(1+ 0,1)∗10 −2 N=361 , PMÜ/ml Kolibaktereid ei olnud jõe- ega kraanivees. Tulemus Jõe- ja kraanivesi on reostunud, kuna mõlemad ületavad piirnormi, milleks jõeveel on 1000 PMÜ/100 ml ning kraaniveel 100 PMÜ/100 ml. Küsimused 1. Mis iseloomustab kolilaadseid baktereid? Tooge välja tuntumad esindajad. Kolibakterid on gramnegatiivsed, spoore mitte moodustavad, oksüdaasnegatiivsed, kepikujulised anaeroobsed bakterid. Tundumad esindajad kuuluvad Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter perekonda. (Allikas: http://veehygieen.edicypages.com) 2. Millist ohtu võivad esile kutsuda kolilaadsed bakterid? Teatud kolibakteri tüved on põhilised toidumürgistuse põhjustajad. (Allikas: Vikipeedia) 3. Millele viitavad keskkonnas kolilaadsed bakterid?
RNA-s lämmastikualused: A, U (uratsiil), C, G – paarid A ja U ning C ja G. Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1. Informatsiooni RNA (mRNA – 5 %) - toob ühe geeni info rakutuumast välja, ribosoomi. 2. Transport RNA (tRNA – 15 %) - toob aminohapped ribosoomi 3. Ribosoomi - RNA (rRNA – 80 %) - on ribosoomi ehitusmaterjal. Kus DNA ja RNA paiknevad loomsetes rakkudes? – rakutuumas Kromosoom – rakutuuma element. - On kromatiinist (DNA ja valkude kompleks) moodustunud kepikujulised struktuurid, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid. Kromosoomide ehitus – Kahekromatiidiline, moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Kromosoomi õlg: p – lühem õlg, q – pikem õlg. Kromosoomivöödistus - heledamini ja tumedamini värvunud alade vaheldumine piki kromosoomi. Rakutsükkel - raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Jaotatakse 4 faasi
Salmonellabakterite optimaalseks paljunemiseks sobiv temperatuur on 37 °C 1.1.1. Salmonella bongori Salmonella bongori on Salmonella perekonda kuuluv patogeenne bakter. See on kepikujuline batker, mis põhjustab seedetrakti haigust nimega salmonelloos, mida iseloomustab krambid ja kõhulahtisus. See on tavaliselt kõigesööjate pisik ja on kõige sagedamini seotud roomajatega. 1.1.2. Salmonella enterica Salmonella enterica on kepikujulised fakultatiivselt anaeroobsed bakterid ja Salmonella perekonnast. Enamik salmonelloosijuhtumeid on põhjustatud toidust mis on nakatunud Salmonella enterica-sse, kergesti nakastuvad veised ja linnud. Toores kana- ja hanimunad nakatuvad Salmonella enterica-sse esialgu munavalgesse, kuigi enamik mune ei ole nakatunud. Kui muna aegub toatemperatuuril, hakkab munakollase kile murduma ning nakatub Salmonella enterica-sse. Külmikutamine ja sügavkülmutamine ei hävita kõiki
ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. *Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. *Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. *Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted. Bakterid saavad taimedest vajalikke orgaanilisi ühendeid
vegetatiivne rakk. 10. Viirused, bakteriofaagid ning nende paljunemine. Viiruseid iseloomustab alljärgnev: väikesed mõõtmed; neil puudub rakuline ehitus; valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome; nähtamatus tavalise optilise mikroskoobi abil; kasvu puudumine väljaspool elusat rakku; nad on võimelised läbima baktereid kinnipidavaid filtreid. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused – tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus; 2) kerakujulised ehk kokiviirused – gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused – osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused; 2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused;
kuuluvad peamiselt Clostridium spp. ja Azotobacter spp. Elutegevusel võivad nad kasutada lämmastikku sisaldavaid ühendeid, kuid nende puudusel omastada ka molekulaarset lämmastikku. 26.Mügarbakterid Mügarbakterid kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(-de) vahel on sümbiootilised suhted.
coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces cerevisiae Üksikud, väikesed, tunktikesed Pseudomonas sp ,,pruun" Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Staphylococcus sp Gram-positiivsed kepikujulised, violetne värvus Echerihia coli Gramnegatiivsed kepikesed, roosa värvusega Sarcina sp. Gram positiivsed kooslusi moodustavad Bakterid või kokid violetse värvusega Etapp2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvuse uurimine 1. temperatuurist:
seltsi teisseentel kas kerajates mahutites, madalates kausitaolistel lohkudes või hajusalt üle kahjustatava ala. Siia kuuluvad lehtede haigused ja fusarium (tõusmete lamandumine). 3. BAKTERID TAIMEHAIGUSTE TEKITAJATTENA Baktereid leidub looduses kõikjal mullas, õhus ja vees. Bakterid põhjustavad haigusi rohkem põllumajandustaimedel, vähem puudel. Bakterid on üherakulised, klorofüllita organismid. Nende suurus on 3...4 mikromeetrit. Kujult on nad kerajad, ovaalsed, spiraalsed, kepikujulised jne. Mõnedel on vees liikumiseks viburid. Bakterid levivad peamiselt õhu abil, aga ka vee ja loomade (putukate) abil. Bakterid paljunevad pooldumise teel. Pooldumine võib korduda väga lühikeste ajavahemike järel. Bakterid on võimelised moodustama paksukestalisi eoseid, mis on vastupidavad ebasoodsatele keskkonntingimustele. Soodsates tingimustes idanevad eosed ja hakkavad jagunema. Mullas võivad bakterid kaua püsida eluvõimelistena.
E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces Üksikud cerevisiae piklikud rakud Pseudomonas sp Gram 105 positiivsed, ümara kujuga Bacillus sp Ps 42 Gram- positiivsed, kepikujulised Echerihia coli Gram negatiivsed kepikesed Sarcina sp. Gram positiivsed kooslusi moodustavad bakterid või kokid Etapp2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvuse uurimine 1. Temperatuurist: · võetsime tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi
Nähtamatud tavalise mikroskoobi all, kasvupuudumine väljaspool elusat rakku. Viirustel puudub rakuline ehitus, see tähendab, et nad pole võimelised kasvama ja poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused;
Nähtamatud tavalise mikroskoobi all, kasvupuudumine väljaspool elusat rakku. Viirustel puudub rakuline ehitus, see tähendab, et nad pole võimelised kasvama ja poorduma ning neil puudub isiklik ainevahetus. Oma valkude sünteesil kasutab viirus peremeesraku ribosoome. Viiruste suurus kõigub sõltuvalt liigist, suurtes piirides. Zoopatogeenide puhul jääb suurus vahemikku 12-400 mikrom. Viirused jaotatakse järgmistesse rühmadesse: 1) kepikujulised viirused tubakamosaiikviirus, tomatimosaiikviirus, pikkus keskmiselt 250nm; 2) kerakujulised ehk kokiviirused gripiviirus; 3) kuubikujulised ehk kuboidaalsed viirused osa neist põhjustab kanaarilindudel rõugeid. Harilikult 210-230 nm pikad; 4) spermatosoidikujulised viirused, bakteriofaagid; 5) niitjad vormid. Viirused jagatakse kolme suurde rühma: 1) Zoopatogeensed ehk inimesel ja loomadel parasünteesuvad viirused;
kuid aja jooksul võib kujuneda hingamispuudulikkus. Kopsude ulatuslikuma kahjustuse korral tekib raske köha, kopsuverejooksud. Kopsude lagukollete või sidekoestumise tagajärjel väheneb hapnikuvahetuses osaleva kopsukoe pind ja tekib hingamispuudulikkus. 8 Brutselloos Brutselloos on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid: Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suisja Brucella canis. Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel , maksa, põrnajal uuüdisse kus nad liiguvad makrofaagidesse ja alustavad oma paljunemisprotsessi ja eritavade endotoksiine mis kanduvad üle kogu organismi laiali
