KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9
Oksüdatsiooniaste oa ...näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oa on alati null. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null. A - rühmade metallidel on tavaliselt püsiv oa, mis võrdub rühma numbriga (mõnel on ka mitu oa: Sn ja Pb oa võib olla II ja IV). B – rühmade metallide oa on tavaliselt muutuv, sageli on üheks nende oksüdatsiooniastmeks II. Mittemetallide oa on muutuv vahemikus ∗ „rühma number“ – maksimaalne oa
TUUMAENERGIA Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljoneid kordi rohkem energiat kui seda tüüpilises keemilises reaktsioonis. Aatomite ja molekulide ümberkorraldusi nimetatakse keemilisteks reaktsioonideks (Lihtsamatest osakestest võivad kombineeruda keerulisemad ja omakorda võivad need veel laguneda) Keemiliste reaktsioonide käigus muutuvad ühed ühendid teisteks. Tuumade ümberkorralduste, ühinemiste ja lagunemiste protsesse nimetatakse tuumareaktsioonideks, mis tavaliselt toimuvad aatomite põrkumisel teiste tuumadega või
KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn
1)Ioonilineside-vastasmärgiliste laengutega ioonide vaheline tõmbejõud ioonkristallis.Elektronegatiivsus- iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari.Moleku- laarne aine-koosneb molekulidest.Molekulides on aatomid ühendatud kovalentsete sidemetega.2) Aatomid tahavad, et nende väliskiht oleks täielikult elektronidega täitunud.5) A)Iooniline side,ioonvõre B)kovalentne, molekulvõre C)kovalentne,molekulvõre D)iooniline,ioonvõre E)metalliline,metallvõre.6)B,C.7)Molekulaarne koosneb molekulidest.Mittemolekulaarne koosneb aatomitest v ioonidest,mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega
Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis. 5. Spinn kujutab endast imepisikest magnetit, mida iseloomustav suurus, magnetmoment, võib olla kahtpidi orienteeritud. 6. Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. 7. Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud tõmme. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. Väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. 8. Metalli pooltäidetud tsoonis on külluses nii elektrone kui ka vabu alatsemeid- energia kasvuruumi. Seepärast ongi nad suurepärased elektrijuhid. 9
Halogeeniühend Orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest.
Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted, ebaõnnestumised, üksildus. Minevikus toimunud kurvad ja õnnetud sündmused Oluline osa depressiooni tekkel on lapseea läbielamistel nagu näiteks vanemate kaotus, armastuse ja läheduse puudumine, füüsiline ja seksuaalne vägivald. Muutused aju keemilises tasakaalus Depressiooni korral on tegemist teatud keemiliste ainete (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin) sisalduse muutusega ajus. Muutused aju keemilises tasakaalus mõjutavad inimese meeleolu ja seda, kuidas ta mõtleb või käitub. Need muutused võivad tekkida ka näiteks ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest tingituna, päikesevalguse puudumisest. Isiklik kaotus
Rakvere 2012 Keevitus MIG MIG poolautomaat keevitus inertgaasi keskkonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse argooni(Ar), heeliumi(He) või siis nende segu (Ar+He). MIG keevituse tunnusnumbriks on 131. Selle keevitusega keevitatakse roostevaba terast või siis värvilisi metalle. Põhilised siiski alumiinium ja mitte-rauda sisaldavaid metalle. *MIG keevitusel inertgaas ei osale keevituse keemilises protsessis. MAG keevitus MAG poolautomaat keevitus aktiivgaasi keskonnas. Kaitsegaasideks kasutatakse süsihappegaasi(Co2) või siis argooni ja süsihappegaasi segu (Ar+Co2). MAG keevitusel osaleb aktiivgaas e. süsihappegaas keevituse keemilises protsessis. MIG/MAG keevitusel on elektroodi e. keevitustraadi etteanne mehhaniseeritud, sellepärast kutsutakse sellist keevitust ka poolautomaat keevituseks. MIG/MAG keevitus koosneb kolmest põhiosast:
Metallide üldised omadused: välisel elektronkihil enamasti vähe elektrone; aatomite raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks
