Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. 3. Ühenda sobivad mõisted joontega: Sidekude Närvikude Lihaskude Epiteelkude 4. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Milline kude täitis taimedel seda ülesannet? Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainbet on neis vähe. Põhjenda, miks? Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Näited: 5. vali õihed vastused ja tõmba neile joon alla. Epiteelkude: a) katab kehapinda; b)vooderdab keha siseõõsi; c) moodustab soolepiteeli; d) moodustab näärmeepiteeli. Sisekude: a) moodustab skeleti; b) moodustab rasvkoe; c) moodustab vere; d) moodustab kõhrkoe. 6
· Bakterirakk Rakkude arvu alusel liigitatakse organisme järgmiselt · Ainuraksed ( organism, mis koosneb ainult ühest rakust. Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide
Pärast puukide levikuterritooriumil õues Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. viibimist tuleks kogu keha puuke otsides üle vaadata. Enne hammustamist otsivad puugid Kasutama peaks putukatõrjevahendeid. Need aitavad endale tavaliselt sobivat kohta ja ronivad vähemalt mõnda aega. Aga ka need ei kujuta endast siiski enamasti tükk aega mööda keha ringi. Puugid kindlat kaitset puukide eest. eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti Kuidas puugitõrjevahendid toimivad? Puugid otsivad põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, ohvreid lõhna järgi: Halleri elundiga haistavad nad teatud põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja aineid, mida nad tajuvad atraktiivsena. On aga olemas ka jalgevahe. teatud lõhnaained, mis puukidele ei meeldi. Mis järeldustele võid sa tulla pärast oma teema põhiideed?
või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole. Haigused, mida puugid võivad levitada on: · puukentsefaliit, · Puukborrelioos · erlihhioos Kuidas end puukide eest kaitsta? · Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. · Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada. · Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe. · Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. · Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Puukborrelioos: kahjustab nahka, närvisüsteemi,liigeseid ja südant võsa- ja laanepuuk Puukentsefaliidi leviku kaart Kuidas end puukide eest kaitsta Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi. Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas Heledad riided Kinnine, pikkade varrukatega riietus ja pikad püksid Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda, seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) Kasutada võib putukatõrjevahendeid Kasutatud kirjandus http://www.puuk.ee/?content=7 http://et.wikipedia.org/wiki/Puugid http://puugiinfo.blogspot.com/p/puuk.html
Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides,
Liikumine: lennates (kana,kotkas,vares) kõndides (jaanalind,vares) ujudes (luik,part,hani) Välimus: kehakuju voolujooneline kehaosad - pea: 1p silmi silmalaugudega kael kere: 2p jäsemeid (esijäsemed tiivad ,tagajäsemed jalad) tagajäsemed e jalad koosnevad : reis,säär,jookse,4 varvast küünistega kehakatted nahk , suled suled : udusuled(hoiavad sooja) kontuursuled : kattesuled(katavad kehapinda) hoosuled(lendamiseks) tüürsuled(lendamiseks) pulma e hundsuled(kaaslase meelitamiseks) 2.Putuktoidulised- hänilane, käosulane ja kiivitaja Segatoidulised- harakas, suur-kirjurähn ja punarind Taimetoidulised- leevike, karmiinleevike ja kanepilin 3.Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on
Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine peaaegu puudub. Silelihaskude - Vooderdab organismi siseelundeid (sooni, soolt, magu). Rakud on ühetuumsed. Vöötlihaskude - Moodustab skeletilihased. Kiud Närvikude - Kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, erutusi edasi kanda ja neid salvestada Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele rakkudele
· Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. · Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. · Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. · Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. VIHMAUSSI EHITUS Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl, mida eristavad pisikesed avad iga kehalüli seljapoolel. Veresoontes kannab hapnikku laiali punane hemoglobiin nagu meilgi, kuid see pole verelibledesse koondunud, vaid vereplasmas laiali. Pikk seljasoon kehaõõnes pumpab verd ettepoole, väiksematesse harudesse ja kapillaaridesse. Ka mõned harusooned eespoolsetes lülides võivad südame kombel tuksuda. Teises suures pikisoones, kõhupoolel läheb veri isevoolu jälle tahapoole.
