struktuuris sisemuses, olles üksteise läheduses ja tõrjudes vett eemale. B. Lewin “Genes” V ja VI väljaanne, http://goo.gl/LM6aOH ,17.02.2014. Molekulide erinevad struktuuriosad (süsivesinikahelad, funktsionaalsed rühmad jne) võivad põhjustada aine hüdrofiilsust voi hüdrofoobsust. M. Saar, GAG 2011, http://goo.gl/YZmS0C, 17.02.2014. Fraktsioneeriv destillatsioon Fraksioneeriv destilatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. Komponentide keemistemperatuuride liiga väikesel erinevusel ei õnnestu segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Seepärast kasutatakse väga läheste keemistemperatuuridega ainete lahutamiseks täiustatud fraktsioneerimistehnikat mida nimetatakse rektifatsiooniks. R. J. Forbes, http://goo.gl/CH4b7s, 17.04.2014.
Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Selgitada molekulidevaheliste jõudude ja molekulis esinevate keemiliste sidemete erinevust. Enamasti ei teki molekulide vahel keemilist sidet
Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühjades kohtades. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Fraktsioneeriv destillatsioon- Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. 2. Nafta fraktsioneeriva destillatsiooni produktid 3. Struktuuride koostamise ülesanne 4. Süsiniku o.-a. määramine ühendis 5. Gaasisegu põlemise ülesanne. 2. Nafta produktideks on majapidamisgaas, bensiin, petrooleum, diislikütus,määrdeõlid, parafiin, bituumen.
Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide kristallis. Ioonvõre võret moodustavate osakeste(ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, haprad Aatomivõre võret moodustavate osakeste(aatomite) vahel on tugev kovalentne side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis-ja keemistemperatuuridega Metallivõre võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on metalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ja plastilised. Molekulvõre võret moodustavate osakeste(molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelisd sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis ja keemistemperatuuridega ning pehmed Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil tekkinud side, esineb aatomite vahel molekulides või kristallides.
hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga Füüsikalised omadused osalevad vesiniksideme moodustumisel. narkootilise toimega ja mürgised. Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3 Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel Alkoholi esindajad Homoloogiline rida: metanool CH2OH puupiiritus etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus propanool C3H7OH triool ehk glütserool
o Tetraeedriline korrapärane nelitahukas. o Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. o Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. o Fraktsioneeriv destillatsioon - destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.
o Tetraeedriline – korrapärane nelitahukas. o Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks. o Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. o Fraktsioneeriv destillatsioon - destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon. TÄNAN KUULAMAST!
Lihtainena neid oma suure aktiivsuse tõttu looduses ei leidu. Küll aga esineb neid paljudes ühendites. Leelismetallide aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Füüsikalised suurused: lihtsainena kõige tavalisemad. eelviimaste elektronkihtide konfiguratsioon ehk elektronide arv ja paigutus orbitaalidel on ühesugune (v.a Li). metalse läikega; enamus on hõbevalged, tseesium on kuldkollane. madalamate sulamis ja keemistemperatuuridega. pehmed, seega noaga suhteliset kergelt lõigatavad. kerged, head soojus ja eletrijuhid. 4) Leelismetallide hoidmine ja ohutusnõuded leelismetallide käsitlemisel. * Leelismetalle peab säilitama kas klaasampullis või ka suletud anumas petrooleumi või õlikihi all, vältimaks kokkupuudet õhu või veega. * Tuleb olla äärmiselt ettevaalik ja kasutada kummikindaid, kaitseprille jms, sest nahale sattudes tekitavad sügavaid söövitushaavu.
mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis ja keemistemperatuuriga. Metallivõre- võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on mittemetalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ning plastilised. Molekulvõre- võret moodustavate osakeste (molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelised sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed. 2.3 Kovalentne side Kovalentne side on ühiste elektronipaaride abil tekkinud side. Tga esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronipaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest vastavate aatomorbitaalide osalisel kattumisel. Paardumata elektronid on kõrge energiaga, paardunud elektronid madala energiaga (stabiilne seisund).
CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole
Ilmselt paigutuvad ioonid kristallvõresse mingi sellise korra kohaselt, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Elektrilised tõmbejõud mõjuvad igas suunas ühte moodi (nagu gravitatsioongi), seega ei saa kristallivõrest eraldada üksikut molekuli. Tahkes ja vedelas olekus, ioonilise sidemega ainetes, molekule ei eksisteeri. Gaasilises olekus on molekulid mõeldavad, kuid ioonikristallid on kõik väga kõrgete keemistemperatuuridega ja enamasti lagunevad enne aurustumist. Kovalentne side side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad elektronpaari. H* *H H:H Kovalentses sidemes eristatakse polaarset ja mittepolaarset sidet. 7 Polaarne kovalentne side. Kumbki aatom loovutab ühe elektroni ühisesse elektronpaari. Ühine elektronpaar nihkub
keemistemperatuuri. Neid iseloomustatakse keemistemperatuuri alguse ja fraktsioonkoostisega. Keemise temperatuuri algus on temperatuur, mille juures destillatsiooniseadme vastuvõtu silindrisse kondenseeerub esimene tilk. Fraktsioonkoostis on üksikute süsivesinikfraktsioonide väljakeenud maht kindlal temperatuuril. Sõltuvalt proovi süsivesinikkoostisest, kui süsivesinike keemistemperatuurid on kuni (450...500) oC, on destillatsioon teostatav atmosfääri rõhul. Kõrgemate keemistemperatuuridega fraktsioonide kättesaamiseks tuleb teostada vaakumdestillatsioon. Naftaproduktide kergemad fraktsioonid on destilleeritavad atmosfääri rõhul, raskemad fraktsioonid ainult vaakumdestillatsiooni teel. Fraktsioneeriv destillatsioon laboratoorsetes tingimustes teostatakse alljärgnevalt: destilllatsioonikolbi võetakse 100 ml kütust, kuumutatakse aurustumiseni, aurud kondenseeritakse jahutis ja kondenseerunud vedelik kogutakse mõõtsilindrisse. Termomeetriga registreeritakse
osas on kõrge temperatuur, mis üles poole järk-järgult alaneb. Keev nafta siseneb kolonni 2 auruna, ülespoole tõustes ta jahtub. Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse veel kord. Fraktsioon on primaarsel destillatsioonil saadud lähedaste keemistemperatuuridega vedelike segu. Kergetel fraktsioonidel on madalamad keemistemperatuurid ja lühikesed süsivesinikahelad. Rasketel fraktsioonidel on kõrgemad keemistemperatuurid ja pikemata ahelatega ühendid. Krakkimine on reaktsioon, mis lõhub suurte molekulidega alkaanid väiksemate molekulidega alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul.