Keemilised reaktsioonid Keemiline reaktsioon ja reaksiooni võrrand: Ühe või mitme aine (lähteaine) muundumist teisteks aineteks (saadusteks) nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks. Keemilisel reaktsioonil moodustunud ained erinevad lähteainetest koostise ja omaduste poolest. Keemilise reaktsiooni ülesmärkimiseks kasutatakse reaktsioonivõrrandit. Tekkereaktsiooniks nimetatakse ühendi tekkimist vastavatest lihtainetest. Keemilises reaktsioonis muutuvad molekulid, kuid aatomite liik ja arv ei muutu. Reaktsioonis osalevate ainete massi- ja ruumala suhted: Keemilise reaktsiooni võrrand on matemaatiline võrrand. Reaktsioonivõrrand väljendab reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet. Reaktsioonivõrrand näitab reaktsioonis osalevate ainete massivahekorda. Lähteainete kogumass on võrdne saaduste massiga. n = m/M Kui reaktsioonist võtavad osa gaasilised ained, saame reaktsioonivõrrandist
esineb ka seente ja vetikate rakukestades · Peptidoglükaan vaheldumisi kaks erinevat monomeeri: * Natsetüülglükoosamiin * Natsetüülmuraamhape ühendatud glükosiidsidemega Natsetüülmuraamhape: glükoosi kaks OH rühma asendunud kõrvalahelatega, paralleelahelate aminohapete vahele tekivad peptiidsidemed Kitiin ja peptidoglükaan Polüsahhariidid keemilises evolutsioonis · Polüsahhariididel suur tähtsus tänapäeva organismides, roll keemilises evolutsioonis väike või olematu · Polüsahhariidide teke RNA maailma ajal on ebatõenäoline glükosiidside tekib in vivo ja in vitro ainult ensüümide osalusel, in vivo elusorganismides in vitro laboris (katseklaasis) selliseid spetsiifilisi valgulisi ensüüme ürgookeanis ei olnud
raskesti töödeldav (pliidiraud) teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad) räbu: metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht räbusti: Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks anood: elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon, elektrolüüsiseadmes on tal positiivne, keemilises vooluallikas negatiivne laeng katood: elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon, elektrolüüsides on tal negatiivne, keemilises vooluallikas positiivne laeng aku: (akumulaator) korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas (nt pliiaku) elektrolüüs: elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon 2) Too näiteid korrosiooni esinemisest.
jõupingutusi.Globaalprobleemid jagunevad:keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms.sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire jne ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Samuti, Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende purustusjõu suurenemine. Ja viimane probleem on jäätmeprobleem. Probleemi tagajärjed on prägimägede
Lahustub vees. Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Selle tihedus on 1,09670 kg/m3. Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Ajalugu Atsetüleeni avastas 1836. aastal Edmund Davy. Uuesti avastati see 1860. aastal prantsuse keemiku Marcellin Berthelot’ poolt, kes nimetas aine "atsetüleeniks". Kasutamine Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel. Etüünist valmistatakse ka Sostakovski palsamit, mida kasutatakse haavandite ja põletuste ravil. Etüün on samuti vitamiin PP sünteesi lähteaine.
Molekul- aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest.Aatomituum- koosneb prootonites ja neut laneg +.Nukleon- tuumaosakesed prootonid ja neutronid.Prooton- laeng+ mass 1 määrab keemilise lemendi.Neutron- laeng0 mass1.Elektron- elektronkihi üks osa.Ioon- laenguga energia osake,kus elektrone on rohkem või vähem prootonite arvust.Isotoop- sama laenguga erineva massiarvuga element.Laenguarv-Z koosneb prootonite arvust.Massiarv- A tuumaosakeste arv
Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna. Keemiline valem on C2H2. Atsetüleeni kasutatakse keemilises sünteesis ja tööstuses, näiteks põlevgaasina metallide keevitamisel ja lõikamisel. Sulamistemperatuur on -84 °C. Keemistemperatuur on -80,8 °C. Propüün
isopreen ehk ● värvitu ● vees ● kummi tootmisel 2metüülbuta ● vänge lõhnaga lahustumatu 1,3dieen ● tavaolekus vedel etüün ehk ● värvitu ● lahustub vees ● Keemilises atsetüleen ● omapärase sünteesis ja lõhnaga tööstuses ● narkootilise ● Põlevkivi gaasina toimega gaas metallide
• Joodi leidub taimedes, toidus ja vees JOODI SISALDUS JOOD ORGANISMIS • Joodi vähesus organismis põhjustab erinevaid haigusi • Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa • Joodi puudus võib kaasa tuua raseduse katkemise ja lastel väärarenguid • Joodi puudus võib tekitada ka kilpnäärme haigust struumat • Jood mõjutab juuste, küünte ja naha seisundit JOODI VAJADUS JOODI KASUTAMINE • Tööstustes • Keemilises analüüsis • Meditsiinis • Keedusoola lisandina KASUTATUD ALLIKAD • http://vegan.ee/soomineelustiil/toitumisinfo/olulisemadtoitained/jo od/#pealkiri5 • http://www.telegram.ee/toitjatervis/loodustohtermiksonjoodtan apaevainimeseleulioluline • http://mirra24.ee/est/news/newsdetails/136/ • https://et.wikipedia.org/wiki/Jood
