Lenini käsul saadeti see vägivallaga laiali. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: 1. Punased Valged 2. bolsevikud monarhistid 3. töölised (15%) kodanlikud parteid 4. talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhideslovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid sõjategevuses vähe, kuid
separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). 6. Kas enamlaste võimuletulek Venemaal oli paratamatu? Põhjenda. Polnud kedagi teist, kes oleks võimu üle võtnud, kuna valged olid nii eraldatud ja polnud selleks valmis(ka hiljem oli valgetel koostööga raskusi jne)Antud ajal oli see vist tõesti ainus võimalus 7. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Kes (millised ühiskonnakihid) olid sõdivad pooled? Punased: bolsevikud, töölised (15%) , talupojad (kehviktalupojad) 85% Valged: monarhistid, kodanlikud parteid, sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud), ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 8. Miks sekkusid välisriigid Vene kodusõtta? Kas nende sekkumine oli õigustatud? · kartsid maailmarevolutsiooni levikut. · soovisid Venemaal enamlaste kukutamist ning Venemaa taastamist endistes piirides (lepitud oleks ehk Poola ja Soome iseseisvusega).
Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine · Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses · Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi · Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolsevikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad sotsialistliku revolutsioonini, tuues nad nõnda Venemaa rüppe tagasi
pöörduda liidu otsimise sooviga pigem Nõukogude Liidu poole. Detsembris 1949 lahkus Mao Zedong esimest korda elus Hiinast , et minna Moskvasse Staliniga läbi rääkima. Tulemuseks oli Nõukogude-Hiina liidu ja vastastikuse abi leping. Selle tähtsaimad sätted olid vastastikuse toetuse lubadus Jaapani rünnaku puhuks ja NSV Liidu poolt Hiinale 300 miljoni dollari laenamine. Lõpule viidi revolutsiooniline maareform. Paljud kehviktalupojad, kellel, nagu nimetuski ütleb, oli maad vähe või üldse mitte, ja kes pidasid end ülal oma tööjõudu müües, muutusid nüüd keskmiktalupoegadeks. Naised said õiguse abikaasat vabalt valida ning võrdsed õigused lahutuse, laste hooldusõiguse ja vara osas. Neile, kelle õpingud oli katkestanud sõda, pakuti kiirendatud õppeprogramme ning täiskasvanud said osaleda talvekursustel vabaajakoolides. 1952.aastaks käis umbes 60% algkooliealistest lastest koolis
Küla – 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus Pärast 19. sajandi teisel poolel toimunud maade kruntimist haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem. Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud, kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla Ridakülad Ahelküla Hajaküla Tänavkülad Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad
Võeti vastu maa- ja rahudekreet 3. Vene impeeriumi lagunemine ja NSV Liidu kujunemine · Kuni 1918. aasta suveni jätkus nõukogude võimu kindlustumine kogu Vene impeeriumi ulatuses · Algas nn punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt kihtidelt võeti ära kõik, mis vähegi võtta andis. 1918. aasta keskpaigani piirduti siiski veel suurtööstuse ja mõisa suurmaavalduse likvideerimisega, kusjuures maad said nii jõukad kui kehviktalupojad. Sotsiaalpoliitika peamine joon oli inimeste elulaadi ja töötasude mehhaaniline võrdsustamine, mis pidi aitama ruttu kaotada ühiskonna klassivastuolud ja viima kogu rahva kommunismi · Venemaa koosseisu kuulunud vähemusrahvustele olid kõik bolsevikud silmakirjalikult valmis lubama enesemääramisõigust, lootes, et see teeb lõpu nende Vene- vastasusele, viib need rahvad sotsialistliku revolutsioonini, tuues nad nõnda Venemaa rüppe tagasi
seal enamust, siis Lenini käsul saadeti laiali. V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920 intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (N: revi mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlus talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa ja tsehhide-slovakkide ülejooksikute korpus. Välisriigid sõjaliselt osalesid vähe, kuid andsid valgetele peamiselt finantsilist ja materiaalset abi
2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) · Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). · Sõdivad pooled: Punased Valged bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) · Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide- slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud)
Külasarase kasutamist ja muid küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem (kubjas), mõisnike võimu laienemise ja pärisorjuse kujunemise tõttu muutusid küla ametimehed mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). 7 Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla – õued paiknevad korrapäratult kobaras, õuede kõrvalt või vahelt kulges külatänav (Lõuna-Eestis tanum). Suuremate sumbkülade keskel võis olla väljak (külavainu, külaväli), kus võis asuda külakaev ja külakiik. Vainule kogunes harilikult ka külakari karjamaale minekuks. Sumbküla võis olla mitmesuguse suuruse ja tihedusega. Pärast maade kruntimist hajutati suur osa sumbküladest, nende asemele tekkisid haja- või ahelkülad ja
