ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrguseks on mõõdetud 60,75 m. 1886. aastal valmistati Walkeri tehases Saksamaal kirikule orel, millel oli 30 registrit, kuid see hävis 1944 aastal ning praegu toimub uue oreli riigihange. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. 2 septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu.21
töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. "Napoleoni kroonimine" -Autor on Jacques-Louis David. -Valmis aastatel 1805-1807. -Maalil on kujutatud keiser Napoleon on koos Josephine’ga keskpunktis imetlusväärsetena, selgelt väljendub keisri võim ja osatähtsus antud riigis.Tabatud on hetk, mil Napoleon on paavsti Pius VII käest keisrikrooni haaranud ja hakkab seda oma naise Josephine’le pähe panema. “Chíose veresaun” -On prantsuse kunstniku Eugène Delacroix' teos. -Maalil on kujutatud Kreeka iseseisuvussõja käigus Chíose saarel toimunut. „Méduse’i parv“ -Maal kajastab tõestisündinud laevahukku 1816. aastal. Lõuendil on kujutatud hetk, mil parvel olevad pääsenud märkavad eemal laeva ning püüavad sellele meeleheitlikult märku anda. -Maali autoriks on Théodore Géricault “Horatiuse vanne”
Otto Welfi. Aastal 1201 teatas paavst avalikult, et Otto on Rooma kuningana heaks kiidetud, ning ähvardas ekskommunikatsiooniga kõiki, kes keelduvad seda tunnustamast. Innocentius III tegi mais 1202 dekreediga Venerabilem Saksa vürstidele selgeks, milliseks ta pidas keisri ja paavsti vahekorda. See dekreet lülitati hiljem koodeksisse Corpus Juris Canonici. Selle dekreedi põhipunktid olid järgmised: · Õigus otsustada, kas kuningas on keisrikrooni vääriline, kuulub paavstile. · Topeltvalimise puhul tuleb paluda paavstil olls vahekohtunikuks ning otsustada ühe pretendendi kasuks. Innocentius mõtles ümber ning otsustas 1207 Philippi kasuks. Ta saatis kardinalid Saksamaale, et sundida Ottot trooninõudlusest loobuma. Ent Otto von Wittelsbach mõrvas 21. juunil 1208 Philippi, sest too ei andnud talle naiseks oma varem lubatud tütart. Frankfurti riigipäev tunnistas 11
Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess. Ajaloolistest kaunistustest on säilinud vaid kaks Eestimaa kubermangu vapikilpi (kolm lõvi keisrikrooni all): võlvi laerosetil ning a. 1900 Gatsinas valatud kirikukellal. Et Narva linn kuulus kuni 1918. a. Peterburi kubermangu, asus tookordses Joachimsthalis olev kirik Eestimaa piiri ning üle Kreenholmi ja Vaivara allus Eestimaa konsistooriumile. Esimese Ilmasõja, Eestimaa Töörahva Kommuuni ning Vabadussõja käigus Joachimsthal hävis, ainsana jäi alles kirik. Kroonika kirjutab, et kuumusest sulasid aknaklaasid. Teise Maailmasõja käigus tehti 1944. a.alguses Narva inimtühjaks. 6
maa, kaitsmaks seda avaaride rünnakute vastu. 976. aastal läänistasid Babenbergid selle territooriumi, mis 1156. aastal nimeti ümber hertsogkonnaks. Dünastia väljasuremise tõttu sattus Austria hertsogiriik Svaabimaalt pärit Habsburgide kätte. Viimased ehitasid osavat abiellumis- ja liitumispoliitikat ajades üles maailmariigi. Alates 15. sajandi keskelt kandsid Habsburgid pea pidevalt Püha Rooma Riigi keisrikrooni. 1522. aastal jagunes Habsburgide dünastia hispaania ja austria liinideks. Viimane omandas tänu 1526. aastal jõustunud pärimislepingule Böömimaa ja Ungari ning sellega pandi nurgakivi hilisema paljurahvuselise riigi tekkele. Türklaste tagasitõrjumisega 16. sajandil ja võitudega nende üle 17. sajandi lõpul pandi alus Austria suurvõimule. 18. sajandil lõid valitsejanna Maria Theresia ning ta poeg Josef II reformide läbiviimisega aluse moodsa riigi tekkele (keskvõim, koolikohustus,
nendevahelisi konflikte. 15. juuli 1749. aastal toimus Austria pärilussõja otsustav lahing, mis lõppes Austria vägede täieliku võiduga. 18. oktoobril sõlmiti lõpuks rahu. Sõja käigus ründasid muu hulgas Prantsusmaa, Preisi, Baieri ja Hispaania, Austria jäi mõningate kaotustega püsima: Saksamaal oli loovutatud Sileesia, Itaalias Parmas ja osaliselt Lombardia aga lõpuks oli Austria siiski võitja. Maria Theresia tõi Saksa keisrikrooni Habsburgide monarhiale tagasi ja selle tulemusena säilitas Austria oma mõju Saksamaal. Terve Euroopa imetles seda julget ning otsustusvõimelist naist. Kui Maria Theresia lõpetas sõja, oli ta 31-aastane ning temast oli saanud hoolitsev ja austatud riigiema. Tema kohta on kirjutatud, et tal on suurepärane mälu ja otsustusvõime. Palju aega kulutab ta söömisele, hinnates eelkõige kohvi. Talle meeldisid ka jalutuskäigud, ballid ning