Bromiidid: IBr Oksiidid: I2O4, I2O5, I4O9 Toime organismis · Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks. · Puudusel tekib kilpnäärme haigus struuma. Jood mõjutab Väikelaste kasvu ja vaimne arengut Juuste, küünte ja naha seisundit. Kasutamine Tööstuses Tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel Katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Keemilises analüüsis Jodomeetrias Meditsiinis antitüreoidse vahendi ja antiseptikuna struuma profülaktikas ja diagnostikas Kasutatud kirjandus · PIKK.EE · http://www.pikk.ee/Loomakasvatus/sootmisealused/mineraalelemendid/jood · Mirra-24.ee · www.mirra24.ee/644est.html · Wikipedia · http://et.wikipedia.org/wiki/Jood
kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt. Tegurid, mis seda põhjustavad Peamiselt tekitavad osoonikihti erinevad: keemilised ained nagu kloori- ja broomiühendid haloonid teised tööstuses kasutatavad keemiad kasvuhoone gaaside leviku suurenevus stratosfääris Tagajärjed Suureneb võimalus pärilikele haigustele vähkkasvaja sagenemine muudatused rakkude keemilises koostises võimalikud ka mutatsioonid organismides Kõik see tuleneb liigsest UV-kiirgusest. Täname kuulamast!
Mis on redoksreaktsioonid? Need on reaktsioonid, kus toimub elektronide ülekanne ühelt aatomilt teisele. Aatomit, mis loovutab elektrone nimetatakse redutseerijaks. Aatomit, mis võtab elektrone vastu, nimetatakse oksüdeerijaks. Reaktsiooni tulemusena redutseerija oksüdeerub (saab + laengu), oksüdeerija redutseerub (saab laengu.) Kuid elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele ei pruugi olla täielik. Aatomid omandavad osalise laengu ka siis, kui nad nihkuvad kovalentses keemilises sidemes rohkem ühe aatomi poole ja kaugenevad teisest. See aatom, mis tihedamini elektrone enda poole tõmbab, saab osalise laengu. Teine aatom, millest elektronid kaugemale on tõmmatud, saab osalise + laengu. Ka sellisel juhul on tegemist sisuliselt redoksreaktsiooniga. Keemilise evolutsiooni näidisreaktsioon: CO2 + 2H2 + valgusenergia H2CO + H2O on sisuliselt redoksreaktsioon, kus C redutseerub (tõmbab elektrone ligi), tema oksüdatsiooniaste +4 CO2-s väheneb 0-ni formaldehüüdis
3. Väiksemad kogused võivad inimestel põhjustada sellised haiguseid nagu bronhiit ning astma 4. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustus juba ühe päevaga Põhjused: 1. Atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloorograanilised ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. 2. Vanemad külmutusseadmed 3. Aerosoolid 4. Ehitusmaterjalide tööstus 5. Õhukonditsioneerid 6. Tööstuse ja autode heitgaasid Tagajärjed: 1. Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine 2. Fotosünteesi aeglustumine 3. Kahjustab inimese immuunsüsteemi ning võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid 4. Mutatsioonide teke Lahendused: 1. Vähendada freoonide toomist ning kasutamist 2. Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus 3. Riikidevahelised lepped, nt. Motreali leping osoonkihi kaitseks 1987. aastal 4. Tootjad peaksid tootma ainult "osoonisõbralikke tooteid" 5. Lastele tuleb juba noorelt õpetada keskkonnahoolivust 5
fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Mida nimetatakse vooluallika pooluseks? Vooluallika kohad, kuhu eralatakse positiivse ja negatiivse laenguga osakesed Mis ülesanne on vooluallikal? Tekitada vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitada seda pika aja vältel. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Tekib elektriväli kui eriliigilisi laenguid paigutatakse vooluallika poolustele. Milline energia muundub elektrienergiaks keemilises vooluallikas? Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrivälja energiaks taskulambipatareis, akus, ühekordse kasutusega galvaanielemendis ja teistes keemilistes vooluallikates. Milline energia muundub elektrienergiaks termoelemendis? Soojusallika siseenergia muunub elektrivälja energiaks termoelemendis. Milline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris?
