Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena. Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu. Kasutamine: Tikud, püssirohi, taimekaitsevahendid, väävelhape. Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavan...
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4...
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4 HSCN Tiotsüaanhape Tiotsüanaat NH4SCN H2CO3 süsihape Karbonaat CaCO3 H4SiO4 (orto)ränihape Silikaat K4Si...
C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape) mõrumandli lõhnaga m=2 ; n=1 H4SiO4 (ortoränihape) värvuseta kvarts SiO2 vedel asbest (soojusisolatsiooni nõrk hape materjal) mürgine
kuningas Friedrich Suur. Saavutused Scheele oli 18. sajandi tuntud eksperimentaator. Ta avastas 1772 hapniku ("tuliõhu"), sai 1773 lämmastikku ja tegi kindlaks, et õhk on kahe komponendi segu, kuid ei suutnud koostist määrata. Ta avastas või valmistas baariumi, kloori ja mangaani (1774), molübdeeni (1778) ja volframit (1781), oksiide (BaO, MoO3, WO3) ja happed (vesinikfluriid HF, vesiniksulfiid H2S, vesiniktsüaniidhape HCN, arseenhape H3AsO4, sidrunhape, glütseriin). Samuti töötas ta välja pastöriseerimisele lähedase menetluse. Kuna ta ei avaldanud kohe oma töid, läks avastajaau vahel teistele. Koos teiste teadlastega töötas ta välja fosfori saamise meetodi luudest ja avastas söe võime siduda gaase. Ta viitas esimesena võimalusele, et raual, vasel ja elavhõbedal esinevad ühendeis erinevad oksüdatsiooniastmed. Kirjandus
.................................................................................6 1.2.3.2 Somaan............................................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit.................................................................................................................7 1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape...................................................................8 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid.....................................................................8 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid..............................................................................9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES........................................................................................10 2.1 Ajalooline taust.........................................
molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused Keemilise evolutsiooni etapid Eksperimendid, mis tõestavad abiootilise tekke võimalikkust Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused: Puudus vaba hapnik ja osadeks lähteaineteks olid: vesinik, lämmastik, vesiniktsüaniidhape, metaan, väävelhape, ammoniaak... Osooni kihi puudumine. UV kiirgus pääses maale. Päike energiaallikana. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni etapid: Bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmasikalused, monosahhariidid, nukleotiidid). Bioloogiliste polümeeride teke (polünukleotiidid, polüpeptiidid...) Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele.
hingamismaht suurem kui täiskasvanuil, mistõttu ohtlik mürgikogus satub kopsude kaudu kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid. Enamlevinud on kloor, fosgeen, vesiniktsüaniidhape (sinihape), ammoniaak, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid. Levinumad mürkained Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi.
SISUKORD : TÖÖÕNNETUS.........................................................................................3 KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS...................................3 Respiratoorsed kutsehaigused ja -kasvajad : ............................................3 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTUMISE UURIMINE JA REGISTREERIMINE................................................................................ 8 STATISTIKA.............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS :................................................................ 14 Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid enne...
Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2 c1 c v . (1) t 2 t1...
lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu treemor, ülim valgustundlikkus, kõrge palavik, gripilaadsed sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired. http://et.wikipedia.org/wiki/Sariin 16.02.15 Joonis 4: Sariini keemiline koostis Sinihappe Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) (joonis 5) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg
gaas, ei ole mürgine kuid ei toeta ka hingamist ega põlemist. Tekib süsinikuühendite oksüdatsiooniprotsessides C3O2 (trisüsinikoksiid)- lämmatava lõhnaga värvitu gaas. Vesinikühendid- rikas C ühendite klass 1)alkaanid 2)alkeenid 3)alküünid 4)tsüklilised 5)mitme kaksiksidemega. Väävliühendid: 1)Karbiidid (ioomilised e soolataolised, kovalentsed, intermetallilised) 2)Halodeenühndid (tsüaniidid – vesiniktsüaniidhape HCN - värvitud mõrumandlilõhnaga väga mürgine põlev vedalik; tsüanaadid – tsüaanhape HOCN – vabas olekus on isovormi kujul, suht tugev hape; tiotsünaadid – vesiniktiotsüaanhape HSCN – kasut keemialaborites. Räni(Si)- Looduslik koosneb 3isotoobist. Maakoores leviku poolest 2.kohal, ehedalt looduses ei leidu. SiO2- palju eri teisendeid (liiv, kvarts), alumosilikaadid – keerukad ühendid (savid, vilgud). Si leidub väh määral taimedes ja loomades. Eraldas Gay-Lussac 1811
Cr3C2, Fe3C, W2C jne.) Volframkarbiidid leiavad kasutust kõvasulammaterjalides. Praktikas on eritiolulised CaC2 etüüni saamiseks, tsementiit Fe3C malmi komponent. Süsiniktetrakloriid CCl4 on kantserogeen: CH4(g) + 4Cl2(g) CCl4(g/l) + 4HCl(g) ja leiab kasutamist klorofluorosüsinike valmistamiseks. Vesiniktsüaniid ehk sinihape- Metaani, ammoniaagi ja õhu segu kuumutamisel plaatinakatalüsaatori juuresolekul tekib vesiniktsüaniidhape: 2CH4(g) + 2NH3(g) + 3O2(g) 2HCN(g) + 6H2O(g). Vesiniktsüaniidhape on nõrk hape, seega tsüaniidioon on tugev (nii Brønstedi kui Lewis'i) alus. Enamik toodetavast HCN-ist kasut nailoni ja akrüülplastikute lähteainena. Hüdriidid- Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke. Saadakse vesinikuga reageerimisel: C+H2CH4 või 2C+H2C2H2. Tuntud süsivesinike arv on v suur , kuid tavaliselt ei saada neid lihtainete ühinemisel. Süsinikdisulfiid- Süsinikdisulfiid CS2 on süsinikdioksiidi väävelanaloog. Tegemist
HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid 4. REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine (o-a suureneb). Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb).
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
Koonduslaagrite kontsentratsioon kõige suurem Poolas. Eestis asuvad koonduslaagrid olid 28 ametlikult töölaagrid, tegelikkuses hukati seal Euroopast transporditud juute. Auschwitzi laagritekompleks – kolm suuremat ja 40 väiksemat laagrit Lõuna-Poolas Krakovi 29 lähedal. Asutatud 1940. a mais, alates 1942. a juunist hävituslaager. Ohvrite arv – 1, 5 miljonit inimest. Põgenema pääses ainult 667 inimest. Mürk „Tsüklon B“ – vesiniktsüaniidhape. Aktiviseerus kokkupuutel õhuga. 30 Heideti gaasikambritesse katuselt spetsiaalsetest õhuavadest. Gaasikambrid – maskeeritud duširuumideks, vee asemel tuli segistitest gaasi. Suurimad 31 gaasikambrid võisid mahutada kuni 2500 inimest. Gaasitamisest ukse avamiseni kulus 30 minutit. Laipade põletamine – jälgede kaotamine, ühte ahju mahtus kaks laipa 32 Sonderkomando – juutidest koosnev eriüksus, kelle ülesandeks oli kõik gaasitamise ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