Seepärast nimetatakse neid väärisgaasideks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Seetõttu on molekulaarsed ained tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed, mittemolekulaarsed ained aga kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega ning kõvad. 2.8 Keemilise sideme alaliigid. 2.8.1 Kovalentne side. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Ta esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronpaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest ja liigub ümber mõlema aatomi tuuma. H· + · H ® H : H ehk H-H Kovalentsel sidemel on kaks alaliiki:
Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca". Need on valmistatud polüglükooli baasil, keemistemperatuuridega vastavalt 205°C ja 260°C. DOT 3 ja DOT 4 on halb omadus absorbeerida niiskust. Aasta möödudes imab DOT 3 endasse kuni 2% vett, 18 kuu jooksul suureneb vee sisaldus juba 3%. Mõne aasta möödumisel sisaldab juba 7 %-8 % vett. Pidurivedeliku kvaliteedi näitajaks on tema keemispunkt. DOT 3 kuivkeemispunkt peab olema üle 205oC, DOT 4 üle 230oC ja DOT 5 üle 260oC. Ehkki DOT 4 imab endasse vett DOT 3 võrreldes aeglasemalt, on vee mõju DOT 4 keemistemperatuurile suurem. 4
C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole
CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole
Dispersioonijõud e Londoni jõud – kõigi molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tekkepõhjused on kvantmehaanilised. Dispersioonijõud on suuremad molekulide vahel, mis on paremini polariseeritavad – mille mõõtmed on suuremad ja elektronpilv tuumaga nõrgemalt seotud. Ka piklikud molekulid on kerakujulisematest suuremate dispersioonijõududega. Pöördvõrdeline molekulide vahelise kauguse kuuenda astmega: 1/r6 Van der Waalsi interaktsioonide grupp Seos sulamis- ja keemistemperatuuridega. Mida tugevamad on molekulidevahelised jõud, seda kõrgemad on ainete sulamis- ja keemistäpid. Kõrgema molekulmassiga ainetel on kõrgemad sulamis- ja keemistäpid. Sarnaste piklike ja polaarsete molekulide vahel on tõmbejõud suuremad. Vesinikside esineb molekulide vahel, milles ühes esineb N, O või F aatom ja teises esineb vesinik, soovitatavalt seotud elektronegatiivse aatomiga (samuti eeskätt N, O, F). Vedeliku viskoossus – takistus voolamise vastu: viskoossed vedelikud
Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca".Need on valmistatud polüglükooli baasil, keemistemperatuuridega vastavalt 205°C ja 260°C. Euroopas toodetakse samuti polüglükooli baasil valmistatud pidurivedelikke TOD3(keemistemp. 205°C), TOD4(230°C) ja TOD5(260°C). Need pidurivedelikud ei ole SRÜ-st pärit vedelikega lisandite pärast segatavad. TOD3 ja TOD4 on polüglükooli baasil valmistatud pidurivedelikud. TOD5 on sünteetiline pidurivedelik ja ei ole eelmistega segatav. Niiskes kliimas niiskuse imamise tõttu pidurivedelike keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140..
Hangumistemperatuur alla -60°C ja keemistemperatuur mitte alla 190°C. Sobib kasutada kõikides kliimavöötmetes aastaringi enamikul autodel. Mõne kummiliigi suhtes agressiivne ja imab niiskust. Viimatinimetatud omaduse tõttu niiskes kliimas tema keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140°C vajab vedelik 2...3 aasta tagant vahetamist. Uuemad pidurivedelikud sõiduautode jaoks SRÜ-s on "TOM6" ja "Poca".Need on valmistatud polüglükooli baasil, keemistemperatuuridega vastavalt 205°C ja 260°C. Euroopas toodetakse samuti polüglükooli baasil valmistatud pidurivedelikke TOD3(keemistemp. 205°C), TOD4(230°C) ja TOD5(260°C). Need pidurivedelikud ei ole SRÜ-st pärit vedelikega lisandite pärast segatavad. TOD3 ja TOD4 on polüglükooli baasil valmistatud pidurivedelikud. TOD5 on sünteetiline pidurivedelik ja ei ole eelmistega segatav. Niiskes kliimas niiskuse imamise tõttu pidurivedelike keemistemperatuur langeb ning kui see langeb alla 140..
annaabi.ee 