B. Keemiline ühend faasina halvendab survetöödeldavust C. kahefaasilised eutektsed sulamid on heade valuomadus D. keemiline ühend struktuuris suurendab kõvadust, vähen E. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust ja suur Score: 6/6 7. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Fe3C B. Cu(Zn) Student Response C. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erin D. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja korrapäraselt Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruk Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris o B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallv C
Reageerib kergesti hapete ja alustega Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine Mürgine Tekib PbO pikemal kuumutamisel Vees lahustumatu Kasutusalad Korrosioonivastaste kruntvärvide koostises Plii(IV)oksiid PbO2 Tugevate oksüdeerivate omadustega Pruunikas Mürgine Vees lahustumatu Kasutusalad Pliiakudes Tuletikkudes pürotehnikas Võrrandid Sn + O2 Sn + HCl Sn + Cl2 Al + O2 Al(OH)3 t° PbCl4 + H2O Pb + SO4 Katsed Al2O3 valmistamine http://www.youtube.com/watch?v=kN3L1aB4MJ8
vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess- protsess, kus energia neeldub eksotermiline protsess- protsess, kus energia eraldub reaktsiooni kiirus- lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis katalüsaator- aine reaktsiooni kiirendamiseks katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv reaktsioon pöördumatu reaktsioon- ühes suunas kulgev reaktsioon keemiline tasakaal- süsteemi püsiv olek hüdraatumine- ioonide seostumine lahuses vee molekulidega elektrolüüt- aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks mitteelektrolüüt- molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone
Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. Sulam-materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Sulamid on enamasti odavamad, kui puhtad metallid. Sulamid on paremate omadustega, kui puhtad metallid. Malm-raua ja süsiniku sulam. Pronks- vasesulam, põhilisandiks tina. Messing-vasesulam, põhiaineks tsink. Melhior-vasesulam nikliga. Duralumiinium- alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani. Keemiline korrosioon
Le Chatelier´i printsiip pöörduva protsessi korral nihkub tasakaal alati vastassuunas tekitatud muutustele ehk süsteem soovib taastada esialgset olukorda Lubjakivi settekivim, mis koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) Pehme vesi looduslik vesi, mis sisaldav vaid vähesel määral (või ei sisalda üldse) Ca² ja Mg² - ioone Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse-ja vastassuunas) toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloomustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus Vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees Vee pehmendaja nt naatriumfosfaat. Enim ioniitide abil. Need on võimelised siduma vees lahustunud ioone vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu.
Elektronied ei suuda seda keelutsooni ületada. Elektrivoolu ei teki. POOLJUHID. Madalala temperatuuril on valentselektronide energiatsoon täielikult hõivatud. Keelutsoon on oluliselt kitsam kui dielektrikutel. Seetõttu suudavad elektronid osaliselt juba toatemperatuuril soojusliikumise energia arvelt minna valentstsoonist juhtivustsooni. Valentstsooni jäävad maha täitmata elektroniseisundid ehk augud. Auguks nimetatakse elektroni puudumist keemilises sidemes. Valentselektronide järjestikuste ülehüpete teel liigub auk ühest kovalentsidemest teise. Augud käituvad nagu positiivse laenguga osakesed. Pooljuhi tähtsamaks energeetiliseks parameetriks on tema keelutsooni laius. Keelutsooni laius on energia, mille arvelt saab ühe keemilise sideme elektroni muuta juhtivuselektroniks. Pooljuhi elektrijuhtivust suurendavad lisandid ehk teise aine aatomid. Doonorlisandid loovutavad kergesti elektrone. Aktseptorlisandid
eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy elektrolüüsida vesinik- fluoriidi, kuid sai raske mürgituse George ja Thomas Knox Fluori eripära Kokkupuutel fluoriga süttivad mittemetallid (näiteks väävel, grafiit ja räni), kuid samuti ka metallid. Normaaltingimustel kollakas gaas. Fluoris süttivad veel ka puit ja paber. Vesi põleb fluoris Ühinemisreaktsioonid Fluor reageerib keemilises tabelis kõigiga, välja arvatud Neooni ja Heeliumiga. Fluori ja vesiniku ühinemisreaktsioon on äärmiselt eksotermiline (eraldub soojus) ning temperatuur ulatub kuni 4500 °C. H2 + F2 → 2HF Fluor looduses ja imetajates Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses, esineb ainult koos teiste elementidega. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda veekogudes, luudes, hammastes, imetajate veres
Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3; IF5; IF7 Bromiidid: IBr Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias · Meditsiinis: antitüreoidse vahendi, antiseptikuna ja radioaktiivsuse vastu · Fotograafias · Keedusoola lisandina Jood looduses · Joodi esineb kõige rohkem Tsiilis · Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest · Looduses leidub joodi peamiselt ühenditena · Mereäärsetes paikades on suurem joodisisaldus · Joodi leidub taimedes(toidus) ja vees Jood organismis
MITTEMOLEKULAARNE * mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side, molekulvõre(aatomvõre – C, Si, SiO2), MOLEKULAARNE *mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side, molekulvõre, MOLEKULAARNE *Aiktiivne (IA; IIA) metall lihtainena metalliline side, metallivõre, MITTEMOLEKULAARNE Elektronegatiivsus •Elekronegatiivsus – elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes •Sõltub tuumalaengust ja aatomiraadiusest •Metallid – väike elektronegatiivsus • Mittemetallid – suur elektronegatiivsus
karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas. kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. malm- raua ja süsiniku sualm, mis sisaldab 2-5% süsinikku. teras- raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada teisi M).
