ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi.
Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi.
regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi. Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi.
A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon, taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest saabuv info dermatoomide kaupa: Sissejuhatus psühholoogiasse 35 Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega nahk jaotub dermatoomideks Sissejuhatus psühholoogiasse 36 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja propriotseptsioon (tagumised valgeaine sambad)
Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon taktiilne (+valu) A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu __ Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele Info liigub (alt üles) parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel ajutüve tuumades ümberlülitusi seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse
A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C E ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevates kehapiirkondadest saabuv info- dermatoomide kaupa. Info nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega- nahk jaotud dermatoomideks. Info liigub (alt üles) à parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel à ajutüve tuumades ümberlülitusi à seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse à seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-
kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus. Neist esimese vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi, teise kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved. Sensoorsed keskused (valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus) asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal, pea - madalamal. Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed. Sensoorsete piirkondade vigastusel tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus asetseb kuklasagaras. Kiirusagara tagaosas - nurkkäärus - paikneb optiline kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus, mille vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus paikneb ülemise oimukääru keskosas. Sellest tagapool asub akustiline kõnelemiskeskus, mille
põletav valu__ 76 Juureganglion Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. 77 Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele 78 Info liigub (alt üles) parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel ajutüve tuumades ümberlülitusi seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur (ees-külg valgeaine) ning puudutus ja süva-tundlikkus (tagumised valgeaine sambad) 79 Somatosensoorne info töödeldakse peamiselt
- motoorne kõnekeskus-> kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved Sensoorsed keskused: valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus ● asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: - alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal - pea - madalamal. ● Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest - ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed ● Sensoorsete piirkondade vigastusel - tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus - asetseb kuklasagaras Optiline kõnelemiskeskus ehk lugemiskeskus - kiirusagara tagaosas - nurkkäärus ● vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus - paikneb ülemise oimukääru keskosas
Keskmise ja pika 4 Riina Shor, "Teie laps ja suhkrudiabeet", ISBN, 2005 16 toimeajaga ning seguinsuliine tuleb alati enne süstimist loksutada, et insuliini toimet pikendav aine hästi seguneks. 6.5 Insuliini süstimine Insuliini süstitakse naha alla vastavasse süstimiskohtadesse, arvestades insuliini imendumiskiirust erinevatest kehapiirkondadest ja väliseid faktoreid. Kõrge välistemperatuur, insuliini väike ühekordne doos ja kehaline aktiivsus suurendavad insuliini imendumiskiirust. Täiskasvanutel inimestel süstitakse insuliini 90-kraadise nurga all, lastel 45 - 60-kraadise nurga all. Insuliininõela ei tohi lükata naha sisse päris lõpuni (selle murdumise oht!). 6.6 Insuliini süsteskeemid Erinevaid insuliine annustatakse erinevalt: pikatoimelist baasiinsuliini tuleb süstida hommikul pärast
insuliiniga). Seda skeemi kasutatakse vaid siis, kui kõhunääre eritab veel vähesel määral oma insuliini. Selle skeemi puhul peab toiduvalik ja päevareziim (k.a. füüsiline koormus) olema hoolikalt reguleeritud. Siin on raske saavutada normaalset veresuhkru taset. 4.6 SÜSTIMINE Insuliini süstitakse naha alla vastavasse süstimiskohtadesse, arvestades insuliini imendumiskiirust erinevatest kehapiirkondadest ja väliseid faktoreid. Kõrge välistemperatuur, insuliini väike ühekordne doos ja kehaline aktiivsus suurendavad insuliini imendumiskiirust. Täiskasvanutel inimestel süstitakse insuliini 90-kraadise nurga all, lastel 45 - 60-kraadise nurga all. Insuliininõela ei tohi lükata naha sisse päris lõpuni (selle murdumise oht!). Te vajate: · insuliinisüstalt koos nõelaga · insuliinipudelit (ampulli) · või insuliinisulepead koos nõelaga
mäda, mis on surnud ja elavatest koe- ja põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa: Lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed Klapid
mäda, mis on surnud ja elavatest koe- ja põletikurakkudest koosnev hävinud koeosa. Eosinofiilid osalevad kaitses: · Soolenugiliste · Bakterite · Viiruste · Seente vastu · Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa: Lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed Klapid
Ultraheli ja MRT kasutuselevõtt on väga olulised verstapostid radiodiagnostika arengus. Kumbki uuringumeetod ei kasuta ioniseerivat kiirgust ja tänaseni ei ole leitud, et kasutatavad ultrahelisagedused ja kõrgsageduslik magnetväli oleksid kahjulike kõrvalmõjudega. Miks siis ei võiks ultraheli ja MRT-ga asendada kõiki teisi radioloogilisi uuringuid? Kahjuks ei ole ükski uuringumeetod täiuslik. Kuigi ultraheli ja MRT abil saab tekitada detailseid kujutisi erinevatest kehapiirkondadest, ei anna nad siiski vastuseid kõigile radioloogi ja raviarsti ees seisvatele küsimustele ja ei suuda asendada kõiki röntgenuuringuid. Samuti tuleb arvestada, et kallihinnaline MRT-aparatuur pole igal pool kättesaadav ja magnetuuringuid ei saa teha patsientidel, kelle kehas on metallitükke või kellele on implanteeritud kardiostimulaator. Kuigi ultraheli ja MRT kasutatakse järjest enam, jäävad ka röntgeni- ja gammakiirgust
Lümf voolab lümfisoonte võrgustikus. Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on oma koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus on 10-20 g/l (vereplasmast madalam). Lümf koosneb interstitsiaalsest vedelikust. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski (2% ?). Erinevatest kehapiirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktis lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Ainete transport/tsirkulatsioon toimub vedelikuruumide sees difusiooni teel, vedelikuruumide vahel : 1. ekstratsellulaarne vedelik – rakud : osmoos 2. vereplasma – interstitsiaalne vedelik : difusioon ja filtratsioon.
indiviidi psühholoogiline soodumus õigusvastaseks käitumiseks on käsitletav haigusena,mis adekvaatse ravi puudumise korral progresseerub 20.küsimus Seksuaalsuse areng ja kriminaalne käitumine(S.Freud,W.Toman) Psühhoanalüütiline seksuaalsuse käsitlus vastandus varasemale arusaamale lapsest kui aseksuaalsest olevusest enne suguküpsuse saavutamist.Freudi järgi võib inimese seksuaalsuse arengu jagada 5 faasiks(sõltuvalt domineerivatest erogeensetest kehapiirkondadest: 1) kuni 18.elukuuni-oraalne faas,erogeenne suu piirkond.Freud väitis,et imikute kõik naudingud sel perioodil on seotud imemise,lutsumise,närimise,lakkumisega ehk huulte,keele ja suu tegevusega.Kui imikueas ei saada piisavalt oraalset stimulatsiooni,võib hilisemas elus avalduda ülemäärane söömine,joomine,suitsetamine. 2) 2.-3.eluaasta-anaalne faas,erogeenne päraku ja tuharate piirkond .Nimetatud perioodi alguses avaldub lapsel eriline
annaabi.ee 
