühakute kultus
Ümbersünd toimub üha uuesti ja uuesti ning sellist ringlemist ümbersündide ahelas nimetatakse sansaaraks. Samuti tunnistatakse karma seadust – iga uue sünni määravad ära inimese teod, mõtted ja kavatsused eelmises elus. Budism ei eita jumalate olemasolu, kuid selles usundis ei ole neil erilist tähtsust. Nad elavad omas maailmas, kus ei ole võimalik saavutada nirvaanat. Mungad ja nunnad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Sageli on traditsiooniks hankida toitu kerjates. Budistid annavad viis tõotust: mitte tappa ega vigastada ühtegi elusolendit; mitte võtta seda, mida pole antud; mitte elada kõlvatult; mitte valetada; mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Meditatsioon on budisti päeva tavaline osa, mis võib kesta mõnest minutist mitme tunnini. Kalendrilisi tähtpäevi võib budismis olla üle viiekümne: uusaastapüha, Buddha sünnipäev, Buddha esimene õpetamise päev jne.
reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu
oma riided, raha ja kõik muu, mis tal veel oli, ning andis selle isale. Ta kuulutas, et Bernardone pole enam tema isa, vaid Jumal on. Isa lahkus, piiskop kattis alasti Franciscuse oma mantliga ning lummatud pealtvaatajad kogunesid Franciscuse ümber. Nüüd oli ta "vaene vaeste seas Kristuse pärast". (Prinz 2006: 249- 250) Olles nüüd loobunud perest, kodust ja klassile omasest elustiilist, oli ta ideaaliks eremiitlus. Ta elas 9 erakuna koobastes ja vanades kirikutes kerjates oma sööki. Otsides eremiitluses oma kutset, jõudis Franciscus uue liikumapaneva ideeni. See oli kontseptsioon apostellikust elust, kus elati vaesuses ja samal ajal tehti aktiivselt misjonitööd. See idee oli äärmuslik. Vaesus pidi olema äärmuslik. Vennad pidid loobuma isegi primitiivsest apostellikust kirikust nad pidid rändama mööda maailma, magama laenatud küünis või laudas, tegema tavalist tööd ja kui vaja, siis kerjama igapäevast sööki. See organiseeritud
budism õpetus/Seadmus, Sangha levitamine) Eestis Vend suursõiduk kogukond/Kogudus saavad oma 2) Suutrapitaka Vahindra Bhavachakra kõik tekib millestki, toidu 3) (Karl mantrad, kerjates abidharmapitak taassünni kehastus Tõnisson) kõla, a abielu korv spirituaalsus soovitakse jõuda nirvaanasse tsölibaat Tezin Gyatso paali kaanon:
tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse. Üks kuulsamaid kloostreid on Clairvaux. Mille tagajärjel tekkisid kerjusmungaordud? Linnaelanikkude hinge eest hoolitsemine kogudusekirikutes oli jäetud unarusse, hoogustunud ketserlikud liikumised tekitasid vajaduse tõhustada katoliiklike arusaamade levitamist, iilmaliku elu jõukuse kasv oli põhjustanud vastureaktsiooni. Kerjusmunkade, tsistertslaste ja benediktlaste võrdlus. Kerjusmungad teenisid raha kerjates ja jutlusi pidades. Benediktlased ja tsistertslased ei lahkunud oma kloostrite piiretest, aga kerjusmungad rändasid palju ringi. Frantsisklaste ordu Jõuka kaupmehe poja poolt loodud ordu. Ta ei plaaninud algul eraldi ordut luua, aga tegi seda paavsti soovil. Frantsisklased olid oma vaesuse ja lihtsuse tõttu rahava hulgas väga populaarsed. Dominiiklaste ordu Dominicuse poolt loodud ordu, et pöörata paganaid ja ketsereid jumalasõnaga mitte relva toel
