jäädvustada. Emotsioonide füüsilised väljendused Huvi keha on suunatud teise inimese poole. Ükskõiksus kõne on aeglane, silmad poolsuletud, nõjatub tahapoole. Viha rusikas käed, nõjatub tahapoole, kõne kiire ja hääl vali. Pilkav suupool irooniliselt naeratav, käed ristatud kukla taha, hääl võib olla veidi vali ja kõne tempo kiire. Kahtlev, kartlik käed taskusse surutud, kühmus olek. Ärritunud, tujukas kehitab õlgu, kortsutab kulmu, käed tihti ristatud rinnale. Heatujuline avameelne, siiras, silmad mõistvad, jutukas. http://www.youtube.com/watch? v=LHraznv4pHQ&feature=related http://www.youtube.com/watch? v=LHraznv4pHQ&feature=related Aitäh tähelepanu eest ! :)
juhuslikud või tahtlikud ning kas need esinevad massilises või väga isiklikus plaanis. See pealtnäha labane fraas kajastab Tralfamadori filosoofiat, mis trööstib Billy Pilgrim’i, et kuigi inimene võib konkreetsel hetkel surnud olla, on ta elus kõigil teistel minevikuhetkedel ning, mida saab aja jooksul ikka ja jälle läbi ajarännaku külastada. Billy hindab Tralfamadori surmale reageerimise lihtsust ja iga kord, kui ta kohtub surnud inimesega, kehitab ta lihtsalt õlgu ja ütleb: „Eks ta ole.“ Samal ajal illustreerib fraasi kordamine ka seda, kuidas sõda muudab inimesi vähem tundlikumaks surma suhtes, sest iga passiivse mainimisega „eks ta ole“, räägib jutustaja hukkunute arvust delikaatselt, viidates surma traagilisele paratamatusele. „Kui tralfamadoorlane näeb laipa, mõtleb ta lihtsalt, et surnud inimene on antud hetkel halvas olukorras, kuid et seesama isik on paljudel teistel hetkedel kõige paremas korras
3. Novell. Neifile nimi Filomena nimi Saladin nimi Juut nimi Neifile: No jah. (Kehitab õlgu.) Ja nii see lugu oligi. Filomena: See oli päris hea novell! Mulle meeldis. Saladin: Jaa! Mulle ka! ~Juut noogutab, mõmmisedes heakskiiduks. (Mhmh)~ Filomena: Hmm... Neifile lugu tuletas mulle üht teist juttu, mis räägib juudist. Kuna meil juba usust ja Jumalast juttu oli, siis ehk oleks see asjakohane. See peaks samuti manitsema teid ettevaatlikusele, kallid sõbrannad. Rumalus võib anda õnnetunde, kuid samas kiskuda viletsusse. Mõistus päästab aga suuremast ohust
Kevadine Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Ei saa aru, mille ootel kõik on nõnda vait. Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega. Kirjandusteadlane Maie Kalda arvates oli see kasseti (,,Noored autorid 1964") kõige halvamaitselisem tekst. Tuul rusikaga vastu lõuga taob ta on hull ammugi ma seda tean. Klaaskülm on vaikus, päike süngelt kaob,
Tramaturgiline lähenemine-inimestevahelisi vastasmõju vaadatakse kui lühiajalisi teatrietendusi kus inimesed esitavad ennast, püüavad teistega manipuleerida. Kaitsevad oma identiteeti.Püütakse luua uusi reegleid. Etnomoto 2 Uurib peidetud reegleid,milleks tuleb laskuda allapoole ,,iseenesest ka mõista taset".( nt.kui küsida mehelt miks sa lased naise uksest välja,pakud bussis istet,ta kehitab õlgu). III viimase aja lähenemised Viimase aja lähenemised on hüljanud positivismi ja väidavad et teadust tuleb kasutada relvana inimeste elu parandamisel. Humanistlik sitsioloogia-vähemuste uuring. Feministliksotsioloogia püüab tõsta tähelepanu naistele. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Kultuuriks nimetatakse sageli sellise inimkoosluse omadust kelle liikmetel on ühine territoorium, keel kes tunnevad ühistvastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti.
