Murranguliseks etapiks kujunes taimede mineraalse toitumise teooria loomine 19. sajandi esimesel poolel. Selle kohaselt omastavad taimed mullalahusest juurte kaudu toitaineid mineraalsete ühenditena. Mineraalse toitumise teooria sõnastas Saksa teadlane Justus von Liebig (1803-1873) om 1840. aastal ilmunud raamatus „Die organische Chemie in ihrer Anwendung auf Agricultur un Physiologie“. Mis on mineraal? Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist. Mineraalide klassifitseerimine, tähtsamad ? Mineraalid jaotatakse kahte suurde rühma: 1. Orgaanilised mineraalid, mis kujutavad endast kõikvõimalikke süsinikuühendeid (v.a karbonaadid ja karbiidid). 2
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...
…..5. Allikad……………………………………………………………………...6. Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid “mustaks vanniks”. Vahepeal
..................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Alkoholism kui sotsiaalne pahe Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega.
1. ÜLDINE KIRJELDUS Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Kulda tuntakse umbes 7000 aastat. Keemiliste elementide levimuselt on Au 72. kohal. Kulda on maakoores (0.0011 ppm) umbes 100 korda rohkem kui merevees (0.00001 ppm). Kuld on haruldane metall, kuid levimise tõttu ehemetallina pälvis ta oma värvi ja läikega meie eellaste tähelepanu.Tuntakse umbes 20 loodusliku kullaühendit, millest kolm on kullasulamid Au-Ag, Au-Pd ja Au-Bi. [1] Keemiliselt on kuld väheaktiivne metall, mis asub metallide pingerea lõpus. [2] Joonis 1. Element Joonis 2. Kuld kivim. [4] perioodilisustabelist. [10] Elektronskeem: AU +79 | 2)8)18)32)18)1). 2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 9 Elektronvalem: 1 s 2 s 2 p 3 s 3 p 4 s 3 d 4 p 5 s 4 d 5 p 6 s 4 f 5 d Aatommass: 196,967 Sulamistemperatuur: 1064.18 C°
poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud.
Fosfor Sümbol P Keemiline element, järjenumbriga 15 Ainus looduslik isotoop on massiga 31 Tavatingimustes stabiilseim- punane fosfor Stabiilseim o.a on V, olulisemad on veel III ja III Oksiidid on happelised Kuumutamisel metallidega, käitub oksüdeerijana Aktiivsemate metallidega (hapnik, kloor) käitub redutseerijana Fosfori vesinikühendid on tugevad redutseerijad Valge fosfor Helendab pimedas Fosforiaurude jahtumisel Keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik Punane fosfor Kihilise ehitusega Koosneb omavahel liitunud P4 püramiididest Tikutoosi süütepinna põhiline koostisaine Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer) Valge vahataoline tahke aine, Füüsikalisi vees ei lahustu, lahustub Tumepunane tahke
kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub). · Alumiiniumi keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: · Al2O3 valge kristalne aine. Keemiliselt inertne. Teisendid korund (vääris- kivi). Peenikene korund smirgel (poleerimisvahendid). · Al(OH)3 valge tahe aine. Vees ei lahustu. Lahutub nii hapete kui leeliste liias (amfoteerne). Alumiiniumhüdroksiidi reaktsioone: · Soolad: Al2(SO4)3 tugevalt happeline, kasutatakse joogivee puhastamisel. · Alumiiniumit kasutatakse sulamites, mitmete metallide aluminotermilisel saamisel, termiitkeevitusel (raudteerööpad).
halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab vesi. H2O2 värvuseta, Keemiliselt H2O2 siirupjas vedelik aktiivne, hea värvuseta, lahusti, kõrge siirupjas vedelik soojusmahtuvu s Kloor Rohekas- (Cl2) NaCl Veepuhastusp (Cl2) reageerib HCl värvuseta, kollakas gaas, vesilahuse rotsessid, osaliselt veega, teravalõhnaline, vees
kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub). Alumiiniumi keemilised omadused: Tähtsamad ühendid: Al2O3 valge kristalne aine. Keemiliselt inertne. Teisendid korund (vääris- kivi). Peenikene korund smirgel (poleerimisvahendid). Al(OH)3 valge tahe aine. Vees ei lahustu. Lahutub nii hapete kui leeliste liias (amfoteerne). Alumiiniumhüdroksiidi reaktsioone: Soolad: Al2(SO4)3 tugevalt happeline, kasutatakse joogivee puhastamisel. Alumiiniumit kasutatakse sulamites, mitmete metallide aluminotermilisel saamisel, termiitkeevitusel (raudteerööpad).
apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüslaugu lõhnaga Tihedus 1,82 g/cm³ Sulamis- ja keemistemperatuur vastavalt 44 °C ja 287 °C OMADUSED Punane fosfor Punakaspruun pulber Vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu Lõhn puudub Thedus 2,31 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, Keemiliselt väheaktiivne Ei helendu Süttib alles kuumutamisel. OMADUSED Must fosfor
................................................................................... 4 Mis on Lämmastik? Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Lämmastik on tavatingimustes lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas, mis moodustab Maa atmosfäärist mahult 78,09% (massilt 1 75,51%). Lämmastik on universumis esinemissageduselt 6. element ning maakoores 32. element. Lämmastik on mittemetall ning esineb looduses keemiliselt väga püsivate kaheaatomiliste lihtaine molekulidena. Aatomi ja molekuli ehitus N: +7| 2) 5) Lämmastiku aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Lämmastiku aatommass on 14,0067.
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH
LÄMMASTIK (N) Anzelika Raagmets Aatomiehitus N+7I 2)5) VA rühm 2. periood Oksüdatsiooni aste -3 kuni 5 Aatommass 14,0067 Läbimõõt 0,32 Füüsikalised omadused Maitseta, lõhnata, värvita gaas Vees vähelahustuv Õhust veidi kergem Tihedus 1,251 kg /m 3 Sulamistemperatuur 210 C , keemistemperatuur 196 C Keemilised omadused Keemiliselt väga püsiv Aatomite vahel tugev kolmikside N N Keemiliselt vähe aktiivne Reageerib kõrgel temepratuuril Tähtsamad ühendid Lämmastikoksiidid : a) N20 dilämmastikoksiid (naerugaas) b) NO lämmastikoksiid Lämmastikhape ( NHO3 ) Ammoniaak (NH 3) Tähtsus looduses Mullale väetiseks Taimedvalkude sünteesimisel Iga elusorganismi raku koostisosa Kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Vedel lämmastik madalaks temperatuuriks Elektrilampide täitmine Kasutatud kirjandus http://www
Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ühenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas täidab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg kAsutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://www.google.ee/url?
§ kuulub leelismetallide hulka § on hõbevalge § on madala sulamistemp. (28,5) (1) Leidumine looduses ja avastamine § Avastamine 1861- Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff § Puhta elemendina 1881- Carl Setterberg § Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne § Kõige valgustundlikum metall (eriti rohelise valguse puhul) § § Biotoime § Biofunktsioonid puuduvad § Mõned organismid seovad tseesiumi radioisotoope (Tšernobõl) Kokkuvõte § Tseesium on: § Hõbevalge § Madala sulamistemp. § Kergmetall § Keemiliselt väga aktiivne § (3) Kasutatud kirjandus § (1) https://www.google.ee/search?q=tseesium&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=
neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N2 . Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks. 2) Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv. Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus(kg/m3) on 1,251. Lämmastikku soojusjuhtivus (W/(m*K) on 0,0237. Lämmastiku sulamistemperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC
atmosfääris( moodustades sellest 78%). v Fosfor on looduses küllaltki levinud keemiline element. Lihtainena fosforit looduses peaaegu ei leidu, ta esineb peamiselt kaltsiumfosfaati CA3(PO4)2 sisadavate mineraalide koostises ( fosforiit, apatiit jt) LÄMMASTIK LIHTAINENA . Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Kuigi lämmastik on üsna kõrge elektronegatiivsusega element ( võrreldav klooriga) on ta lihtainena keemiliselt väheaktiivne. Füüsikaliste omaduste poolest on lämmastik lähedane hapnikule: maitsetu,lõhnatu,värvuseta gaas, vees üsna vähe lahustuv. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete,eelkõige ammoniumnitriti (NH4NO2) kuumutamisel. NH4NO2 -> N2+2H2O LÄMMASTIK LIHTAINENA Väga kõrgel temperatuuril ( üle 3000 C) reageerib lämmastik hapnikuga,moodustades lämmastikoksiidi. N2+O2 -> 2NO Kõrgel temperatuuril võib lämmastik reageerida ka mitmete metallidega( moodustades
• Terava ärritava lõhnaga, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik • Toatemperatuuril lendub pruuni auruna – Broomiaurud on oranžpruuni värvusega, terava lõhnaga, ärritavad limaskesta – Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust • Keemistemperatuur: 58°C • Külmumistemperatuur: -7°C • Tihedus 3,1 g/cm3 Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena
lämmastik omadused: · värvusetu · lõhnatu · keemiliselt passiivne · väliskihis 5 elektroni · maitseta · vees vähe lahustuv · õhust veidi kergem · väga püsiv kasutamine: · ammoniaagi tootmine · külmutusseadmetes · lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel
Boksiit on tuntuim alumiiniumimaak ja ta on alumiiniumoksiidi hüdraatunud vorm. Boksiit on tahke, kristalne ja valge aine, mis lisandite tõttu võib olla tihti ka pruunikas. Boksiiti kasutatakse kõige rohkem lähteainena alumiiniumi tootmiseks. Boksiit Kaoliin Alumiiniumoksiid võib looduses esineda mitmes erinevas kristallvormis. Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. Korund on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis- ja poleermisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm). Läbipaistvaid ja lisanditest tingituna erinevate värvustega korundikristalle tuntakse mitmete hinnaliste vääriskivide nime all
4. Loetle süsiniku alloptroopseid teisendeid . Süsiniku alloptroopsed teisendid: 1) teemant 2) grafiit 3) karbüünid 4) fulloreenid 5) nanotorud 5. Iseloomusta lühidalt teemanti. Teemant on : 1) Värvitu , sinakas , kollakas , must , või läbipaistmatu 2) Rasksulav (üle 3000 o C ) 3) Väga kõva 4) Keemiliselt püsiv 5) Ei juhi elektrit 6) Korrapärane struktuur-tetraeeder Teemant on ilus haruldane mineraal . Leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas . Leiukohtadeks on põhiliselt vanad vulkaanikraatrid . Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante on juba vanast ajast hinnatud vääriskividena . Spetsiaalselt lihvitud teemanti nimetatakse briljandiks . Vääriskivideks kõlbmatuid teemante kasutatakse kivimi-
süttimise vältimiseks. Minu kodus leidub magneesiumi ja selle sulameid auto valuvelgedes, tulekindlates tellistes. Kaalium (K) 19* on pehme. Selle puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Ta on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Minu kodus leidub kaaliumi ja selle ühendeid väetistes, klaasis ja tuletikkudes. Kaltsium (Ca) 20* on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul vaid leidub ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), kaltsiumsulfaadina ( anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Minu kodus leidub kaltsiumi ja selle ühendeid hambapastas, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, kriidis, tsemendis, paberis ja värvides (värvide ja paberite pigmentides on kasutatud titaani).
Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( ). Rasvade H'ga reageerimisel võivad tekkida trans-rasvad( ), mis on tervisele kahjulikud(tõstavad kolestorooli taset). Mootoriõlid on keemiliselt koostiselt süsivesinike segud, kuid taime- või toiduõlid on keemiliselt koostiselt estrite segud. Kastoorõli kasutatakse meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses, võistlustantsus, lahtistina, tehinkas kasutusel määrdeõline jne. Pesuained seebid on aineklassilt rasvhappe soolad. tekivad karboksüülhapete ja leeliste reageerimisel. NaOHõ'ga reageerides tekib majapidamisseep ja KOH'ga reageerides roheline vedelseep. Seebi vesilahuse keskkond on leeliseline e
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms
Keemia igapäevaelus ja tööstuses. 1.Lubja tootmine. Keemiliselt näeb protsess välja järgmine: CaCo3 CaO Ca(OH)2. Lupja toodetakse paekivist ehk lubjakivist, põletades seda lubjapõletusahjus mitmeid ööpäevi järjest üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt
alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad. Juuste tüübid ● Normaalsed juuksed - terved, läikivad, pehmed, siledad, hästi töödeldavad. ● Rasvased juuksed – vajuvad varsti pärast pesemist peadligi ja tunduvad rasvased ● Kuivad juuksed – tuhmid, katsudes karedad, haprad, katkevad, raske kammida ● Segatüüpi juuksed – juurte lähedalt rasused, otstest kuivad ● Keemiliselt töödeldud juuksed – kuivad, haprad, vajavad rohkem hooldust Juuste hooldus ● Normaalsed juuksed ● Pesta ülepäeva, maheda šampooniga ● Palsam – kaitsefaktoriga 15, et vältida juuste pleekimist ● Kahjustuste korral – õliravi ● Harjata iga päev Juuste hooldus ● Rasused juuksed ● Pesta rasustele juustele mõeldud šampooniga, iga päev ●
Referaat (hüdroisolatsiooni niisketes ruumides) Hüdroisolatsioon peab olema, pidev ja veetihe mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele. Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud
Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti iseloomustab valem xs2xp6. Väärisgaaside aatomites on väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne. Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske elektrone välja tõrjuda. Väliselektronkihi suure püsivuse tõttu on väärisgaasid väga väikese keemilise aktiivsusega. Heelium, Neoon ja Argoon on jäänud keemiliselt inertseteks gaasideks. Väärisgaaside reas väheneb ionisatsioonienergia suunas He>Ne>Ar>Kr>Xe>Rn. Seetõttu esineb rea viimastel elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Ksenooni aktiivsus on suurem kui Krüptooni oma. Radooni keemiline aktiivsus on veelgi suurem, kuid Radooni radioaktiivsuse tõttu on tema keemilisi omadusi vähem uuritud. Väärisgaaside aatomid ei ole võimelised omavahel ühinema, mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad
4) sulamis temperatuur 1975°C 5) vees mittelahustuv Kasutamine: 1) kasutatakse päikesekreemide ja kosmeetika koostisosana 2) kasutatakse antibakteriaalseste materjalide koostisosana 3) kasutatakse kummitoodete tugevdajana Alumiiniumoksiid (Al2O3) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) valge, tahke aine 3) amfoteerne oksiid 4) sulamis temperatuur 2054°C 5) keemiliselt väga püsiv Kasutamine: 1) kasutatakse poleerimisvahendites 2) kasutatakse tehiskristallide kasvatamiseks 3) kasutatakse ülitugevas keraamilises massis, terariistades, ülipuhtastes tiiglites jne Magneesiumoksiid (MgO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) sulamistemperatuur on 2800 °C 3) kõrgetele temperatuuridele keemiliselt väga stabiilne Kasutamine: 1) kasutatakse meditsiinis happeid neutraliseeriva vahendina
kuid esimest korda eraldas naatriumi lihtainena Sir Humphry Davy aastal 1807. Davy avastas elemendi elektrolüüsimeetodiga. Et Davy kasutatud lähteainet nimetati tol ajal kaustiliseks soodaks, siis nimetas ta soodast eraldatud metalli sodium'iks. Naatriumi omadused Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid.
otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas akson
Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel.Naatrium leidub organismidest.Välimuselt on naatrium hõbevalge metall. Naatrium on pehme, teda saab noaga lõigata. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. vask :Omadustelt on metall. Värvus varieerub punasest kuldkollaseni .Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.
Magneesium (Mn) on keeminiline element, mis oma omaduselt kuulub metallide rühma. Ta tihedus on normaaltingimustel 1,74 g/cm3 ning ta sulab temperatuuril 650 Celsiuse järgi. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab lausa kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesiumi avastas 1808. aastal Humphry Davy Edinburghis. Ta oli inglise keemik , kes sündis 17
Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadusedVask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib
On väga Imab palju ja kiiresti Vastupidav niiskuse Ei ima vet üldse. Imab hästi niiskust. hügeenilised. niiskust. toimele. 8. HAPETE & H: kahjustavad; tselluloos Tugev pleegitamine võb Vähendavad siidi LEELILISTE laguneb. lina leotoniseerida. tugevust. Keemiliselt on TALUVUS L: hea vastupidavusega, Talub happeid ja siid vähem vastupidav kui eriti lahjadele lahustele leeliseid halvasti. lambavill, eriti leeliste ja/või madalal toimele. temperatuuril. 9
tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis). Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik ja õpetaja A. J. Balard .See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas.