BUDISM Budism on saanud oma nimetuse buda järgi. Buda pole isik, seda võiks pigem tiitliks nimetada. Läänemaailmas on harjutud keskenduma Buddha isikule, budistid aga eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Budistide jaoks on alati olulisim õpetus, see näitab asjade tõelist olemus. Buddha rändav kerjusmunk, kes otsis lõplikku tõde, mis vabastaks inimese täielikult kannatustest. Ta elas karmi elu, oma vähese toidu hankis ta kerjates. Sügava meditatsiooni käigus rändas ta oma sisemaailma ning leidis sealt otsitava tõe asjade tegelik olemus. See tõde muutis ta vabaks. Tema ümber kogunes salk jüngreid, kellega ta koos rändas läbi Põhja- India, õpetades kõiki kes vaid kuulata soovisid. Kuigi ta suri, ei tähendanud surm tema jaoks enam midagi , ta oli vabanenud kõigest ebameeldivast, ebatäiuslikkusest ja kibestumisest. Ta õpetas, et asjade tegeliku olemuse mõistmine tähendab nendega seotud ebameeldivuse,
Kord palee territooriumilt välja minnes kohtas prints kolme inimest: rauka, haiget, surnut. Prints mõistis, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda, saatus. Talle tundus elu mõttetu. Siis kohtas prints ühte askeeti, kes jutustas talle vaesuse ning loobumise teest, elu mõttetusest vabanemisest. Ta lahkus kodust jättes maha oma naise, lapse ning luksusliku elu. Ühines 6 askeediga ja oli 29 aastane. Järgmised 6 aastat elas kerjates, nälgides ja mediteerides. Nii ei leidnud ei rahu ega elu mõtet. Lahkus askeetidest ning hakkas üksi elu mõtet otsima. Pidi leiduma kolmas võimalus, et olla õnnelik – ta mõistis, et see pidi olema vaba kehalisest, pidi haarama vaid vaimu ja mõtteid. Ta otsustas mediteerida nii kaua, kuni ta jõuab elu mõtteni. Istus Gangese äärde, saavutas kirgastumise – sai nimeks Buddha. Hakkas oma eluviisiõpetust inimestele jutustama. Tema
"Mõni teekäija ehk?" saada. Teda ei huvi-tanud nüüd enam ühedki muud kõned kui ainult veel pojast. Ta vaatas välja. "Ei kedagi." Ta tuli jälle Jakobi juurde. "Ei ole kedagi, pojakene, Ja möödasõitjad lohutasid teda, et kõik sõdijad veel niigi õnnelikult koju ei jõudnud. kedagi ei ole. Ja kui ka oleks, mis sellest siis? Eks inimesi ikka käi." Kes kuulist oli pääse-nud, neid hukkus kui sääski teekonnal koju. Nad tulid kerjates, "Ma ei või neid näha," oigas Jakob, nägu seina vastu pöörates. "Nad ärritavad mind. neid külmus lumistes mägedes, suri nälga, neid tapsid talupoegade salgad. Ja nende Ma ei taha neid näha!" korjuseid olid täis võõrad teed ning metsad, kuhu ükski omane ei ulatu nende silmi Kuid peagi unustas ta selle asja, et teisest sonida. sulgema
kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist filosoof kreeka k ,,tarkuse armastaja"; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste,
omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist filosoof kreeka k ,,tarkuse armastaja"; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad;
omakorda oma alamatele kasutada maad koos seal elavate talupoegadega, vastutasuks nõudis maa saajatelt truudusvannet ja sõjasalkadega väeteenistusse ilmumist filosoof kreeka k ,,tarkuse armastaja"; muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle foorum turuplats Roomas, rajati parast küngastevahelise soo kuivendamist frantsisklased kerjusmungad (frantsiskaani ordu liikmed), pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates föderatism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni) G gallid rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teisel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal generaalstaadid seisuste (vaimulike, aadlike ja linnakodanike) esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal germaanlased Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad;