päeva tagasi oleks ta peaaegu auto alla jäänud, ent salajane mees, keda ta nüüd hellitavalt öökulliks kutsub, päästis ta, pani ta kõnniteel maha, kõndis minema, samal ajal sihvkasid süües. Rääkis loo selleks, et äkki kirjanik sellest mingi mõttetera saaks, ent Sander ütleb, et lool peab olemas olema algus-, kesk- ning lõpppunkt, ent paraku sellel lool on vaid algus. Nii, et tuleb ära oodata teised kaks Laura lahkub. (Sander tõuseb, vaatab taskukella, kehitab tusaselt õlgu ning läheb akent allavaatamiseks uuesti avama; sel silmapilgul koputatakse ukse pihta. Ruttab avama; tulijale kätt vastu sirutades joviaalselt.) Sisse astub Tiit Piibeleht. Mehed on kooliajast juba vanad tuttavad. Mees on sattunud üle hulga aja linna. Räägivad veidi oma seiklustest, kui Sander kurdab talle oma muret. Juhtumisi on Tiit samuti kirjanik ning ta on nõus mehe hädast välja aitama. Tal juhtub olema just valmiskirjutatud raamat ,,Pisuhänd"
d) Inimene on pilkav ja üleolev, kui üks suupool on kergitatud irooniliseks naeruks, sõrmed ristatud kukla taha, istub toolil kaksiraksi, hääl võib olla vali ja veidi kiire. e) Kahtlev, kartlik ja otsustusvõimetu inimese tunneb ära nina puudutamisest käega, käte sügavale taskusse surumisest, õlgade kehitamisest, kühmus olekust (soov jääda märkamatuks). Tal oli kile ja peenike, vaikne hääl, kiire kõnetempo. f) Ärritunud, tujukas või tüdinenud inimene kehitab samuti õlgu, vehib kätega, kortsutab kulme, käed tihti rinnale asetatud ( ka salatsemise tunnus), jalg üle põlve ja selle kiigutamine, vahest kühmus olek, kiire hingamine või hinge kinni pidamine ja aegajalt õhu ahmimine, hääl madal, samuti hääle pidev muutmine. g) Pinge, tüdimus, frustratsioon: rusikas käed, jalg üle põlve ja selle kiigutamine. 9 h) Hea tuju korral on inimesed avalad, siirad, avameelsed, hoolivad ja mõistvad
Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab käega kööginurga suunas) Vaata, kulla emake, kaks ämbrit seisavad nurgas. Täna hommikul ojast tõin. Võõrasema: (kehitab õlgu, ükskõikselt) Mida sa siis ootad, lõngas vajab ketramist! Võõrastütar: (pöördub võõrasema tütre poole) Kallis õeke, tule mulle appi, tööd on nii palju ja minu käed on tööst väsinud. Võõrasema tütar: (imestab) Mina või? (sosistab kurjalt)Mis pärast mina pean sind aitama? (mossitab nägu ja vaatab ema poole) Ema! See laiskvorst tahab, et ma tema eest ketrama hakkaks
suvel Kreeka saartele, meeles mõlkumas vaid üksainus asi: seks. Siin kohtuvad nad samu mütteid mõlgutavate meestega. Kreeklased on väga sensuaalne rahvas. Enamik mehi, olgu nad õnnelikus abielus või mitte, peab oma aukohuseks heita peibutussööt välja igale vähegi vastuvõetavale naisele. Järgnev armuseiklus- tavaliselt juhuslik ja lühike. Kreeka mees teeb kõrvalehüppeid, et turgutada oma ego. Tema naine, kes troonib oma kohal enesekindlalt nagu mesilasema perekonnatarus, kehitab mehe armuloo peale vaid õlgu. Söök ja jook Kreeka on maa, kus mõeldi välja ambrosia ja nectar, aga muidugi ka surmaputk. Siin leidub ehk- kreekalikus stiilis suurejoonelisi ja hõrke roogi. Tavaline kreeka rahvusroog on paks oa-tomati-porgandisupp. Enamik söökides valmistatakse läbipaistvas, kahvatus kuld-rohelises oliiviõlis. Äsjatapetud väga noored loomad- vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg- on kreeklaste arusaam "heast" lihast
Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: ,,Ei...ei midagi. Kõik on hästi." Siis te saate aru, et isikuga ei ole kõik korras, need liigutused võivad tähendada, et ta on mures või masendunud. Kehakeel koosneb erinevates osadest nagu liigutused, näoilme zestid ja distantsi hoidmine. 5.1. Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Näiteks poiss, kelle isa on hobusekasvataja
Svidrigailovi elus on ainult 1 funktsioon rahuldada oma vajadusi (tänapäeval me ütleme selliste meeste kohta sitapead). Ta leiab end olevad Ubermench teistest üleolev inimene. Sageli kasutab ta enda kehtestamiseks imelikke viise ja vahendeid. Svidrigailov näeb maailma kurja kohana, seetõttu tuleb keskenduda oma naudingutele, ta vägistab 15-aatase neiu ja saades teada, et selle tõttu poos viimane end üles, kehitab ta lihtsalt õlgu. Samas üritab Svidrigailov näidata end ka heast küljest ta osutab erakordset heatahtlikkust Marmeladovi perekonna vastu, et näidata Raskolnikovile ja Dunjale, et ta on muutunud. Lõpuks mõistab Svidrigailov siiski, et ta ei saa elada üksinduses ja eraldatuses. Kui ta saab aru, et ta ei saa endale Rodioni õde Dunjat, sootiab ta enesetapu (see on ainus võimalus, mis on talle avatud).
uus kurd lõua all suuremat muutust ei tähenda, niisama vähe kui pisut enam härmatist habemes, kumerust kuklas ja kõverust õndlas. Kremerid vananevad üldse aeglaselt - võib-olla sellepärast, et nad ehk sündideski enam päris noored ei ole. Jalutuskäigul olles ei vaata ta naljalt kunagi peremehelikult silmitsedes ringi. Ta pilk kõnnib püsivalt saapaninade ees. Ja kui see korraks ometi ära eksib mõne hoone peale, siis mõmiseb vanahärra midagi, kehitab õlgu ja võtab kolm-neli pikemat sammu. Mäeküla Kremer püsib tavaliselt truuduses oma põhimõttele võimalikult kõigest hoiduda, mis vere vagusat ringvoolu kiirendaks, sest ta tahab kaua elada ja tema teine südameklapp ei ole mitte veata. Seepärast sõuab ta aeglaselt ning ühtlaselt ja loovib mööda inimestest, kes teda võiksid pahandada, nende alla kuulub ka tema pooleliolev maja. Valmis on Ülem-Baieri talumaja stiilis plaanitsetud villast ainult
Isabel. See on sale tumedajuukseline daam, parajasti õiges abiellumiseas ning Kastiilia kõrge seisustekogu cortes ootab teda vaimustusega keisri abikaasaks.'' ''Ha-ha, naer tuleb peale!'' ''Ja Portugali kuningas raputab lihtsalt nii muuseas käisest 400 000 tukatit ?'' ''Portugali kuningas pakkus keisrile koguni kohe 900 000 tukatit kullas.'' ''Siis on ju kaup juba koos ?'' küsib Henry uurivalt. Hispaania saadik kehitab sõnatult õlgu. Seepeale kirjutab Henry keisrile uhkelt, et ta ei tee printsess Isabeliga kavatsetud abielule mingeid takistusi. Ta ootavat aga kõikide laenatud rahade kohest tagasimaksmist ning kuulutab seega kõik keisriga sõlmitud lepingud tühistatuks. Nüüd ilmneb Henry tõeline iseloom. Niikaua, kui talle sõbralikult vastu tullakse, niikaua, kui ta tunneb, et talle püütakse meeldida ja tema ümber lipitsetakse, võib ta olla väga armastusväärne
20Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Must-kärbsenäppi kutsub rahvasuu ka metstikaks ja kadakaharakaks. See linnuke tegutseb tavaliselt õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt lendu, et napsata mööda lendavaid putukat ja pöördub tagasi samale või teisele oksale. Isaslind on kevadel agar sinitihasega ja teiste suluspesitsejatega pesaõõnsuste pärast võitlema. Erutuse korral teeb ta kiireid kummardusi, mille juures langetab saba ja kehitab tiibu, tihti häälitseb alarmeerivalt ning naksutab nokka. Musta-kärbsenäpi laul on veidi kõhklev, kuid seejuures lihtne ja meeldiv. See kõlab umbes kui "tri-kruti-kruti-tri". Mõned isendid võivad imiteerida ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid või isegi terveid laule. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused metsad ja puistud. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub Eestisse aprilli lõpul ja lahkub augustis. Ränne toimub öösel
sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid temalt: ,,Mis lahti on?". Ta kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt: ,,Ah, ei midagi. Kõik on hästi.". Sa ei usu tõenäoliselt oma sõbranna juttu, vaid rõhutatud kehakeelt ning käid talle peale, et ta räägiks oma murest. Mõtlemiseks: Kas sa pöörad tähelepanu oma kehakeelele uute inimestega tutvudes? Kas sa nõjatud nende poole, noogutad, naeratad? Kas sa mõtled sellele, kuidas mõni inimene võib end tunda, kui sa pöörad teistele rohkem tähelepanu kui temale?
maha vaatamata kõigele sellele ma kordan " (Lahkuv Belinski põrkab kokku Mihhailiga, kel on seljas sõjaväemunder. Nad ei tunne teineteist. Belinski vabandab pimesi ja lahkub.) " meil ei ole kirjandust!" POLEVOI: (Ketserile) Mul vedas, et mind Siberisse ei saadetud. Ja teil samuti, muide. Miks nad teid ei arreteerinud, kui nad arreteerisid Herzeni ja teised? KETSER: (kehitab õlgu) Venemaa. SEVÕRJOV: (vahele segades) See pole kirjanduskriitika, see on pildirüüste pildirüüste pärast! (Polevoi juhib Ketseri eemale, samal ajal kui tulevad proua Beyer ja Varvara, kohtudes Mihhailiga.) POLEVOI: Ma hoiatasin neid. Nad hävitasid end mitte millegi pärast. VARVARA: Mihhail! Ma ei saa aru, miks sa oma polgu juures ei ole?
Ei midagi jah! (Toetab pikkamisi Marguse kõrvale oma voodi äärele.) Muudkui - nagu sumu oleks majas! MARGUS (piinatud, ei vasta midagi). VANAEMA. Kui sa alles väikene olid, Margus, kui sul midagi vaja oli või sa midagi teada tahtsid ja teistel ei olnud sinu jaoks aega, tulid sa alati minu juurde... MARGUS (soojalt). Sinu juurde tuleme ju kõik, vanaema! VANAEMA (pead raputades). Ei, pojakene, kõik te ei tule. Sina ei tule! Sul ei ole mulle ammu midagi ütelda olnud! MARGUS (kehitab õlgu, kurvalt). Mis ma sulle ka pidin ütlema, vanaema, mis sa ise ei tea! VANAEMA. Jah! Vanaemal ei ole küll enam silmakesi, kae pani neile kaane peale, aga vanaema näeb siiski! Enam veel kui enne, kõik, mis sünnib ja kuidas on! Vanaema näeb ka sinu südamesse, pojakene! MARGUS (piinatult). Mis selle üle siis veel kõnelda ja sõnu teha! Või sinagi teisiti, vanaema. Sa ju mõistad mind ka hukka, pimedast peast nagu teised kõik!
annaabi.ee 
