*teenistus toimus vaid ladina keeles *teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus *vallalisus vaid munkadel Ida-Rooma püsimajäämise põhjused: * Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol) * Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Bütsants Ida-Rooma nimetus keskajal 395-1453; Keisriteks- Justinianus, BasileoisII; Vaenlased: araablased, bulgaarlased, viikingid, türklased jne. Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused: a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist Saavutused: * purustas vandaalide riigi * vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaaniast b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia) * Justinianuse korraldusel
1740 suri viimane otsene Habsburg, jätmata meessoost pärijat. Troonile sai ta tütar Maria Theresia, kelle pärimisõiguste tunnustamise asjus peeti maha Austria pärilussõda Preisimaaga. Selle käigus kaotas Austria Sileesia. Theresia mees valiti Saksa Rooma keisriks kui Franz I ning Austriast kujunes riik, mis osa valdustega kuulus keisririigi koosseisu, kuid suuremalt osalt mitte. Austria eraldus lõplikult Saksamaast. Traditsioon, et Habsburgid valiti Saksa-Rooma keisriteks, püsis keisririigi lõpuni. Seitsmeaastane sõda 1756- 1763 Peale kaotust Austria pärilussõjas tahtis Maria Theresia Sileesiat tagasi. Selleks peeti järjekordne üleeuroopaline sõda, mis kasvas välja maailmasõda. Austria liitlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Poola, Preisimaa liitlaseks Inglismaa. Kuigi Vene armee jõudis Berliini, suutis Preisimaa kaotusest pääseda, säilitades isegi Sileesia. Olukorra päästis
väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud. 4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi. Nad ei allunud riigivõimule. Nad tunnistasid vaid ühte jumalat. Printsipaadile järgnes sõdurkeistrite aeg – 235-284 pKr. Rooma sõjaväest sõltus suuresti keisrite püsima jäämine, võim. Aeg, kus Rooma leegionite liikmed kuulutasid oma väejuhte keisriteks. 49 aastat – valitses 34 keisrit. 1/34-st suri loomulikku surma, ülejäänud võimuvõitluse tagajärjel. 284 aastal võimule saanud Diocletianus oli see, kes suutis lühikeseks ajaks korra Roomas taastada. 284 aastast alates räägitakse Rooma keisririigist kui dominaadist ehk hiline keisririik. Keisri poole pöördumisvorm – dominus et deus. Hilisel keisririigi ajal leidsid Roomas aset suured muutused: 1)Roomas tekkis probleem majanduses – tõsteti makse
c. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: · Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. · Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. · Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik 1. Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. a. Sõdurkeisrite aeg: · Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. · Lakkamatud kodusõjad. · 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. b. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) · Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. · Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. · Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. · Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata.
Kuni 16. saj mõisteti ajalugu 'nelja maailmariigi idee' läbi. See oli maailmaajaloo tõlgendus, mille järgi pidi pärast nelja maailmariiki tulema maailmalõpp. Jõuti arusaamale, et Rooma riik oli 4. impeerium – selle hukkudes, 476. aastal, pidi saabuma maailmalõpp. Aga kuna maailmalõppu ei tulnud, siis tuli sellest järgmine tõlgendus – tegelikult Rooma riik kestab kuskil edasi. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli. Nemad omakorda väitsid, et keisri tiitel on neile üle läinud ja Türgi Sultan hakkas ennast nimetama 'maailmavalitsejaks'. Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar)
1054 Suur Skisma idakirik (Kreeka ortodoksi kirik) ja läänekirik ( Rooma Katoliku kirik) Mis oli Karl Suure kroon ? Nelja maailmariigi idee prohvet Taanieli raamatu tõlgendus. Pärast nelja maailmariiki tuleb maailmalõpp. Kõik jõudsid arusaamale , et Rooma riik oli 5. impeerium selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks). Paralleelselt Vene tsaarid (caesar)- Kolmanda Rooma idee. Nemad kui Konstantinoopoli patriarhist järgmise idakiriku patriarhi asukoht, järelikult kandus see edasi Moskvasse. 15. saj lõpul sümboliks Bütsantsi kahepäine kotkas. 1. Rooma oli Rooma, teine Konstantinoopol ja kolmas Moskva. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli , nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik. Euroopa keisririik