Koos linnadega tekkisid uued mungaordud. Üht liiki ordu oli kerjusmungaordu ehk frantsisklaste ordu. Esmalt rajas Franciscus ( jõuka talumehe poeg ) frantsisklaste ordu. Nooruses elas ta muretut ja jõukat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Franciscus hakkas mungaks. Tema surma järel kuulutas paavst ta pühakuks. Frantsiskaani mungad kandsid halli mungarüüd, mistõttu nimetati neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed ja hankima elatist kerjates või töötades. Raha ei tohtinud neil olla. Hiljem lubati neil siiski kanda jalanõusid ja omada vähest vara. Pilet 3. 1) Kirik varakeskajal ( 1 ) Kristlus oli põrandaalune religioon. Neil ei lubatud ametlikult tegutseda. 4. sajandi alguses tahtsid nad avalikult tegutsema asuda. 4. sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Kirik tegeles sotsiaalabiga ( aitas vaeseid, orbusid, kodutuid, leski, hoolitses haigete eest ) Kirik oli ka antiikkultuuri säilitaja
,,Abhidhamma" filosoofiliste ja tõlgenduslike teoste tegu - Kohalikud kaanonid - Lisandunud materjalid - Nimetatakse veel paali kaanonit ,,Tipitakaks" ,,Kolmeks korviks" ehk ,,Kolmikkorviks" Nimetus tuleneb sellest, et palmilehtedel käsikirju hoiti kolmes punutud korvis KOGUKOND: · Mungad · Nunnad · Saavad oma toidu kerjates · Tsölibaat · 227 elukorralduse reeglit · Ülesehitus: - Mungad/nunnad õpetada budha õpetus - Ilmikud toit · Liikmeks saadakse kolmekordse pühendumistõotuse kaudu - Võtan varjupaigas Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... · 10 käitumisjuhist (mungad/nunnad): - 5 käitumisjuhist Hoidu elusolendile kahju tegemisest Hoidu elle võtmisest, mida pole antud
Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele. Seetõttu tekkisid mungaordud, millest oluliseim oli tsistertslaste ordu. Nad pidid elama vaga ja kasinat elu, ka kloostrid pidid nad ise üles ehitama. Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani mungad kandsid halli ja nad pidid käima paljajalu ning teenima elatist kerjates. Dominiiklaste ordu asutas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ja nende eesmärgiks sai jutluste ja õpetuse abil katoliku usu tugevdamine. Oli ka neid inimesi, kes polnud paavstivõimuga rahul. Neid hakati nimetama ketseriteks ja nende arvates polnud kirik oma rikkusega Jumalale meelepärane. Tõeline, jumalale meelepärane inimene pidi olema vaene, nagu olid Jeesuse jüngrid. Sellise suhtumisega ei saanud rahul olla katoliku kirik ja ta püüdis ketsereid ümber veenda
9. Tõotan, et ma ei heida magama kõrgele ja laiale budistide usutunnistus, voodile. mis sisaldab õpetuse 10. Tõotan, et ma ei võta vastu kulda ega hõbedat. Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögi muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud, kui kauss kerjamiseks, nõel, 108 nöörile aetud palvehelmest, mida
orduks. See kinnitati paavsti poolt 1216. aastal ning selle ametlik nimi oli ametlik nimi oli Jutlustajate Vendade ordu. Kerjusordude konvendid rajati linnadesse, inimeste keskele. Tollaste kiriklike ideoloogiliste vastasseisude oluliseks teemaks oli vaesus: küsiti, kas kirikule on kohane olla rikas ja kas õiglane on aadlikest piiskoppide jõukus ja pillav elulaad, kerjusordude liikmed loobusid aga omandist. Nad pidid ennast ülal pidama kerjates sellest, mida inimesed neile andsid. Reformatsiooni ajal sai varapuudus neile saatuslikuks: vanematel ordudel oli majanduslik baas, kerjusmungad aeti aga linnadest välja. Kerjusordusel oli tsentraliseeritud ülesehitus, need jagunesid provintsidesse. Vanade ordude puhul nõuti, et munk oleks ühes kohas paigal, kerjusmunkade puhul oli ette nähtud munkade asumine ühest konvendist teise Dominiiklased arendasid teoloogiat ja kui 13. saj said alguse teoloogilised ülikoolid, siis
annaabi.ee 