○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides ○ peegeldav udu - “peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust ○ “tume udu” - varjutab/blokeerib teiste udukogude või tähtede valguse ★ eredad infrapuna allikad Omega Nebula Messier 78 Horsehead Nebula Carina Nebula Planetaarudu ★ taevakeha ★ nimetus eksitav - ei ole planeetidega midagi pistmist ★ galaktikate keemilises evolutsioonis otsustav osa ○ rikastab tähtedevahelist ainet raskete elementidega ★ galaktikas teadaolevalt ~ 1500 The Spirograph Nebula The Cat's Eye Nebula The Ring Nebula Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud allikad ★ https://en.wikipedia.org/wiki/Nebula ★ https://en.wikipedia.org/wiki/Carina_Nebula ★ https://et.wikipedia.org/wiki/Udukogu ★ https://et.wikipedia.org/wiki/Emissioonudu ★ https://et.wikipedia.org/wiki/Peegeldav_udu ★ http://www
Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool. Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2. Asjatundjate soovitusel peaksid lipiidid moodustama inimese päevasest toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näitab, et lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse saate teha lipiidide biofunktsioonidest organismides? 3. Lipiidi molekuli koostises on hüdrofiilne (vees lahustuv) “pea”, mis koosneb glütseroolist ja hüdrofoobsed (vees mittelahustuvad) “sabad”, mis koosnevad rasvhappejääkidest. Joonistel kujutatakse molekuli: Joonistage: a) 3 lipiidi molekuli, mis paiknevad vee ja õhu piiripinnal. b) 7 lipiidi molekuli, mis paiknevad üleni vees.
Keemilisi elemente tähistatakse ühe- või kahetäheliste sümbolitega, mis on enamasti tuletatud elemendi ladinakeelsest nimetusest. Keemilised elemendid jaotatakse laiemas mõttes kahte rühma: metallilised ning mittemetallilised elemndid. 6. Keemilised sidemed Aine omadused sõltuvad sellest, millistest osakestest aine koosneb ja kuidas need on omavahel seotud. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. 7. Vesi, vee molekuli ehitus Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Kui teiste peale paistab päike, siis depressioonis inimene elab pilvise taeva all. Või kui teised vaatavad värvilist filmi, näeb tema mustvalget ekraani. Depressioon võtab elurõõmu, häirib töötegemist ja võib hävitada suhteid. Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult
Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, st aatomi energia kasvab. Mittepolaarse kovalentnse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahe. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Polaarse sideme korral tekib elektronegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Kui keemilised sidemed on molekulis mittepolaarsed, on ka molekul tervikuna mittepolaarne.