Korrosioon Mõiste Korrosioon ehk korrodeerumine enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu Peamiselt metallide oksüdeerumine hapniku toimel Kõige tuntum korrosioon on rooste. 3Fe + 2O2=Fe3O4 Korrosiooni vormid Elektrokeemiline korrosioon Mikroobide korrosioon Kõrgetemperatuuriline korrosioon Materjalide pulbristumine Korrosioon mittemetallides Elektrokeemiline korrosioon Juhtub juhul kui keemiliselt aktiivne ja vähemaktiivne metall satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide kandumine nõrgemale Protsess kiirendab aktiivse metalli korrosiooni Vähem aktiivse korrodeerumine aeglustub või üldse peatub Tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid või soolad Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub
Millisel põhimõttel töödeldakse ümber naftat? Destillatsioon 2.Milistel temperatuurivahemikel eraldub naftast bensiin, diiselkütus, kütteõli? Bensiin 40- 210 kraadi C ; diisel 200-350 kraadi C ; kütteõli 230-360 kraadi C 3.Mis on masuut? Raske küttõli, mis koosneb mitmesugustest destilleerimise ja töötlemise jääkidest 4.Mis on bituumen? Looduslikult esinev tahke või vedel süsivesinike segu, nafta ja asfalt 5. Miks krakitakse naftat ja mida see endast kujutab 6.Millest koosneb keemiliselt vedelgaas? propaanidest ja butaanidest 7.Millest koosneb keemiliselt bensiin? AUTOKÜTUSED 1.Milliseid mootoreid kasutatakse autodes? diiselmootoreid või ottomootoreid ehk bensiinimootoreid 2.Mis on detonatsioon ja miks ta on mootorile ohtlik? küttesegu plahvatus mootoris, ohtlik, sest põhjustab detailide kiiret kulumist või isegi purunemist 3.Mida iseloomustab oktaanarv? Millise oktaanarvuga on bensiinijaamades müüdav bensiin?
ja järjekorranumbriga 19. Kaaliumi mass on 39,0983. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Stabiilseid isotoope on kaks ja radioaktiivseid isotoop massiarvuga 40 esineb looduses ja see on üks pealmiseid radioaktiivse kiirguse allikaid. 6. oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemiliselt omaduselt on kaalium leelismetall. Värvus on tal sinakas-hõbehall ja kergsulav metall (noaga lõigatav). Ta on keemiliselt aktiivne. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Oksudatsiooni aste ühendites on 1. Kaaliumi reaktsioon veega. 3 Levinumad ühendid
Vaatleme, milliste puhaste lihtainetena allotroopsete teisenditena võib süsinik esineda. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Struktuuri ja omaduste vahelise seosega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena
Hüdroisolatsioon Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või niiskuse sissetungi tarinditesse. * Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. * Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid "mustaks vanniks". Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon
soojendamisel pikema aja vältel õhu juurdepääsuta Ainena ja mänguasjana on ta ohutu. Tahke fosfori kuumu tamisel fosfor muu tub gaasiliseks ilma vahepealse vedela ole kuta. Aurude jahtumisel tekib valge fosfor. MUST FOSFOR Musta värvusega kristallne aine Tekib valgest fosforist eritingimustel Vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu Tihedus 2,69 g/cm³ Sublimeerumistemperatu ur 429 °C Hea soojusjuht Keemiliselt omaduselt sarnane punase fosforiga. Keemiliselt passiivne. VALGE FOSFOR VS PUNANE Valge fosfor Punane fosfor P4 (P4)n ehk Px valget värvi Punast värvi Tahkes olekus Tahkes olekus 18 g/cm3 2,2 g/cm3 4044 kraadi juures 240250 kraadi juures süttib süttib Helendub Ei helendu kergesti kuumutamisel TASUB VAADATA http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html
Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem gaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam, kuna tema molekulis esineb kahe lämmastiku aatomi vahel kolmikside. Sel põhjusel on ta lihtainena keemiliselt väga passiivne ehk väheaktiivne gaas (lähedane väärisgaasidele) ning paljude metallide ja mittemetallidega toatemperatuuril ei reageeri. Toatemperatuuril reageerib lämmastk ainult mõnede metallidega (Li, Ra) oksüdeerides neid nitriidideks (Li3N, Ra3N2): 6Li + N2 = 2Li3N 3Ra + N2 = Ra3 N2
saada. Nendes kasutatakse enamasti titaani sellepärast, et see materjal on väga vastupidav. Titaani kasutatakse ka mitmete riietusesemete kaitsmetel, näiteks on titaanist tehtud mootorrataste kombinesoonide küünarnukkide- ja põlvekaitsmed. Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. Neid hakati kasutama veel enne, kui titaan jõudis metallurgiatööstusse. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Titaanvalge on keemiliselt väheaktiivne. Teda tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaaniga rikastatakse ka terasdetaili pinnakihti ja titaaniga kaetakse metallist ja mittemetallist detaile, seda nimetatakse titaneerimiseks. Kasutatavaim titaneerimismoodus on titaani sublimatsioon vaakumis
(tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega. Varem kasutati freoone laialdaselt külmutusseadmetes (nt külmkappides) ja pihustites, kuna
Ecstasy MDMA ehk ecstasy on mitte-looduslik aine, mille tootmine toimub keemiliselt. MDMA pärineb 1912. aastast. Keemiliselt ja farmatseudiliselt on see suguluses amfetamiiniga. MDMA-d kasutati varem kui söögiisu vähendajat, kuid peagi see lõpetati kaasnenud kõrvalmõjude tõttu. Kaheksakümnendate aastate keskel lisas ÜRO Narkootikumide komisjon MDMA keelatud ainete nimekirja. Ecstasy toime: Tavaliselt hakkab tablett mõjuma 20-60 minutit pärast sisse võtmist. Kaks tundi hiljem jõuab mõju kõrgpunkti ja järgneva kahe tunni möödudes hakkab see taas vähenema. Tablett mõjutab koheselt kogu keha
katalüsaatori mõjul: 2H2O2 2H2O + O2 2. kasutatakse ka vee katalüüsi 3. odavaim meetod on vedela õhu fraktsioneeriv destillatsioon, mille tulemusel saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik. Kasutusalad · Terasesulatuses · Keevitustöödel · Põlemisprotsessidel · Keemiatööstuses · Tuukrite ja kosmonautide hapnikuga varustamisel · Meditsiinis Hapniku ühendid Vesi H2O · Keemiliselt püsiv ühend · Väge nõrk elektrolüüt · Reageerib nii aluseliste kui ka happeliste oksiididega · Aktiivsemate metallide suhtes käitub oksüdeerijana Vesinikperoksiid H2O2 · Ebapüsiv ühend · Tugev oksüdeerija · Kergelt ja kiiresti lagunev ühend Hapnik looduses Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. Maapinna lähedastes atmosfäärikihtides on osoonisisaldus tavaliselt tühine. Vähese osoonisisaldusega õhk on tervislik sest
Näiteks hõberebane, hõbepuu, hõbekala jne. Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko. Aastate jooskul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga. 47 Ag 1 18 18 107,87 8 Hõbe 2 Kaltsium Kaltsium on keemiline element aatomnumbriga 20. Perioodilisustabelis asub ta 4. perioodis ning IIA rühmas. Kaltsium on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Ta on leelismetallide hulka kuuluv hõbevalge läikiv kergmetall. Maakoores leidumise poolest on ta viiendal kohal. Kaltsiumi tihedus on 1,55 g/cm³ ning sulamistemperatuur on 848 kraadi. Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav. Kaltsiumi leidub looduses ainult ühenditena, kuid see on üks väheseid elemente, mis ümbritseb meid igal pool, ka inimese organism
annaabi.ee 