talveunne või rännata sügavamate kompostri- või mullakihtidesse. Arvatakse, et ainult kõrged temperatuurid üle 30oC ei pruugi olla vihmausside elu limiteerivaks teguriks, tegemist võib olla hoopis hapnikupuudusega, mis tekib temperatuuri tõusmisega kaasneva keemilise ja mikrobioloogilise aktiivsuse kasvuga Niiskus Niiskus on teine oluline tegur vihmausside elutegevuses. Vihmaussid hingavad läbi pindmise naha. Õhu käes või kuivas pinnases niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl. Seetõttu on oluline jälgida kompostitava materali niiskuse sisaldust. Vermikompostimises enam kasutatavatele vihmaussidel esobib niiskusesisaldus vahemikus 50 kuni 90%. Näiteks kasvab sõnnikuuss loomasõnnikus kõige kiiremini, kui niiskust on 80 kuni 90%. Võrdluseks võib tuua katse Eisenia andrei kultuuri kasvatamisega seasõnnikus, kus selgus, et ussid kasvasid ja arenesid kõigeparemini niiskusesisaldusel 65 kuni 90%, optimumiga 85% juures. Kõrge temperatuur
Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus.Epidermi peale eritab taim kutiini, millest moodustub kutiikula. Taime juure epidermi nimetatakse epibleemiks. · Kattekude ehk epiteelkude on loomade teatud koeliik. Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Epiteelkude kuulub ka näärmete ehitusse. Epiteelkoe osa rakke on võimelised poolduma ja see tagab haavad suhteliselt kiire paranemise. Sidekude sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri
Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Lihaskude - Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest
Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritsetud vee ja selles lahustunud ainete mahuti. Kloroplastid on plastiidid, milles toimub fotosüntees. Neis valmistatakse orgaanilisi aineid, kasutades päikese energiat. Rakukest (koosneb tselulloosist) annab taimerakule tugevuse ja kuju. 19. Loomarakk. Loomsed koed Epiteelkude – katab kehapinda (naha pindmine osa) ja ümbritseb sise-organeid, rakud on tihedalt üksteise kõrval, struktuur tugev. Kaitseb teisi kudesid keskonna-mõjutuste eest. Lihaskude – aitab organismil teostada termoregulatsiooni ning liikuda. Koosneb erilistest rakkudest, mis on võimelised mõõtmeid muutma (tõmbumine, lõtvumine) Sidekude – kude, mis seob organismi tervikuks, kõige levinum (veri, luu-ja kõhrkude). Rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet
fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel. Selle näärmerakkudes on rabdiidid pulgakesed, mis õhu kätte sattunult muutuvad limaks. Olemas ainult suu ja kõhupoolel eraldi pärakut pole. Närvitängud koondunud ette. Erituselunditeks protonefriidid. Emasloomadel lisaks munasarjadele ka rebusarjad, mõlemasoolised. Eluviis: röövloomad, elavad meres ja magevees, harvem ka mullas. Kärssusside ehitus: Lameda, ripsmelise kehaga. Tsöloom on olemas, aga mitte
Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest *siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist, *tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad *eritavad nõresid · Lihaskoed: lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma ja sellega liigutusi sooritama