· Andis sellele Bologna ja Pariisi Ülikooli dokumentide eeskujul koostatud privileegid · Sellest kujunes välja kesk-euroopa tähtsamaid teaduskeskusi, millel oli suur osa ka tehhi kultuurilises arengus · Pärast karl IV surma sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzek · Tal puudusid isa juhivõimed · 1400 kaotas keisrikrooni · jäi vaid tehhi kuningaks · 1410 valitses Saksamaal Karl IV teine poeg Sigismund · 15.saj alguseks isel. Tehhit juba arenenud feodaalsuhted · talupojad · olid feodaalsõltuvuses · koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamiga (loonusrent) · Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes, mis moodustasid peaaegu poole kogu haritavast maast
tervikuks. Sellessuhtes on teos ainulaadne kogu kunstiajaloos. See maal jätaks meid külmaks, kui taas poleks kunstniku anne sedavõrd üle poliitilistest paatosest, mis teda antud hetke jädvustama sundis. 7 7 ,,Prantsuse Maalikunst IX-XIX sajandil" lk 143-151 15 "Bonaparte Alpe ületamas" Valmis aastal 1801. Rooma keisrikrooni taotlemist on vaevalt võimalik selgemini väljendada. Napoleon tormab taganttuulega võidu üle mäekuru. Ta jalge ees on kaljusse raiutud "Alpiületajate" Hannibali ja Karl Suure nimed. Selles maalis elustuvad Bernini loodud Louis XIV ratsamonument Versailles aastast 1665 ja Falconet` 1782 aastal tehtud Peeter I ratsamonument Sankt- Peterburgis. Edasi järgnesid üksteisele teosed, mis ülistasid imperaatorit. 1805. aastaga
muutununa: 774, kui ta lõi kuningas Desideriust, vallutas Pavia ja võttis üle Langobardia riigi. 776, kui ta surus maha viimase sealse ülestõusu. 780/81, kui ta laskis Hadrianus I-l oma pojad Pippini ja Ludwigi Itaalia ja Akvitaania kuningateks salvida. 786/87, kui bütsantslik elulaad hakkas Ravennas 8 ja Beneventos muutma tema maailmapilti, ning lõpuks 800/01, kui ta võttis Roomas vastu keisrikrooni. Lisaks kuningakroonidele ja võimule oskas see harukordne mees enda poole võita ka Euroopa vaimse aadli. 776. aastal ilmus Karli lähikonda õpetlane ja poeet, langobard Paulinus. Hiljem olevat Karl talle teenete eet tasunud Aquileia peapiiskoptooliga. Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded. Rooma-missiooni puhuks 796. aastal soovitas Karl paavst Leo III-le saadetud kirjas teda kui
Ta oli Pippin Lühikese järeltulija. raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht. * Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja. Tema arvele võib panna tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. *Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest -Paavst ja paavstiriik- ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja paavstiriik oli Itaalia ajaloo tähtsaimaid riike -Munklus- usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel,
jõudsid välja Euroopasse ning rajasid oma riigi, mille tuumikala asus praeguse Ungari territooriumil. Sealt korraldasid avaarid rüüsteretki ümberkaudsetesse maadesse. · Rüüsteretkede lõpetamiseks suundus Karl Suur oma sõjameestega avaaride vastu. Avaaridelt vallutatud alad liideti Frangi riigiga · Karl Suur hakkas endale taotlema keisritiitlit · Aastal 800 krooniti Karl Suur paavsti poolt keisriks, paavst pani keisrikrooni pähe · Karl Suurest ei saanud Frangi riigi keiser( seal oli ta ikkagi kuningas ), vaid Rooma riigi keiser · Frangi riik tüüpiline barbarite riik: 1) piirkondi hoiti koos relvajõul sõjalisel teel tekkinud riik 2) majandussidemed riigi eriosade vahel puudusid, valitses naturaalmajandus · riik oli etniliselt kirev kõneldi umbes 20 erinevalt keelt, erinevad rahvad · Karl Suur pärandas riigi ühele pojale, aga pojapoegi oli 3.