Külasarase kasutamist ja muid küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem (kubjas), mõisnike võimu laienemise ja pärisorjuse kujunemise tõttu muutusid küla ametimehed mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Talu põllumajanduslik väikemajand, hõlmab maavalduse koos õue ja hoonetega ja talupere. Pärisorjusest vabastamiseni (1816-1819) kasutasid talupojad pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks (päriskoht). Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad
tööliste lastele tasuta toit, riietus, jalanõud * tasuta korter * tasuta raudtee, tramm, post, teater, saun Enamlaste võidu põhjused Venemaa elanike enamik ei toetanud valgete ideed tsaari-Venemaa taastamisest Valged keeldusid tunnustamast rahvusriike, seetõttu neid ei toetatud äärealade elanike poolt Kehviktalupojad toetasid bolševikke, et jääda maaomanikeks Valged võitlesid killustatult 9. Demokraatia areng kahe maailmasõja vahel. Demokraatlikud riigid. Demokraatliku riigikorra peamised tunnused riigi kodanike osalemine poliitikas võimude lahusus (seadusandlik-, kohtu- ja täidesaatevvõim ei ole koondatud ühe isiku kätte) võimude tasakaalustatus (omavahel kooskõlas ning ükski pole teisest üle)
löödi puruks ning tõrjuti Poolast välja o 18. märts 1921 VM ja Poola sõlmisid Riias rahu VENEMAA KODUSÕDA (PUNANE JA VALGE TERROR) 1918 kevad - Tekkisid ,,valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali saadetud Asutava Kogu liikmed (kõrgklass kodanlus, mõisnikud, ohvitserkond, enamik sõdureid, intelligents) Neile vastu seisid ,,punased" töölised, kehviktalupojad, punaste poolele üleläinud soldatid VM väljumine sõjast tõi kaasa Antandi internetsiooni: et VM sadamad sakslaste kätte ei läheks, võttis Antant need oma kontrolli alla o Antadi sekkumine ja materiaalne abi aktiveeris Vene valgete tegevust, kuid otseselt enamlasi Antant kukutama ei tõtanud Keiserlik SM enamlaste kukutamist ei soovinud, vaid sõlmis nendega kokkuleppe, mis võimaldas enamlastel
2.1.6. Kodusõda ja intervensioon 1917-1920: (Vt.ka õpik lk.80-81) 28* Intervensioon -välisriikide sõjaline sekkumine teise riigi siseasjadesse (näiteks: revolutsiooni mahasurumiseks või eesõiguste saamiseks). 29* Sõdivad pooled: Punased Valged Bolsevikud monarhistid töölised (15%) kodanlikud parteid talupojad (kehviktalupojad) 85% sotsialistlikud parteid (esseerid, mensevikud) ääremaade rahvuslased, kel eesmärgiks iseseisvus (ukraina kasakad, eestlased, lätlased, poolakad) 30* Välisriikidest sekkusid Inglismaa, USA, Jaapan ja Prantsusmaa + tsehhide-slovakkide korpus (I maailmasõja aegsed Austria-Ungari vägede ülejooksikud).Välisriigid osalesid
1550-1650 - Sunnismaisus (alates 15.saj): 1. Päris-/adratalupoja isikliku vabaduse kaotuse vorm, kus talupoeg ei tohi elukohta vahetada 2. Talupoja suguvõsa seoti pärimiskohustuse kaudu oma taluga - Ajaloolaste vaidlused, kas sunnismaisus tähendab otsest pärisorjust? (Leibeigenschaft) ja millal see siin kujunes?? - Teised maarahva kategooriad: 1. Vabatalupojad 2. Üksjalad (väiksema maksukohustusega uudismaa harijad) 3. Vabadikud (maata talurahvas või kehviktalupojad) 4. Linnadesse ärajooksnud Vana-Liivimaa talupoegadel keelati ära relva kandmine 1507 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine varauusajal: 1. 1558-1721: Saja-aastane sõjaperiood ja Suur-Rootsi ajastu - Vana-Liivimaa riigimoodustise lõplik likvideerumine 1561 - Kohalik eliit pidi valima Venemaa, Poola, Taani ja Rootsi vahel A. Eestimaa hertsogkond Rootsi allvuses 1561-1712/1721 - Algus 1561/1581, ametlikult 1584 - Tallinn, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa
Majanduslik kandevõime oli adrataludega võrreldes nõrgem. Üksjalgade talumaad ülirahva hinnati adramaades. Üksjalgade põllu suurus on ebapüsiv. Majanduslik seisund oli kehv. Neil on umbes 1/2 adramaast. Üksjalgade naturaalkoormised ja rahalised koormised olid adratalude omadest väiksemad. Adratalunik võis saada üksjalak ja vastupidi, kõik olenes kuidas suudeti toime tulla. Üksjalad tegelesid mõne käsitööalaga, et teenida elatist. Vabadikud (alates 15. saj) - Kehviktalupojad, kel oli vähe maad või polnud seda üldse. Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt vähe makse või mitte midagi. Vabadikud tegid juhutöid või tegid tööd hooajati mõnes talus või mõisas. Feodaalsed koormised nõutakse neilt endilt ilma adratalupoegade või üksjalgade vahenduseta. Vabadike koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel. Maad kasutatava vabadikud maksid viljakümnist ning väikekümnist noorloomadelt
annaabi.ee 