8.1. Molekul DNA, rakk vöötlihasrakk, kude lihaskude, organ lihas, elundkond tugi- ja liikumiselundkond. 8.2. Loomariiki: 1) inimese keha koosneb loomadele omastest rakkudest, 2) iseloomulik aktiivne liikumisvõime. Imetajate klassi:1) loote areng toimub emakas, 2) järglasi toidetakse piimaga. 8.3. 1) Veresoonte läbimõõdu muutumine. Väheneb või suureneb soojuse andmine läbi kehapinna. 2) Higistamine. Eralduv higi jahutab kehapinda. 3) Külmavärinad. Lihastööl eraldub soojus. 8.4. Juuksed muutuvad hõredamaks, lihasjõud väheneb, väheneb maitsmis- ja haistmisretseptorite tundlikkus, kuulmine halveneb, kopsumaht väheneb, naha elastsus väheneb vm. 8.5. 1) Kuni 30 eluaastani meestel ja naistel luude tihedus suureneb, 2) naiste luude tihedus on väiksem, 3) pärast 50 eluaastat väheneb naiste luude tihedus järsult. 8.6. Südamelihas tugevneb, veresooned tugevnevad, kopsumaht suureneb, suureneb lihaste toonus jt. 8.7
samaväärse toidu söömisel. 8. INIMENE 72 8.1. Molekul DNA, rakk vöötlihasrakk, kude lihaskude, organ lihas, elundkond tugija liikumiselundkond. 8.2. Loomariiki: 1) inimese keha koosneb loomadele omastest rakkudest, 2) iseloomulik aktiivne liikumisvõime. Imetajate klassi:1) loote areng toimub emakas, 2) järglasi toidetakse piimaga. 8.3. 1) Veresoonte läbimõõdu muutumine. Väheneb või suureneb soojuse andmine läbi kehapinna. 2) Higistamine. Eralduv higi jahutab kehapinda. 3) Külmavärinad. Lihastööl eraldub soojus. 8.4. Juuksed muutuvad hõredamaks, lihasjõud väheneb, väheneb maitsmis- ja haistmisretseptorite tundlikkus, kuulmine halveneb, kopsumaht väheneb, naha elastsus väheneb vm. 8.5. 1) Kuni 30 eluaastani meestel ja naistel luude tihedus suureneb, 2) naiste luude tihedus on väiksem, 3) pärast 50 eluaastat väheneb naiste luude tihedus järsult. 8.6. Südamelihas tugevneb, veresooned tugevnevad, kopsumaht suureneb, suureneb lihaste toonus jt. 8.7
kiirest hingamisest; kanda nii palju riideid kui võimalik; olla varjus; püsida võimalikult paigal, liikuda võimalikult vähe; juua nii palju kui võimalik. Iga tegevus, mis kiirendab hingamist ja soodustab higistamist, suurendab organismi veekaotust. Kui inimene püsib rahulikult varjus, siis ta võib hakkama saada ka kolm päeva ilma veeta. Jakk on vajalik, et varjata kehapinda, riidekanga abil saab teha varjualuse. Liikuda tuleks võimalikult vähe. Teine oluline probleem on seotud signaliseerimisega. Selleks saab kasutada peeglit, helesinist riidekangast, taskulampi, revolvrit ja lõket. Peegel on neist kõige olulisem, sest on kõige efektiivsem vahend märguandmiseks pikkade vahemaade tagant. Peeglilt peegeldunud päiksekiired jõuavad väga kaugele, olles märgatavad näiteks lennukitelt
paralleelselt haaratud ka kõhu piirkond. Nüride vigastuste korral esineb sageli olukorra valesti hindamist ning vigastuste mõju alahindamist. Seetõttu tuleb rindkeretraumaga haiget põhjalikult uurida. Alati tuleb silmas pidada vigastuste mehhanismi ja seda uuritavate leidudega kõrvutada. Põhisümptomid: valu hingamisel, õhupuudus, piiratud hingamisliigutused, nähtavad vigastustemärgid, valu rindkere kokkusurumisel. Terminoloogia Nüri rindkeretrauma – jõumõju ilma kehapinda sissetungimata Penetreeriv rindkerevigastus – rindkere läbiv vigastus – võõrkeha on tunginud rinnakorvi Roiete hulgimurd – mitu roiet on murtud Mitmekordsed roiete murrud – roided on mitmest kohast murtud Ebastabiilne rindkere e paradoksaalne segment – mitmekordsete roiete murdude tõttu on rinnasein ebastabiilne ja hingamisel piiratult kasutatav – hingamisel liigub muu rindkerega vastupidiselt Pneumotooraks – pleuraõõnes on vaakumi asemel õhk
annaabi.ee 