Imperiaalse sõja eesmärgiks vallutus, teenida kasu sellest sõjast. Napoleon Bonaparte Prantsuse keisririigi imperaator. 1799. a riigipööre, lasi end valida Prantsuse Vabariigi 1. konsuliks, peatselt eluaegseks konsuliks (imperaator). 2. dets. 1804 kroonimine keisriks. Jäljendas Karl Suure keisrikskroonimist. Paavst oli küll kohal (tseremooniameister) , kuid Napoleon läks ise paavsti juurde ja asetas keisrikrooni ise endale pähe, kellelgi teisel polnud voli teda kesriks kroonida, ainult ta ise. See oli Karl Suure kroonist tehtud koopia. Sellega taaselsutas Napoleon Karl Suure aegse keisririigi. Sellega kaasnes visioon maailmariigist (Karl Suure impeeriumi järglane). Kogu sümboolika oli väga läbimõeldud. Napoleoni imperiaalne ideoloogia. vallutus+missioon. Napoleon ise kujutas oma riiki heatahtliku impeeriumina. Ta kujutas prantslasi eriliselt tsiviliseeritud rahvana
1085 sai Vratislav II kuningatiitli Heinrich IV-lt. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 13. saj kuulutati ka Tsehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895-1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma
kuningatiitli Heinrich IV-lt. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 13. saj kuulutati ka Tsehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas Presmysliidide dünastia (alates temast sai võim päritavaks, dünastia ise toimis entsüklopeedia andmetel 895- 1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma
kuningat ja anda kuningatiitlil mõnele teisele. Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III) vastupaavstiks. Nende sündmuste ajal suri Rudolf ja kuna tema asemele ei tulnud võimekat valitsejaisikut sai Heinrich IV peagi kogu Saksa uuesti oma valdusesse ning tungis seejärel Rooma kus suur osa kardinalide kolleegiumist hülgas Gregorius VII. Heinrich Seadis uueks paavstiks Clemens III, kelle käest võttis 1084. aastal vastu keisrikrooni. Gregorius VII suri aasta hiljem Salernos normannide juures pagenduses. Vastupaavstid Paavstid, kes seati mõne teise paavstikandidaadi vastu, eesmärgiga võim enda kätte saada. Näiteks 1045. aastal nõudsid paavstitooli 3 meest: Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI. Wormsi konkordaat toimus aastal 1122, kus paavst sai vaimuliku võimu ning keiser ilmaliku. Skisma Alexander III ajal - Aleksander III valiti paavstiks 7. septembril 1159 Rooma
seda on vaja viia barbaritele; Ottomani Türgil oli islami levitamise idee. Napoleon Bonaparte (17691821) · 1799. a riigipööre, lasi end valida Prantsuse Vabariigi 1. konsuliks, peatselt eluaegseks konsuliks. Tekkis ühe inimese võim vabariigi sees (formaalselt oli tegu vabariigiga, sisuliselt monarhia vormiga). · 2. dets. 1804 kroonimine keisriks Notre-Dame'is (Empereur des Français). Paavst Pius VII oli tseremooniameistriks, ent Napoleon ise asetas keisrikrooni pähe, sümboliseeris seda, et Napoleon 1. konsulina oli ainus, kes sai teostada ülemineku vabariigist keisririiki rahva tahe. · See oli 800. a Karl Suure kroonimise kordusetendus. Vanade traditsioonide elluäratamine, Euroopa maailmariigi idee Napoleoni tsiviliseeriv missioon · Vallutus+missioon tsiviliseeriv missioon · Napoleoni "heatahtlik impeerium". Prantsuse rahvas kui esimene kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele
Et Karli toetavad suurettevõtjad Fuggerid ostsid ära kõik kuurvürstid peale Saksimaa Friedrich Targa, tagas see Habsburgide jätkamise keisritroonil. Karl V [151956] võis tõemeeli väita, et ,,tema valdustes ei lähe päike kunagi looja". Habsburgide põlisvaldustele, mis jäid valdavalt tänapäeva Austria alale, olid 15. saj. lõpus ja 16. saj. alguses lisandunud Burgundia (Ülemmaad), Madalmaad, Böömi- ja Määrimaa ning Ungari ( Rahvusvahelised suhted). Keisrikrooni kõrval kuulus Habsburgidele ka Hispaania troon koos Itaalia valduste ning ülemerekolooniatega. Karl V võimu alla kuulunud alad kujutasid endast erinevate keelte, kultuuride ja õiguskorralduste konglomeraati, mida ei sidunud miski peale pooleldi juhuse läbi sündinud pärimiste. Keiser ise kõnelnud teadlastega ladina, sõpradega hispaania, naistega itaalia ja vaenlastega saksa keeles. Soodsatele eeldustele vaatamata kujunes Karl V valitsusaeg äärmiselt komplitseerituks.
annaabi.ee 
