Koolikiusamine ja vägivaldMis on koolivägivald?
Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab,
väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut.
Mis on koolikiusamine?
Koolikiusamine on koolivägival a alali k. See on korduv pahatahtlik käitumine.
Kiusamise liigid:
•
füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees
seismine , takistamine,
asjade peitmine jne;
psühholoogiline - sõimamine,
narrimine , ähvardamine, väljapressimine,
ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne;
suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine,
ignoreerimine jne.
Kiusatakse neid, kes...
•
ei löö vastu;
•
õpivad paremini/halvemini kui teised;
•
on väikest kasvu;
•
on paksemad kui teised;
•
on
pikemad kui teised;
•
on aeglasemad kui teised;
•
on vaesemad kui teised;
•
on lihtsalt teistest erinevad.
Miks kiusaja kiusab?
•
Tahab tähelepanu saada.
•
Arvamus enesest on li ga hea või li ga halb.
•
Ei oska sõpru leida ega ise sõber ol a.
•
Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid.
•
Tal on lihtsalt igav.
Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad?
•
Need on õpilased, keda ei
kiusata ja kes ise ei
kiusa , kuid nad kardavad
kiusamise ohvriks langeda.
Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga
ning koos tegutseda.
Just vaikiv enamus saab
kiusamist lõpetada!
•
Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi!
•
Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab.
KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE
KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE
KAITSMINE!
Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse:
•
räägi sellest usaldusväärse
isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne);
•
teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele;
•
teavita vägivalla juhtumist
kooliga seotud isikuid (
klassijuhataja , psühholoog,
sotsiaaltöötaja, logopeed,
direktor , vm);
pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes;
•
helista lasteabitelefonil 116 111;
•
teavita politseid.
PROTESTI VÄGIVALLA VASTU - SUL ON ÕIGUS TURVALISELE JA
VÄGIVALLATULE KESKKONNALE!
Koolivägivald ja koolikiusamine
Kahjuks ei saa tänapäeval koolivägival a teemast üle ega ümber. Järjest enam
avalikustatakse koolivägivallaga seotud juhtumeid. Võibol a ei näita kasvav trend
tegelikku kerkimist. Rääkides paljude inimestega antud teemal, kuidas oli
koolivägivallaga lood 15-20 aastat tagasi,
selgub , et ka siis oli juhtumeid ja kiusamisi,
aga sel el ajal ei räägitud
nendest avalikult ja mulje on jäänud nagu see oleks
viimase kümnendi probleem.
Minu Eesti ideepangas on koolivägival a teema
esindatud . Selle põhjal võib väita, et
inimestel on mure, kuidas lapsi kaitsta vägivalla eest, mil ised on inimeste õigused ja
kuidas
karistada teiste kallal vägivallatsejat.
Üheks oluliseks teemaks on, kuidas muuta kooli aeg lastele meeldivaks. Kui lapsel
on koolis hästi, ta saab piisavalt tähelepanu ja suhtumine on positiivne, on tal vähem
motivatsiooni tegeleda koolikiusamisega. Kommentaator Jüri
Ginter arvab , et
hirmuvabaks muudab kooli see, kui loobume laste hinnetega karistamisest ja sel e
asemel anname neile hinnangu sel e kohta, mis nad on selgeks saanud ja mida tuleb
veel õppida.
Koolivägivalla teema all tuuakse teise mõttekoja all välja, et oluline on, et inimene
näitaks ka ise initsiatiivi ja oleks julge enda eest seisma. Alustada tuleks lapse
väärtustamisest, julgustada ja tunnustada teda ning kohelda võrdse partnerina.
Vajalik oleks mehe ja naise roll tasakaalustada ning väärtustada ja leida võimalusi, et
koolides oleks rohkem meesõpetajaid. Märgata ja toetada tuleks õpilasi, kes on
kokku puutunud koolivägivallaga. Leitakse, et kooli õppekava peaks olema üles
ehitatud ni , et inimlikud väärtused nagu hoolimine,
kaastunne , sõprus jne, leiaksid
tundides igapäevast käsitlemist ja et õpetajad leiaksid nende küsimustega
tegelemisteks nii aega, kui kooli- ja riigipoolset toetust.
Kõik kommentaarid