Lõuna eesti mullad on happelised-nendes vähe Rizobiumi liike.Liigne kuivus mullas-mikroobidel häired toitumises. Temperatuur- mulla mikroobid on mesofiilsed ja psührotroofsed.Sobiv temperatuur 20-30 kraadi. Mulla sanitaarne hindamine- kriteeriumiks Colide arv ja saprofüütsete arv, Clostridium perfringes, eneterkokid. 10. Looma naha mikrofloora: Nahk ja karvad- peaaegu kõiki mikroobe, viiruseid. Satuvad pinnasest, õhust, väljaheitest jne. Nahal domineerivad-kokid ja kepikujulised bakterid. 11. Looma elundite mikrofloora Hingamisteed- kõige rohkem ülemistes hingmisteedes(mikro, streptokokid).kõiki mikroobe mis õhus. Udara- mastiiti tekitavad- streptococcus agalactiae,uberis, Staphylococcus areus,esherichia coli jne. Seedekanali-fakultatiivne-liigiline koostis muutub, obligaatne-püsiv(Lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja Coli.)Suu ja suus limaskest-üks rikkalikumaid.üle 100.Alalised
perifeersest verest leitakse sageli arvukalt monotsüüte. Listeeriaid tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana. Tegemist on zoo- nootilise haigusega, millesse nakatuvad nii loomad kui inimesed. Teaduslikus kirjanduses mainiti listeeriatega sarnast organismi esmakordselt 1891. aastal, mil Hayem Prantsusmaal vaatles inimese koes väikseid grampositiivseid kepikujulisi organisme. 1911. a teatas Hulphers (Rootsi), et avastas väikesed grampositiivsed kepikujulised bakterid küüliku maksast, ning andis neile nime Bacillus hepatis. L. monocytogenes'ena tuntud bakteri täielik iseloomustus avaldati aastal 1926 Murray jt poolt. Nimetatud Cambridge'i Ülikooli teadlased uurisid loomadel esinevat infektsiooni, mille tekitaja kutsus esile ilmse monotsütoosi ning põhjustas küülikutel ja guinea-sigadel maksa kahjustusi. Mikroob sai nimeks Bacterium monocytogenes. 1940. a tegi Pirie ettepaneku määratleda organism nimetuse all L. monocytogenes.
Denitrifikaatorid on fakultatiivsed anaeroobid ja nitraate kasutavad nad O puudumisel. 2 26. Mügarbakterid Mügarbakterid on kõige aktiivsemad õhulämmastiku sidujad, kes kasvavad liblikõieliste taimede juurtel. Siia alla kuuluvad sellised taimed nagu ristikhein, mesikas, lupiin, hernes, uba jt. Mügarbakterid kuuluvad Rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised gramnegatiivsed liikuvad bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nimetatakse bakteroidideks. Üldjuhul on mügarbakterite liigid spetsiifilised, kuna ainult teatud liigid tekitavad mügaraid kindlatel liblikõieliste taimede juurtel. Mügaras seostunud lämmastik antakse edasi taimedele aminohapete kujul. Mügarbakterite ja peremestaime(- de) vahel on sümbiootilised suhted
Geneetika kordamisküsimused 1. Mis on kromosoomid? Kromosoom on rakutuuma element, mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks (ainult siis mikroskoobist nähtav). Kromosoomid on moodustunud kromatiinist (DNA ja valkude kompleks), on kepikujulised struktuurid ja sisaldavad geene. Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. 2. Telomeer, tsentromeer Telomeer on DNA ahela piirkond, mis asub kromosoomi otstes. Telomeeri ülesandeks on kaitsta kromosoomi otsi kahjustuse eest. Iga jagunemise käigus väheneb DNA ahela pikkus kromosoomi otstest just telomeeride piirkonnast, see on hea selleks, et kahjustada ei saaks olulised geenid. Teiseks telomeeri ülesandeks on rakujagunemiste regulatsioon. Nimelt on rakk jagunemisvõimeline kuni
Et asjast aimu saada, on vaja kasutada mõningaid meditsiinilisi termineid (et teatud faktid lahti seletada). Moodus kuidas geneetiline manipulatsioon lebab inimese geenirakkude DNA (Deoxyribon Nucleic Acid) molekulides. Need geenid kontrollivad paljunemist ja kõikide rakkude igapäevast tööd. Hinnanguliselt on inimese rakus olemas umbes 30 000 - 40 000 hädavajalikku geeni, mis on kogunenud pikkadesse lineaarsetesse ridadesse. Koos teatud proteiinidega moodustavad need kepikujulised struktuurid, mida tuntakse kromosoomidena. Indiviidide kromosoomid, läbides teatud muutmistehnikad, moodustavad normeeritud suuruse, mida nimetatakse Karüotüübiks. Me usume, et tulnukad uurivad geneetiliste koodide, mis asuvad indiviidi kromosoomistikus ehk karüotüübis, manipulatsioone. Eriti otsivad nad mutatsioonimustreid. Mutatsioonimustrite kaudu on neil võimalik muuta geneetilist kodeeringut teatud lookuste ridades ((LOCI Line - ingl
annaabi.ee 