Keemia KordamisKüsimused 1. Mõisted keemiline element sama aatominumbriga aatomite kogum elektronorbital ruumi osa, kus elektron viibib kõige sagedamini oksüdatsiooni aste arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis katioon positiivse laenguga ioon anioon negatiivse laenguga ioon eksotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust endotermiline reaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust keemiline side -viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud kovalentne side ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side
Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides, tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites. Elektroluminestsents Keemiline reaktsioon kemoluminestsents Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Reaktsioonivõrrand Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõpp-produkte. Vastavalt aine jäävuse seadusele saab võrrandi pooled võrdsustada, nii et mõlemal poolel on iga elemendi aatomeid võrdne arv. Keemiline reaktsioon Elektronidega pommitamine katoodluminestsents Ehk tahketekehade helendamine. Ergastusenergia saadakse elektronide pommitamisel tahke kehaga
Näiteks vesinikperoksiid on jodiidiooni suhtes oksüdeerija, permanganaatiooni suhtes redutseerija. Kuna redoksreakstioonid toimuvad elementide oksüdatsiooni astme muutusega, siis tuleb osata leida elementide oksüdatsiooniastet ühendites. Juhised elementide oksüdatsiooniastme leidmiseks: Ühendit moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa on null. Iooni moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete summa võrdub iooni laenguga. Keemilises ühendis oleva hapniku oksüdatsiooniaste on -II. Erandiks on OF2 (II), peroksiidides H2O2(-I). Keemilises ühendis oleva vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Erandiks on metallhüdriidid NaH (-I). Leelismetallide (Na, K jt), ka hõbeda oksüdatsiooniaste ühendites on I. 16. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Reaktsiooni kiirus-lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida isel. Reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: · Reageerivate ainete iseloom-mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt aineid erladub ja järelikult seda kiirem on reaktsioon. · Reageerivate ainete kontsentratsioon-mida suurem on reageerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon.
Freoone kasutatakse külmutusseadmetes ja aerosoolide tekitamiseks. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti aga hambavaabas.Kloor on elemendina keedusoola koostiselement ja inimeste elutegevuseks vajalik. HC-iga puhastatakse metallpindu jootmis- ja tinutamistöödel.Halogeenühendit tetraklorometaan on üks komponente tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad tulekolde. Halogeenuühendeid kasutatakse ka keemilises puhastuses. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulikeleeluorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka halogeeniühendid- heksaklorotsükloheksaan ja DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes.Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka selgroogsetele,kahjustades nende kesknärvisüsteemi ja eriti maksa.
vastavaks reguleeritud. ÄRA ASETA MINGEID ESEMEID TURVAPADJA JA AUTOS ISTUJA VAHELISSE ALASSE SEE VÕIB, OSUTUDA SURMAVAKS !!! Turva patjade märgulamp süttib süüte sisse lülitamisel umbes 4-ks sekundiks , kui lamp ei sütti või ei kustu 4 sekundi pärast , võin süttib sõidu ajal on turvapadja süsteemis rike. Külgmine turvapadja süsteem rakendub kokkupõrkkel esiukse piidast 60% kahele poole Ohutus nõuded elektriseadmetel Plahvatus ohtlik ja keemilises aktiivses keskonnas mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni on masinate kasutamine eluohtlik ja seega keelatud.Pritsmete ja tilkade mõju piirkonnas , lume ja vihma sajus (kui need masinad ei ole vee kindlad) on nende masinate kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud .Töökoht peab olema küllaltaselt valgustatud. Enne tööalgust Minul on vihikus kirjas ... Peale tööd Vihikus kirjas ...
ole üldse survetöödeldav C. kahefaasilised eutektsed sulamid on heade valuomadustega D. keemiline ühend struktuuris suurendab kõvadust, vähendab plastsust ja halvendab kõvaduse kasvu tõttu lõiketöödeldavust. E. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust ja suurendab plastsust. Score: 6/6 7. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Fe3C B. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A
C. kahefaasilised eutektsed sulamid on heade valuomadustega D. keemiline ühend struktuuris suurendab kõvadust, vähendab plastsust ja halvendab kõvaduse kasvu tõttu lõiketöödeldavust. E. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust ja suurendab plastsust. Score: 1/6 7. Mis on keemiline ühend? Student Response A. Fe3C B. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponend kristallivõre C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikros
ja halvendab kõvaduse kasvu tõttu lõiketöödeldavust. E. keemiline ühend struktuuris vähendab kõvadust ja suurendab plastsust. Score: 6/6 7. Mis on keemiline ühend? Student Response A. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt B. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre C. Fe3C D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest.
MÕISTED: aluminotermia-lihtaine(enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel elektrolüüs-elektsivoolu läbijuhtimisel lahustest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redokreaktsioon karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril keemiline vooluallikas-saade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi
Molekulorbitaal-??? kovalentne mittepolaarne side- kovalentne side, mills ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. kovalentne polaarne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustades tekivad aatomitel seejures erinevad märgid. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimalust tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Vesinikside- täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O,N) aatom teise molekuli positiivse laenguga vesinikuaatomiga. metalliline side- keemiline side, mis tekib metallide vahel. molekulide vaheline jõud ??????
annaabi.ee 