* Rooma alupäraga jumal on Janus, kellele on pühendatud ka aasta algus - jaanuarikuu. * Roomlaste usuline põhimõte do ut des annan, et sa annaksid. * Ennustamine tuli etruskide kaudu ja ennustati lindude lenndamise, kanade söögiisu jms järgi. * Kõige olulisemate küsimuste korral kasutati sibülli raamatuid. * Sõdurkeisrite aeg 235 - 284 a. Segaduste aeg, kus legionäärid kuulutasid oma väepealikke keisriteks ja seega võis Roomal sel perioodil olla mitu keisrit. Sel ajavahemikul valitses 34 keisrit ning neist suri vaid üks loomulikku surma. * Rooma riigi piire hakkasid ohustama ka germaanlased. * Germaanlased elasid Doonaust põhjapool ja Reinist idapool. * Korra taastas Diocletianus 284 - 305 a. hiline keisri riik aka. Dominaat, valitsejat kutsuti dominus et deus'iks. Tema ei lahkunud ametist surma tõttu, vaid aasta 305 astus ta ise ametist tagasi
järgi pidi pärast nelja maailmariiki tulema maailmalõpp. Jõuti arusaamale, et Rooma riik oli 4. impeerium selle hukkudes, 476. aastal, pidi saabuma maailmalõpp. Aga kuna maailmalõppu ei tulnud, siis tuli sellest järgmine tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab kuskil edasi. Keisrikroonile pretendeeris Ida-Rooma (Bütsants). Bütsantsi valitsejad hakkasid ennast nimetama 2 Rooma keisriteks. See impeerium kestis veel pea 1000 aastat. 1453. a Ottomani türklased vallutasid Konstantinoopoli. Nemad omakorda väitsid, et keisri tiitel on neile üle läinud ja Türgi Sultan hakkas ennast nimetama 'maailmavalitsejaks'. Kõik ei olnud aga selle tõlgendusega nõus, et kuidas saab selline barbar kristlasi valitseda. Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar)
Sacerdotium ja imperium. Sacerdotium ehk vaimulik võim (selle pea oli paavst); imperium ehk ilmalik võim (seda juhtis keiser). Keisri ja paavsti vaheline konflikt ülemvõimu pärast Euroopas vältas peaaegu kogu kõrgkeskaja, lõpptulemuseks oli ilmaliku võimu ülekaal. Welfid ja Staufenid. Welfid oli Baieri vürstisuguvõsa, kelle käes oli ka Saksimaa, sõdisid Staufenitega võimu eest Saksamaal, ainuke Welfi soost keiser Otto IV valitses (1198-1218). Staufenid olid keisriteks (1137-1208 ja 1208-1254). Sisevõitluse ja keskvõimu nõrkuse tõttu suurenes tunduvalt hertsogite võim, Saksamaal hakkas tekkima feodaalne killustatus. Staufenite aegse Saksamaa suur territoriaalne ulatus oli tingitud ebaõnnestunud sisepoliitikast, mistõttu keisrid suundusid välisvallutustele. Staufenid allutasid keisritena kogu Itaalia. Samas tegeles aadel (Welfide juhtimisel) lääne-slaavlaste ja Baltikumi allutamisega. Aadli poolt vallutatud alade feodaalriigid olid
Esimene teema: Üleminek keskajalt renessanssile kõige varasem üleminek Itaalias. Dante Alighieri looming. Saksamaa, Itaalia ja muud riigid olid killustatud, mitte sellised terviklikud riigid nagu praegu. Firenze oli linnriik, kus elas u 30 000 inimest, nagu praegu Viljandis. Kuid ometi algas sealt R. Toscana keelest sai alguse ühtne Itaalia keel, kuid praegugi on palju murdeid veel. Poliitilise võitlusega on seotud Dante elukäik. Oli kaks võimukeskust. Keisriteks olid sakslased, paavstidesk hispaanlased jm. Vastuolu paavsti- ja keisrivõimu vahel. Paavstivõim soosis killustatust. Dante kaldus keisrivõimu poole, samas Bocaccio pigem soosivalt kirjeldas oma loomingus paavste olles Dante loomingu austaja, Petrarca unistas ühtsest ja tugevast Itaaliast. 13. ja 14. saj piiril on Dante. Tema teadlik looming algas 1290. aastatel. Lõpetas loomingu vahetult enne surma lõpetas Jumaliku komöödia ja sai selle valmis, mis on suur asi
(suurim ja võimsaim Euroopas), Rootsi (hiilgeaeg lõppes Põhjasõjaga), Austria -kujunes välja Habsburgide sealse haru stato, mis hõlmas ca tänapäeva Austaria, Tśehhi, Slovakkia, Ungari (suur osa oli alul türklaste käes), osa eks-Jugoslaaviast ning ulatuslikke alasid päris Saksamaal – nendel aladel oli Habsburgide võim Kolmekümneaastase sõja tagajärjel isegi kindlustunud; Austria Habsburgid olid ühtlasi Saksa-Rooma keisriteks, kuid nende võim väljaspool oma statot oli nominaalne; Inglismaa (mis pärast toibumist Chrales II kukutamisele järgnenud segadusest kujunes tugevaimaks riigiks Euroopas Prantsusmaa kõrval, ning väljaspool Euroopat omandas domineeriva positsiooni, eriti pärast tööstusrevolutsiooni), Hispaania (mis pärast Hispaania pärilussõda, vt allpool, kaotas tähtsuse esmajärgulise suurriigina ja käis alla). Kaheksateistkümnendal sajandil tõusid suurvõimude hulgast väljalangenud Rootsi ja
saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust.
saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust.
saj. eKr, mis pole aga säilinud. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu. Hiline Rooma Keisririik Sügava kriisi ületamine 3. sajandil. Sõdurkeisrite aeg: Leegionärid kuulutasid oma pealikud keisriteks. Lakkamatud kodusõjad. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. Korra taastamine keiser Diocletianuse ajal (284-305) Keisrist sai piiramatu võimuga valitseja, kes toetus arvukale ametnikkonnale. Senat kaotas ka nõuandva tähenduse. Linnade omavalitsused allutati keisri kontrollile. Piirivägedele lisaks loodi reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Suurendati ratsaväe osatähtsust.
annaabi.ee 
